12 SÁÝІR. QAZAQPARAT KÚNTІZBESІ: ATAÝLY KÚNDER, OQIǴALAR, ESІMDER
12 SÁÝІR, SENBІ
Qazaqstandaǵy ǵylym qyzmetkerleriniń kúni. El Prezıdentiniń Jarlyǵymen 2011 jyly bekitilip, 2012 jyldan bastap atalyp keledi. Qazaqstandaǵy joǵarǵy ǵylymı uıym bolyp Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq ǵylym akademııasy sanalady. Ol 1946 jyly Qanysh Sátpaevtyń bastamasymen qurylǵan.
Búkilálemdik avıatsııa jáne kosmonavtıka kúni. 1961 jylǵy sáýirdiń 9-daǵy KSRO Joǵarǵy Keńesi Tóralqasynyń Jarlyǵymen, adamzattyń eń alǵash ǵaryshty baǵyndyrǵanyna oraı atap ótiledi. Tuńǵysh ǵaryshker - ıÝrıı Alekseevıch Gagarın bul saparǵa qazaq jerindegi «Baıqońyr» ǵarysh aılaǵynan attandy.
Lıberııa Respýblıkasynyń Ulttyq meıramy - Ulttyq qutqarý kúni (1980). Lıberııa Afrıkanyń batysynda ornalasqan memleket. Soltústik-batysynda Serra-Leonemen, soltústiginde jáne soltústik-shyǵysynda Gvıneıamen, shyǵysynda Pil Súıegi Jaǵasymen shektesedi. Batysy men ońtústigi Atlant muhıtymen ushtasyp jatyr. Astanasy - Monrovııa qalasy. Memlekettik tili - aǵylshyn tili. Aqsha birligi - lıberııa dollary. Ákimshilik jaǵynan 14 graftyqqa bólinedi. Eldi prezıdent basqarady. Joǵary atqarýshy organ - úkimet. Joǵarǵy zań shyǵarýshy organ - eki palatadan turatyn parlament (Senat jáne Ókilder palatasy).
Ýkraınada zymyran-ǵarysh salasy qyzmetkerleriniń kúni. Ýkraına Prezıdenti L.Kýchmanyń Jarlyǵyna sáıkes 1997 jyldan bastap jyl saıyn atap ótiledi.
ESTE QALAR OQIǴALAR
2 3 jyl buryn (1991) Baıqońyrda Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń qatysýymen «Ǵarysh, sport, estrada juldyzdary» atty halyqaralyq festıval ótti.
2 1 jyl buryn (1993) «31 arna» alǵash efırge shyqty.
20 jyl buryn (1994) Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti N.Á.Nazarbaevtyń Jarlyǵymen Kásipkerlikti qoldaý jónindegi memlekettik komıssııa quryldy.
1 9 jyl buryn (1995) Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti N.Nazarbaevtyń «1941-1945 jylǵy Uly Otan soǵysy kezinde qaza tapqandardyń otbasyna áleýmettik kómek kórsetý týraly» Jarlyǵy baspasóz betinde jaryq kórdi.
1 9 jyl buryn (1995) Máskeý, Sankt-Peterbor qalalarynda Abaı Qunanbaevtyń (1845-1904) týǵanyna 150 jyl tolýy atalyp ótti.
1 5 jyl buryn (1999) Almatyda Baıtursynov pen Sátbaev kósheleriniń qıylysyndaǵy skverde ǵulama ǵalym, memleket qaıratkeri Qanysh Imantaıuly Sátbaevqa eskertkish ashyldy. Avtorlary - eńbek sińirgen sáýletshi Arystan Qaınarbaev pen sáýletshi, Qazaqstannyń eńbek sińirgen óner qaıratkeri Tólegen Dosmaǵambetov.
1 2 jyl buryn (2002) Beıjińde Shanhaı yntymaqtastyq uıymy (ShYU 2001 jyly maýsymnyń 15-de quryldy) elderiniń mádenıet mınıstrleriniń alǵashqy kezdeýi ótip, onda mádenı almasýlardy damytý týraly birikken málimdemege qol qoıyldy.
9 jyl buryn (2005) INTALEV-Qazaqstan seriktestigi menedjment jáne kásiporyndarǵa basqarý júıesin ornatý suraqtary boıynsha onlaın-keńestik kópshilik qoldanalatyn jelini ashty.
Saıttaǵy tegin servıstiń kómegimen keıbir reseılik kásiporyndarǵa avtomattandyrylǵan basqarý júıesin ornatýdaǵy naqty jobaǵa qatysýshy seriktestikterdiń mamandandyrylǵan keńesshilerinen ózderiniń suraqtaryna tolyq jaýap alady.
8 jyl buryn (2006) elordadaǵy balalar kitaphanasynyń oqý zalynda «Astana - qazaqtyń shańyraq qalasy» atty kitaptyń tusaýkeser rásimi bolyp ótti. «Astana jazýshylarynyń kitaphanasy» serııasymen jaryq kórgen tarıhı-tanymaldyq jınaqtyń mańyzy men máni haqynda Qazaqstan Jazýshylar Odaǵy Astana bólimshesiniń dırektory Aldan Smaıyl jınalǵandarǵa keńinen áńgimelep berdi. Kitapqa Astana tarıhy men onyń elorda retinde qalyptasýyna qatysty belgili ǵalymdardyń pýblıtsıstıkalyq zertteý maqalalary, Aqmola ? Qaraótkel óńiriniń tarıhı tulǵalary týraly ǵumyrnamalyq shyǵarmalar, ataqty aqyn-jyraýlardyń óleń-poemalary toptastyrylǵan. Tusaýkeserde sóz alǵan L. Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń professory, tarıhshy Qoıshyǵara Salǵara, jazýshy Ánes Saraı jáne basqalar atalǵan kitaptyń Astanany elorda retinde tórtkúl dúnıege tanytý úrdisine zor úles qosatyndyǵyn, alda onyń orys tilindegi basylymynyń jaryq kórýge tıis ekendigin atap kórsetti.
8 jyl buryn (2006) Jezqazǵan qalasynyń ákimdigi qalalar men aýdandar ákimdikteriniń arasynda oblysta birinshi bolyp óz saıtyn ashty. Osydan birneshe aı buryn ǵana Qaraǵandy oblysy ákiminiń saıty ashylǵan bolatyn. Bul elektrondy úkimet qurý jónindegi memlekettik baǵdarlamany oryndaýdyń alǵashqy qadamdary. Jýyrda jýrnalıstermen bolǵan kezdesýde oblys ákimi Nurlan Nyǵmatýlın «keri baılanysqa» shyǵyp, saıtqa kirýshilermen «suraq-jaýap» túrinde jeke qatynas ornatýǵa ýáde bergen bolatyn. Jezqazǵan ákimdiginiń www.jezkazgan.kz saıtynda qalanyń kartasy, kórikti jerleriniń fotosýretteri ornalastyrylǵan. Oǵan kirýshiler qalalyq ákimdik jáne «Qazaqmys» korporatsııasy» men basqa da uıymdar týraly derekter ala alady. Aýyl ákimderine arnalǵan bet bar jáne qalalyq gazetterdiń saıttaryna silteme berilgen. «Keri baılanys» ta eskerilgen, qala ákimi men appart qyzmetkerlerine suraq qoıýǵa bolady.
7 jyl buryn (2007) Pavlodardaǵy kóshelerdiń birine Sotsıalıstik Eńbek Eri ıAkov Gerıng esimi berildi.
ıAkov Gerıng (1932-1984) - 1959-1984 jylǵa deıin shırek ǵasyr boıy «Qazaq KSR 30 jyldyǵy» ujymsharyn basqarǵan. Pavlodar oblysynda ol ozat aýyl sharýashylyǵy óndirisin qalyptastyrǵan. Jergilikti ólketaný murajaıynda onyń jeke zattarynyń, fotosýretteriniń kórmesi ashylǵan. Konstantınov aýylynyń orta mektebine sharýashylyq tóraǵasynyń esimi berilgen.
6 jyl buryn (2008) Qazaqstan Respýblıkasy Syrtqy ister mınıstrliginiń Aıryqsha tapsyrmalar jónindegi elshisi - Aýǵanstanǵa kómektesý jónindegi Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń arnaıy ókili Ashat Orazbaevtyń basshylyǵymen Aýǵanstan Islam Respýblıkasyna vedomstvoaralyq delegatsııa saparmen bolyp qaıtty. Sapardyń maqsaty 2007-2008 jyldardaǵy Aýǵan Islam Respýblıkasyna kómektesý jónindegi Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń jobalaryn kezeńdi iske asyrý mehanızmderin óndirý bolyp tabylady. Sapar aıasynda Qazaqstannyń ókilderi Aýǵan Islam Respýblıkasynyń qoǵamdyq jumys, aǵartý isi, densaýlyq saqtaý mınıstrlerimen, syrtqy ister mınıstriniń orynbasarymen jáne qarjy mınıstrimen kezdesýler ótkizdi. Eki jaqty kezdesýlerdiń nátıjesinde Qazaqstan Respýblıkasynyń Ǵylym men bilim mınıstrliginiń jáne Aýǵan Islam Respýblıkasynyń Aǵartý mınıstrliginiń, Qazaqstan Respýblıkasynyń Kólik jáne kommýnıkatsııa mınıstrliginiń jáne Aýǵan Islam Respýblıkasynyń qoǵamdyq jumystar mınıstrliginiń, sonymen qatar eki eldiń densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń arasyndaǵy vedomstvoaralyq hattamaǵa qol qoıyldy.
4 jyl buryn (2010) Pavlodarda qazaq halqynyń ǵulama uly, elimizdiń Ǵylym akademııasynyń birinshi prezıdenti Qanysh Sátbaevtyń týǵan kúnine oraı eskertkishi ashyldy. Q.Sátbaevtyń qola músini Jerdi beıneleıtin jasyl tasty jartylaı sferaǵa súıengen, Qordaı jerinen alynǵan granıt tuǵyrǵa ornatylǵan. Baspaldaqqa qalanǵan tastar ártúrli, olar ǵalymnyń jer qoınaýy baılyǵymen júrip ótken jolyn sımvoldy beıneleıdi. Monýmenttiń bıiktigi 8,5 metr. Eskertkishtiń avtory - músinshi, Sýretshiler odaǵynyń múshesi, Shoqan Ýálıhanov atynaǵy Memlekettik syılyqtyń laýreaty, akademık Olga Prokopeva. Turǵyrnama jobasyn belgili sáýletshi Vladımır Katsev jasaǵan.
Sátbaev Qanysh Imantaıuly (1899-1964) - Qazaqstan geologtary ǵylymı mektebiniń negizin qalaýshy, qazaqstandyq metallogenııa ǵylymynyń negizin salýshy, geologııa-mıneralogııa ǵylymdarynyń doktory, professor, Qazaqstan Ǵylym akademııasyn uıymdastyrýshylardyń biri ári tuńǵysh prezıdenti, KSRO jáne Qazaqstan Ǵylym akademııalarynyń akademıgi, Tájikstan Ǵylym akademııasynyń qurmetti múshesi, qoǵam qaıratkeri, KSRO Memlekettik jáne Lenındik syılyqtarynyń laýreaty. Pavlodar oblysynyń Baıanaýyl aýdanynda týǵan. Qazaqstannyń qala, aýyldarynda Sátbaev esimimen atalatyn júzdegen kóshe, 40-tan astam mektep jáne kóptegen ǵalymnyń eskertkishteri bar. Onyń esimi Qazaqstan Ǵylym akademııasynyń Geologııa ǵylymdary ınstıtýtyna, bir qala men ǵalamsharǵa, elimizdiń eń iri tehnıkalyq oqý orny Qazaq ulttyq tehnıkalyq ýnıversıtetine berilgen. Sátbaevtyń qurmetine Jońǵar (Jetisý) Alataýy jotasyndaǵy muzdyq pen shyń, Qarataýdaǵy vannadıı ken ornynan tabylǵan «Sátbaevıt» mıneraly, «Akademık Sátbaev» gladıolıýs gúli atalǵan. 4 márte Lenın, 2-shi dárejeli Otan soǵysy ordenderimen, medaldarmen marapattalǵan.
53 jyl buryn (1961) ushqysh-ǵaryshker ıÝrıı Alekseevıch Gagarın «Baıqońyr» ǵarysh aılaǵynan «Vostok-1» ǵarysh apparatymen áýege kóterildi. 115 mınýttan keıin ǵarysh apparaty Reseıdiń Saratov oblysy aýmaǵyna qondy.
ESІMDER
11 5 jyl buryn (1899-1964) Qazaqstan geologtary ǵylymı mektebiniń negizin qalaýshy, qazaqstandyq metallogenııa ǵylymynyń negizin salýshy, geologııa-mıneralogııa ǵylymdarynyń doktory, professor, Qazaqstan Ǵylym akademııasyn uıymdastyrýshylardyń biri ári tuńǵysh prezıdenti, KSRO jáne Qazaqstan Ǵylym akademııalarynyń akademıgi, Tájikstan Ǵylym akademııasynyń qurmetti múshesi, qoǵam qaıratkeri, KSRO Memlekettik jáne Lenındik syılyqtarynyń laýreaty SÁTBAEV Qanysh Imantaıuly dúnıege keldi.
Pavlodar oblysynyń Baıanaýyl aýdanynda týǵan. Saýatyn aýyl moldasynan ashqan bolashaq ǵalym Pavlodardaǵy orys-qazaq mektebinde, Semeı muǵalimder semınarııasynda, Tomsk tehnologııa ınstıtýtynyń taý-ken fakýltetinde bilim alǵan. Muǵalimder semınarııasynda J.Aımaýytov, M.Áýezov syndy kórnekti qaıratkerlermen birge oqyǵan. Sh.Qudaıberdiulymen tyǵyz baılanysta bolyp, onyń shyǵarmashylyǵyn joǵary baǵalaǵan. «Alash» qozǵalysy qaıratkerleriniń is-áreketine qoldaý bildirgen. 1920-1941 jyldary Baıanaýylda halyq sýdıasy, «Atbastústimet» tresi geologııa bóliminiń, Qarsaqtaı mys kombınaty geologııalyq barlaý bóliminiń bastyǵy, kombınattyń bas geology qyzmetterin atqarǵan. 1941-1952 jyldary KSRO Ǵylym akademııasy Qazaq bólimshesiniń quramyndaǵy Geologııa ǵylymdary ınstıtýtynyń dırektory, KSRO Ǵylym akademııasynyń Qazaq bólimshesi Tóralqasy tóraǵasynyń orynbasary, tóraǵasy, Qazaqstan Ǵylym akademııasynyń prezıdenti bolǵan. 1952 jyly ámirshildik júıeniń tarapynan qysymǵa ushyrap, qyzmetinen tómendetilip, Qazaq KSR Geologııa ınstıtýtynyń dırektory bolyp taǵaıyndalǵan. 1955 jyly Qazaq KSR Ǵylym akademııasynyń prezıdenti bolyp qaıta saılanyp, ómiriniń sońyna deıin osy qyzmetti atqarǵan. 1947 jyly Anglııaǵa sapar jasaǵan keńes parlamentarııiniń ishindegi qazaq ǵalymyna Ulybrıtanııanyń eks premer-mınıstri Ý.Cherchıll qaljyńdap «Barlyq qazaqtar siz sııaqty suńǵaq, batyr tulǵaly ma?» dep surapty. Sonda akademık Q.Sátbaev «O, joq, Cherchıll myrza, qazaqtardyń ishindegi eń kishisi men, meniń halqym menen de bıik» dep jaýap beripti. Osy biraýyz sózden ǵalymnyń dene bitimi ǵana emes, jan-dúnıesiniń, halqyn súıgen júreginiń de iri ekenin baıqaýǵa bolady. Ǵalymnyń negizgi ǵylymı eńbekteri kentasty kender geologııasy men Qazaqstannyń mıneraldy resýrstaryna arnalǵan. Jezqazǵan kenin zertteý jáne Ortalyq Qazaqstannyń (Saryarqanyń) metallogendik jáne boljam kartasyn jasaýda kóp eńbek sińirgen. Ol ǵylymǵa formatsııalyq metallogendik analızdiń keshendik ádisin engizgen. 1926-1929 jyldary keni mardymsyz óńir bolyp sanalǵan Jezqazǵandy iri mys kentasty aýdan qataryna kóterýde Sátbaevtyń eńbegi óte zor boldy. Burynǵy geologııalyq derekterge tereń taldaý jasap, bul ken aýdanynyń keń kólemdegi geologııalyq-barlaý jumystaryn uıymdastyrýǵa bolatyn iri nysan ekenin dáleldegen. Mıneraldyq shıkizattarǵa baı Saryarqa, Kendi Altaı jáne basqa da aımaqtardy erekshe nazar aýdaryp zerttegen. 1927-1928 jyldary - Jezqazǵan, Qarsaqbaı, Atbasar, Spassk aýdandary, Qaraǵandy tas kómir alaby jáne Qarataý polımetall kenderi jóninde ǵylymı mańyzdy eńbekter jarııalaǵan. 1929 jyly Atasý temir-marganets kenderin ıgerýdiń negizinde Qaraǵandy oblysynda qara metallýrgııa ónerkásibin damytý týraly másele kótergen. Jezqazǵan - Ulytaý aýdanynda mystan basqa temir, marganets, kómir, qorǵasyn kenderin ashyp, barlaý nátıjesinde mańyzdy geologııalyq qorytyndylar jasaǵan. Uly Otan soǵysy jyldarynda tank bronyn quıýǵa qajet marganets tapshylyǵy týǵan kezde Sátbaevtyń jetekshilik etýimen óte qysqa merzimde Jezdi marganets keni barlanyp, iske qosylǵan. Akademıktiń qoldaýymen Almatyda Orta Azııa geofızıka tresi uıymdastyrylyp, Qazaq KSR Geologııa jáne jer qoınaýyn qorǵaý mınıstrligi qurylǵan. Qazaqstan Ǵylym akademııasyn uıymdastyryp, ondaǵy bólimderdi, oǵan qaraıtyn ınstıtýttardy, zerthanalardy, sektorlardy, bazalardy durys josparlaǵan. Ǵylymı kadrlar daıyndaý isine úlken jaýapkershilikpen qaraǵan. Ǵylymı zertteýlerdiń ózekti máselelerin halyq sharýashylyǵynyń múddesine baǵyttap, sharýashylyq jáne mádenı qurylystyń basty máselelerin sheshýge belsene qatysqan. Jezqazǵan ken-metallýrgııa kombınatyn, Qaraǵandy men Balqash metallýrgııa zaýyttaryn, Ertis-Qaraǵandy arnasyn salý, Mańǵystaý, Muǵaljar, Torǵaı óńirleriniń tabıǵı baılyqtaryn anyqtaý jóninde zertteý jumystaryn uıymdastyrý, respýblıkamyzdyń iri mıneraldyq shıkizat qorlaryn - Kendi Altaıdy, Qarataý fosforıtin Qostanaı men Jezqazǵan - Ulytaý óńirlerindegi temir, marganets, t.b. kóptegen ken oryndaryn ıgerý Sátbaev esimimen tyǵyz baılanysty. Sátbaevtyń geologııadan basqa ǵylymdarda, mádenıet salasynda, tarıhta qaldyrǵan eńbekteri mol. Sh.Ýálıhanov jazyp alǵan «Edige» jyrynyń mátinindegi qazaq oqyrmandaryna túsiniksiz arab, tatar sózderinen tazartyp, qazaq tiliniń jańa orfografııasynyń negizinde qaıtadan daıyndaǵan. Jezqazǵan - Ulytaý óńirinen kóptegen etnografııalyq muralardy jınap, «Jezqazǵan aýdanyndaǵy kóne zaman eskertkishteri» atty eńbegin jazǵan. Qazaq orta mektebiniń tómengi jáne joǵary synyp oqýshylaryna arnalǵan «Algebra» oqýlyǵyn daıyndaǵan. 1931 jyly basylǵan A.Zataevıchtiń «500 qazaq ánderi men kúıleri» jınaǵyna Sátbaev qazaq halqynyń mýzykalyq murasynyń injý-marjany bolyp esepteletin 25 ándi ózi oryndap, orys tilinde ǵylymı túsinikteme berip engizgen. Qazaqstannyń qala, aýyldarynda Sátbaev esimimen atalatyn júzdegen kóshe, 40-tan astam mektep jáne kóptegen ǵalymnyń eskertkishteri bar. Onyń esimi Qazaqstan Ǵylym akademııasynyń Geologııa ǵylymdary ınstıtýtyna, bir qala men ǵalamsharǵa, elimizdiń eń iri tehnıkalyq oqý orny Qazaq ulttyq tehnıkalyq ýnıversıtetine berilgen. Sátbaevtyń qurmetine Jońǵar (Jetisý) Alataýy jotasyndaǵy muzdyq pen shyń, Qarataýdaǵy vannadıı ken ornynan tabylǵan «Sátbaevıt» mıneraly, «Akademık Sátbaev» gladıolıýs gúli atalǵan.
4 márte Lenın, 2-shi dárejeli Otan soǵysy ordenderimen, medaldarmen marapattalǵan.
9 4 jyl buryn (1920-1985) jazýshy, Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń múshesi TYShQANBAEV Buqara dúnıege keldi.
1930-1962 jyldary Shyńjańda turǵan. 1941 jyly Úrimshi pedagogıkalyq ýchılışesin bitirgen.
1944-1962 jyldary Shyńjańnyń Qulja jáne Úrimshi qalalarynda (QHR) baspasóz jáne mádenıet salasynda jaýapty qyzmetter atqardy.
Tyshqanbaev ádebıetke 1940 jyldan bastap aralasyp, «Shyńjań gazeti», «Tóńkeristik Shyǵys Túrkistan», «Alǵa gazeti», «Shuǵyla» jýrnalynda kóptegen óleń, áńgimeleri jaryq kórdi. Shyńjań ólkelik, oblystyq teatrlarynda onyń «Qulja», «Halyq kúshi» pesalary qoıyldy. Tyshqanbaev 1955 jyly «Shanhaı kınostýdııasy» túsirgen «Qasen-Jámıla» kórkem fılminiń stsenarııin jazdy.
1962 jyly ol otbasymen tarıhı Otany - Qazaqstanǵa oralyp, Qazaq radıo-telehabarlar taratý jónindegi memleketik komıtetiniń ádebıet redaktsııasynda qyzmet istedi.
«Azamat» povesiniń, «Mahabbat ámiri» atty pesanyń avtory. Ol uıǵyr jazýshysy Zııa Sámádıdiń «Maıymhan» romany men «Bir tal papıros» povesin qazaq tiline aýdarǵan. Kúresker aqyn Tańjaryqtyń «Armantaý» atty óleńder jınaǵyn qurastyryp shyǵardy.
Jazýshynyń esimi Almaty oblysy Uıǵyr aýdanynyń Aqtam aýylyndaǵy bir kóshege berilgen.
8 8 jyl buryn (1926-1994) qazaq aýyz ádebıetin jınaýshy, zertteýshi BAIDІLDAEV Mardan Keldibaıuly dúnıege keldi.
Qyzylorda oblysy Jalaǵash aýdanynda týǵan. S.Kırov atyndaǵy Qazaq memlekettik ýnıversıtetin (ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıverstıteti) bitirgen. Ol uzaq jyldar boıy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń ǵylymı qyzmetkeri bolyp, qazaq halqy ádebıeti úlgilerin jınaýmen, zertteýmen aınalysty. Temirbek Júrgenov, Súleımen Esqaraev sııaqty qaıratkerlerdiń ómirbaıanyn anyqtaýǵa kúsh-jigerin jumsady. Aıtys óneriniń qaıta jańǵyrýyna óz úlesin qosty. Turmaǵambet Іztileýuly aýdarǵan «Shahnamanyń» 40 myń joldyq qoljazbasyn taýyp, oqyrman nazaryna usynǵan, «Rústem dastan», «Úsh ǵasyr jyrlaıdy», «Bes ǵasyr jyrlaıdy» jınaqtaryn shyǵarýǵa qatysqan. Onyń «Aqyndar tvorchestvosy», «Aqyn-jyraýlar» atty zertteý kitaptary jaryq kórgen.
86 jyl buryn (1928-1995) jazýshy, Qazaqstannyń eńbek sińirgen mádenıet qyzmetkeri ÁBDІRAZAQOV Baıjigit dúnıege keldi.
Qyzylorda oblysynyń Qazaly aýdanynda týǵan. Qazaly pedagogıkalyq ýchılışesin, Qazaq memlekettik ýnıversıtetin bitirgen. Birneshe jyl boıy Qazaly aýdandyq, Qyzylorda oblystyq gazetterinde ádebı qyzmetker, bólim meńgerýshisi, respýblıkalyq «Sotsıalıstik Qazaqstan» gazetiniń Qyzylorda oblysy boıynsha menshikti tilshisi bolǵan. Jazýshynyń «Erlik eńbek adamdary», «Qurdastar, zamandastar» ocherkteri, «Jańarý», «Sandalkók» povesteri, «Syrdarııa tarlandary» áńgimeleri, «Dala tolǵaýy» kórkemsózderi jaryq kórgen.
7 8 jyl buryn (1936-1998) tehnıka ǵylymdarynyń doktory, professor JAÝǴAShTIN Qazbek Esenjanuly dúnıege keldi.
Qostanaı oblysynda týǵan. Qazirgi ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıverstıtetin jáne osy atalmysh oqý ornynyń aspırantýrasyn bitirgen. 1963-1980 jyldary - Lenıngrad Joǵary áskerı-teńiz ınjenerlik ýchılışesi fızıka kafedrasynyń assıstenti, aǵa oqytýshysy, tehnıkalyq jylý fızıkasy zerthanasynyń aǵa ǵylymı qyzmetkeri, bólimshe bastyǵy. 1980-1998 jyldary - Qazaqstan Respýblıkasy Ǵylym Akademııasynyń Teorııalyq jáne qoldanbaly matematıka ınstıtýty qoldanbaly gıdrodınamıka zerthanasynyń meńgerýshisi. Sonymen qatar ınstıtýt ǵylymı keńesiniń jáne ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń kandıdattyq dıssertatsııalar qorǵaý jónindegi arnaýly keńesiniń múshesi, Memlekettik attestatsııalaý komıssııasynyń sarapshysy. Ǵalymnyń 100-den astam ǵylymı eńbegi bar, onyń 30-y shet elderde jarııalanǵan. Ol gıdrodınamıka, aerodınamıka, atmosferalyq úrdisterdi matematıkalyq úlgige túsirý, gıdrologııa jónindegi aıryqsha kýrstardyń avtory. 12 ǵylym kandıdatyn, 1 ǵylym doktoryn daıarlaǵan ǵalymnyń negizgi ǵylymı eńbekteri týrbýlenttilik, magnıttik gıdrodınamıka máseleleri men shekaralyq qabat teorııasyna arnalǵan.
7 5 jyl buryn (1939) aqyn, halyqaralyq Jambyl atyndaǵy jáne Qazaqstan Jýrnalıster odaǵy syılyǵynyń laýreaty ShALQARULY Keńesjan dúnıege keldi.
Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetin bitirgen. Respýblıkalyq Qazaq radıosynda, baspa redaktsııalarynda ár túrli qyzmetter atqarǵan. «Ǵylym» baspasynyń redaktory, «Jetisý» gazetiniń tilshisi, bólim meńgerýshisi bolǵan. 1997 jyly zeınet demalysyna shyqqan. Aqynnyń «Shýaq», «Sáske syry», «Aq sapar», «Aq kóbelek», «Sharapat», «Aınagúl», «Kólden esken lep», «Botaqan», «Jońǵar dalasynda», t.b. óleń jınaqtary jaryq kórgen. Ol kórkem aýdarma salasynda Mustaı Kárim, D.Kýgýltınov, G.Abashıdze, Nızamı, Gúlhanı jáne mońǵol, ózbek, uıǵyr aqyndarynyń óleńderin qazaq tiline tárjimalaǵan. Óziniń týyndylary orys, mońǵol, ózbek, latysh, eston, ázirbaıjan tilderine aýdarylǵan. 30-daı kúı men 45-teı ánniń avtory. Aqyn Respýblıkalyq telefestıvaldiń, M.Jumabaev, Dýlat Babataıulyna arnalǵan jyr músháıralarynyń júldegeri atanǵan.
64 jyl buryn (1950) Almaty qalalyq máslıhatynyń hatshysy MUQAShEV Tóleýbek Tóleýuly dúnıege keldi.
Eńbek jolyn 1967 jyly "Balhashpromstroı" tresinde jumysshy-montajshydan bastaǵan. Abaı atyndaǵy Qazaqtyń pedagogıkalyq jáne Almaty halyq sharýashylyǵy ınstıtýttaryn bitirgen. 1987 - 2002 jyldary qalalyq ónerkásiptik kórkem-bezendirý kombınatynyń dırektory qyzmetin atqardy. 1994 - 1999 jyldary - "Almatyqalabezendirý" JAQ prezıdenti. T.T.Muqashevtiń basshylyǵymen JAQ kópsalaly kórkem-bezendirý ornyna, atap aıtsaq, QR memlekettik rámizderin, portretterin, respýblıkalyq áskerı kúsh salalary úshin shtandarttar daıyndaý, taǵy basqa da kóptegen polıgrafııalyq, syıly zattar daıyndap shyǵaratyn birden-bir kásiporynǵa aınaldy. 1999 jyly Tóleýbek Tóleýuly ІІ shaqyrylymdaǵy Almaty qalalyq máslıhatqa, 2003 jyly ІІІ shaqyrylym depýtattyǵyna saılandy. 2002 jyldan bastap Almaty qalalyq máslıhat hatshysy. "Parasat" ordeniniń, "Astana", "QR táýelsizdigine 10 jyl", "QR Konstıtýtsııasyna 10 jyl", "QR Parlamentine 10 jyl" medaldarynyń ıegeri. Qazaqstannyń eńbek sińirgen qyzmetkeri.
61 jyl buryn (1953) Almaty oblysy ákiminiń orynbasary MUQANOV Serik Meıirhanuly dúnıege keldi.
Taldyqorǵan oblysynda týǵan. Taldyqorǵan zooveterınarlyq tehnıkýmyn, Almaty halyq sharýashylyǵy ınstıtýtyn bitirgen. «Qyzyljar» keńshary jumysshylar komıtetiniń tóraǵasy, «Sarybulaq» asyl tuqymdy qoı zaýytynyń partkom hatshysy, Kerbulaq aýdandyq ákimshiligi ákiminiń orynbasary, Taldyqorǵan oblysy ákimi apparatynyń ishki saıasat jáne áleýmettik sala bóliminiń bas mamany, Almaty oblysy ákiminiń keńesshisi boldy. Qazirgi qyzmetinde - 2006 jyldan beri.
46 jyl buryn (1968) QR-nyń Fınlıandııadaǵy Tótenshe jáne Ókiletti elshisi, Estonııadaǵy elshi mindetin qosa atqarýshy QOIShYBAEV Ǵalymjan Telmanuly dúnıege keldi.
M.V.Lomonosov atyndaǵy Máskeý memlekettik ýnıversıtetin bitirgen, fılosofııa ǵylymdarynyń kandıdaty. 1995-2004 jyldary QR-nyń Reseıdegi elshiliginiń attashesi, 3-hatshysy, 1-hatshysy, keńesshi-elshi. 2004 jyldan - UQShU janyndaǵy QR-nyń Ókiletti ókili. 2004-2006 jyldary - QR Prezıdenti Ákimshiliginiń bas ınspektory. 2006-2008 jyldary - QR SІM erekshe tapsyrmalar jónindegi elshisi. 2008 jylǵy jeltoqsannan - QR-nyń Lıtva Respýblıkasyndaǵy Tótenshe jáne Ókiletti elshisi. 2009 jylǵy aqpannan - QR-nyń Latvııa, Estonııadaǵy Tótenshe jáne Ókiletti Elshisi, Qazaqstan Respýblıkasynyń Fınlıandııa Respýblıkasyndaǵy Tótenshe jáne Ókiletti Elshisi qyzmetin qosa atqarýshy. Qazirgi qyzmetinde - 2012 jylǵy maýsymnan beri.
175 jyl buryn (1839-1888) Ortalyq Azııany zertteýshi orys saıahatshysy, Peterbor Ǵylym akademııasynyń qurmetti múshesi, general-maıor PRJEVALЬSKII Nıkolaı Mıhaılovıch dúnıege keldi.
Reseıdiń Smolensk gýbernııasynda týǵan. Peterbor Bas shtab akademııasyn bitirgen. 1864-1867 jyldary Varshava ıýnkerler ýchılışesinde oqytýshylyq qyzmet atqardy. 1867-1869 jyldary Ýssýrıı ólkesine saıahat jasady. 1870-1885 jyldary Orys geografııa qoǵamynyń Ortalyq Azııaǵa uıymdastyrǵan tórt ekspedıtsııasyn basqardy. Prjevalskıı Ortalyq Azııaǵa jasaǵan besinshi saıahaty kezinde Ystyqkól jaǵasynda qaıtys boldy.
Ol buryn ǵylymǵa beımálim Gobı, Ordos, Alashan, Taakla-Makan, Tsaıdam shólderine sıpattama jazdy. Nanshan, Kýnlýn, Soltústik Tıbet taý júıeleriniń ornyn anyqtap kartaǵa túsirdi. Gýmboldt, Rıtter, Kolýmb, Altyntag, Máskeý, taǵy basqa jotalardy, birneshe kóldi ashty. Qytaıdyń uly ózenderi ıAntszy men Hýanheniń bastaýyna jetti. 231 pýnkttiń absolıýttik bıikteri men 63 astronomııalyq pýnkttiń orny anyqtaldy. Janýarlar men jándikterdiń 7,5 myńnan astam túrin sıpattap jazyp, 18 myń ósimdikter men kóptegen mıneraldardyń baǵaly kollektsııalaryn jınady. Jabaıy túıe men jabaıy jylqy (keıinnen Prjevalskıı jylqysy dep ataldy) tegin ashty. 1886 jyly Peterbor Ǵylym akademııasy Prjevalskııdi «Ortalyq Azııa tabıǵatyn tuńǵysh zertteýshige» atty arnaıy daıyndalǵan altyn medalmen marapattady. Pjevalskıı esimimen Kýnlýn taýy júıesindegi jota, Mońǵol Altaıyndaǵy muzdyq, Alıaska túbegi men Kýrıl aralyndaǵy múıis atalady. Úzdik geografııalyq zertteý jumystaryn marapattaýǵa Prjevalskıı atyndaǵy syılyq, altyn jáne kúmis medaldar taǵaıyndalǵan. Prjevalskıııge Sankt-Peterborda jáne Ystyqkól jaǵasyndaǵy qabiriniń basyna eskertkish qoıylǵan.
52 jyl buryn (1962) Qaraǵandy oblysynyń ákiminiń orynbasary AITÝ Ǵ ANOV Qaırat Qaparuly dúnıege keldi.
Soltústik Qazaqstan oblysynda dúnıege kelgen. 1984 jyly Tselınograd aýyl sharýashylyq ınstıtýtynyń Kókshetaý fılıalyn, 2000 jyly Almaty energetıka jáne baılanys ınstıtýtyn támamdaǵan. Biliktiligi boıynsha agronom ǵalym, ınjener-ekonomıst. Ekonomıka ǵylymdarynyń doktory. Eńbek jolyn 1979 jyly Kókshetaý pochtamty tasymaldaý tsehynyń operatory bolyp bastaǵan. 1984-1985 jyldary - Tselınograd aýyl sharýashylyq ınstıtýtynyń Kókshetaý fılıalynyń kafedra assıstenti. 1985-1986 jyldary Keńes Áskeri qatarynda boldy. 1987-1989 jyldary - Kókshetaý oblysy Zerendi aýdanynyń Qarabulaq sovhozynda agronom, aǵa agronom, bas ekonomıst. 1989-1990 jyldary Máskeý qalasyndaǵy Búkilodaqtyq aýyl sharýashylyq ekonomıkasy ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń aspıranty. 1990-1992 jyldary Qyzyl tý aýdandyq agroónerkásip birlestigi tóraǵasynyń ekonomıkalyq máseleler jónindegi orynbasary, keıin osy aýdannyń ekonomıka boıynsha komıtetiniń tóraǵasy bolyp istedi. 1992-1996 jyldary kommertsııalyq qurylymdarda basshylyq qyzmetterdi atqardy. 1996-1998 jyldary - Kókshetaý oblysy ákiminiń apparatynda ekonomıkalyq saıasat jáne aımaqtyq damý bóliminiń meńgerýshisi, Soltústik Qazaqstan oblysynyń ekonomıka basqarmasy bastyǵynyń orynbasary, QR strategııalyq josparlaý jáne reformalar jónindegi agenttiginiń óńirlerdiń áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaıyn taldaý bóliminiń bastyǵy. 1998-2002 jyldary - «Aqmola elektr jelilik úlestirý kompanııasy» AQ qarjy-ekonomıkalyq departamentiniń dırektory, qarjy dırektory, Basqarma tóraǵasynyń orynbasary. 2003-2005 jyldary - «Qazaqstan fermerler odaǵy» zańdy tulǵalar qoǵamynyń vıtse-prezıdenti. 2005-2006 jyldary - Soltústik Qazaqstan oblysy ákiminiń keńesshisi, QR Aýyl sharýashylyq mınıstrliginde departament dırektorynyń orynbasary, departament dırektory, apparat basshysy. 2006-2007 jyldary - QR Aýyl sharýashylyq mınıstrliginiń Búkilálemdik bank jobasynyń úılestirýshisi. 2007-2011 jyldary - «Ońtústik» ÁKK UK» AQ departament dırektory, qarjy dırektory, Basqarma tóraǵasynyń orynbasary, Basqarma tóraǵasynyń birinshi orynbasary, Basqarma tóraǵasy. 2011-2012 jyldary - «QazAgro» Ulttyq basqarý holdıngi» AQ Basqarma tóraǵasynyń orynbasary qyzmetinde boldy. 2012 jylǵy 9 shildede Qaraǵandy oblysy ákiminiń aýyl sharýashylyǵy, turǵyn halyqty áleýmettik qorǵaý jónindegi orynbasary bolyp taǵaıyndaldy. «Qurmet» ordenimen marapattalǵan.
52 jyl buryn (1962) QR Bas áskerı prokýrordyń birinshi orynbasary IGEMBAEV Qusaıyn Abzalbekuly dúnıege keldi.
Ol Qaraǵandy oblysy Balqash qalasynyń Qońyrat kentinde týǵan. 1984 jyly Qaraǵandy memlekettik ýnıversıtetiniń zań fakýltetin bitirgen.1984-1986 - Qarýly Kúshter qatarynda. 1986-1987 - Jezqazǵan qalasy jáne Jańaarqa aýdany prokýratýralarynyń tergeýshisi. 1987-1988 - Jezqazǵan oblysy prokýratýrasynyń tergeýshisi mindetin atqarýshy. 1988-1992 - Balqash qalasy prokýratýrasynyń aǵa tergeýshisi. 1992-1993 - Balqash qalalyq sotynyń sýdıasy, Balqash qalasynyń qorshaǵan ortany qorǵaý prokýrorynyń aǵa kómekshisi. 1993-1998 - Balqash qalasy prokýrorynyń orynbasary, Qaraǵandy oblysy prokýratýrasynyń bólim bastyǵy. 1998-2001 - Qaraǵandy oblysy Jańaarqa aýdanynyń prokýrory. 2001-2002 - Qaraǵandy oblysy Buqar-Jyraý aýdanynyń prokýrory. 2002-2006 - Temirtaý qalasynyń prokýrory. 2006-2008 - Qaraǵandy oblysy prokýrorynyń birinshi orynbasary. 2008-2010 - Bas áskerı prokýrordyń orynbasary. 2010-2012 - Shyǵys aımaǵynyń áskerı prokýrory. 2012-qazirgi ýaqytqa deıin Bas áskerı prokýrordyń birinshi orynbasary.
83 jyl buryn (1931-1995) keńestik aqyn, án mátinderiniń avtory Leonıd DERBENEV dúnıege keldi.
81 jyl buryn (1933) ıspandyq katalon opera ánshisi (soprano) Monserrat KABALЬE dúnıege keldi.