13 qańtar. QazAqparat kúntizbesi
ESTE QALAR OQIǴALAR
1926 jyly qazirgi Qazaq memlekettik akademııalyq drama teatry quryldy. Osy kúni Qoshke (Qoshmuhambet) Kemeńgerovtiń «Altyn saqına» pesasymen qazaqtyń birinshi kásibı ulttyq teatry - Qazaq drama teatrynyń (qazirgi M.Áýezov atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq drama teatry) resmı ashylý rásimi ótti. Óner ujymy alǵash ret 1925 jyly Qyzylorda qalasynda uıymdastyrylǵan bolatyn. 1929 jyly teatr trýppasy Almatyǵa qonys aýdardy. 1937 jyly akademııalyq mártebesin alsa, al 1961 jyly qazaqtyń zańǵar jazýshysy Muhtar Áýezovtiń esimi berildi. Teatr sahnasynda halyq shyǵarmashylyǵynyń tanymal sheberleri: Isa Baızaqov, Ámire Qashaýbaev, Serke Qojamqulov, Qalıbek Qýanyshbaev, t.b. óner kórsetken. 1926-1932 jyldary teatrǵa akter jáne rejısser Jumat Shanın basshylyq jasaǵan.
1934 jyly Almatyda Qazaq mýzykalyq drama teatry (qazirgi Abaı atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq opera jáne balet teatry) quryldy. Teatr sahnasynda eń birinshi Muhtar Áýezovtiń «Aıman-Sholpan» spektakli men Beıimbet Maılınniń «Shuǵa» dramasy qoıyldy.
2004 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń rýhanı jáne bilim berý salalaryn damytý, mádenı muralardy paıdalanýdyń tıimdiligin arttyrý maqsatynda «Mádenı mura» memlekettik baǵdarlamasy qabyldandy.
2006 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń qaýlysymen 1994 jyly Qazaqstan ratıfıkatsııalaǵan BUU balalar quqyǵy týraly Konventsııaǵa sáıkes QR Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń Balalar quqyǵyn qorǵaý jónindegi komıteti quryldy. Komıtettiń basty mindeti - balalardyń quqyqtary men zańdy múddelerin qorǵaýdy qamtamasyz etý boıynsha memlekettik saıasatty júzege asyrý.
2010 jyly Astanada qazaqstandyq úlesti damytý máseleleri boıynsha Saraptama keńesiniń І otyrysy ótti.
2011 jyly Máskeý qalasynyń Ataýly oqıǵalar men otandyq tarıh jáne mádenıet qaıratkerleriniń esimin máńgilik este qaldyrý jónindegi komıssııasy Qazaqstannyń Reseıdegi Elshiliginiń qazaqtyń memlekettik jáne saıası qaıratkeri Turar Rysqulovtyń esimin máńgilik este qaldyrý týraly usynysyn qoldady.
Komıssııanyń sheshimine sáıkes, memorıaldyq taqta Máskeýde T.Rysqulov 1931-1934 jyldary ómir súrgen Pokrovskıı býlvar, 14 mekenjaıyndaǵy úıge ornatylatyn bolady. Estelik taqtany kórkemdeýdi jáne ony qarjylandyrýdy qazaqstandyq tarap óz moınyna alady.
2012 jyly Oralda aqyn Qasym Amanjolov pen Abdolla Jumaǵalıevter turǵan, jumys istegen úılerge ornatylǵan eskertkish taqtalardyń ashylý rásimi ótti.
2017 jyly Qazaqstandyq boksshy, álemniń eki dúrkin chempıony, Olımpıada chempıony Serik Sápıev 2017 jyly Almatyda ótken Dúnıejúzilik qysqy Ýnıversıada qonaqtary men eriktileri ornalasatyn Atletıka qalashyǵynyń ákimi bolyp taǵaıyndaldy.
2018 jyly Qazaqstan Respýblıkasy zańnamasyn elektrondy nusqada shoǵyrlandyrý maqsatynda Biryńǵaı quqyqtyq aqparat júıesi jasaldy. Ol úshin Normatıvtik quqyqtyq aktilerdiń etalondyq baqylaý banki men «Ádilet» júıesi biriktirildi.
2019 jyly Qyzylorda qalasy Nazarbaev Zııatkerlik mektebiniń 12 synyp oqýshysy Álıhan Shákiman 3D modeldeý arqyly jel generatorynyń biregeı túrin jasap shyǵardy. Ǵylymı jumys boıynsha oqýshy eki jyl jumys istegen. Injenerlerdiń kómegimen ıdeıanyń túpnusqasy shyqty. Atalmysh jel generatory ekologııalyq zııansyz, bir jaǵynan shýdy azaıtsa, ekinshi jaǵynan únemdi.
2021 jyly qazaqstandyq ǵalym ıslam álemi elderin biriktiretin Islam yntymaqtastyq uıymy (OIC) janyndaǵy Halyqaralyq konsýltatıvtik keńes (COMSTECH-SAC) quramyna kirdi. Qazaqstan OIC qyzmetine belsendi atsalysýda, al el ókiliniń COMSTECH-SAC quramyna kirýi – onyń ıslam áleminiń ǵylym jáne bilim salasyndaǵy kóshbasshylyq pozıtsııalarynyń aıqyn kórinisi.
