12 qarasha. Tulǵalar týǵan kún
Búgin, 12 qarasha kúni tulǵalardan kimder dúnıege kelgen? Kazinform oqyrmandaryna esimder kúntizbesin usynady.
44 jyl buryn (1979) QR Ispanııa Koroldigindegi Tótenshe jáne Ókiletti Elshisi Danat Ómirbaıuly MUSAEV dúnıege keldi.
Almaty qalasynda týǵan. 2000 jyly Qazaq memlekettik zań akademııasyn, 2004 jyly Reseı SІM Dıplomatııalyq akademııasyn bitirgen.
Eńbek joly: 2000 jyly QR Syrtqy ister mınıstrligi Konsýldyq qyzmet departamentiniń mamany, 2004 jyly QR Syrtqy ister mınıstrligi Eýropa jáne Amerıka departamentiniń úshinshi hatshysy, 2004-2006 jyldary Qazaqstannyń Úndistandaǵy Elshiliginiń úshinshi hatshysy, Qazaqstannyń Ispanııadaǵy Elshiliginiń hatshysy qyzmetterin atqardy.
2009-2011 jyldary QR Syrtqy ister mınıstrligi Eýropa departamentiniń birinshi hatshysy, 2011-2012 jyldary «Samuryq-Qazyna» Ulttyq ál-aýqat qory» AQ basqarma tóraǵasy orynbasarynyń keńesshisi, 2012-2014 jyldary QR Saýda-ónerkásip palatasynyń Syrtqy baılanystar jáne bıznesti damytý departamentiniń dırektory, 2014-2015 jyldary Qazaqstannyń Ispanııadaǵy Elshiliginiń keńesshisi, 2015-2019 jyldary QR Barselonadaǵy konsýldyǵynyń basshysy, 2019-2020 jyldary QR SІM TMD Eýropalyq elderi boıynsha dırektsııasynyń basshysy, 2020-2023 jyldary QR Prezıdenti Ákimshiliginiń Syrtqy saıasat jáne halyqaralyq baılanystar bólimi meńgerýshisiniń orynbasary qyzmetin atqardy.
65 jyl buryn (1958) Z. Aldamjar atyndaǵy Qostanaı áleýmettik-tehnıkalyq ýnıversıtetiniń burynǵy rektory, fızıka-matematıka ǵylymdarynyń doktory Qadyrǵalı Qonysbaıuly JAMANBALIN dúnıege keldi.
Qostanaı oblysynyń Qamysty aýdanynda dúnıege kelgen. 1982 jyly Qaraǵandy memlekettik ýnıversıtetiniń fızıkalyq fakýltetin bitirdi. 1990 jyly Sankt-Peterbýrg qalasyndaǵy polıtehnıkalyq ınstıtýttyń aspırantýrasyn bitirgen.
Eńbek joly: 1985-1995 jyldary Qostanaı pedagogıkalyq ınstıtýtynda oqytýshy, aǵa oqytýshy, kafedra meńgerýshisi, dotsent, dekan boldy. Qostanaı áleýmettaný akademııasynyń rektory boldy. Qostanaı oblystyq máslıhaty VI shaqyrylymynyń depýtaty. 1999 jyldan bastap Qostanaı áleýmettik-tehnıkalyq ýnıversıtetinde qyzmet atqaryp keledi. 87-den astam ǵylym jarııalanymnyń, 4 monografııanyń avtory. Germanııa, Japonııa, Avstrııa, AQSh, Frantsııa, Italııa, Polsha, Izraıl elderinde 37-den astam Halyqaralyq ǵylymı-tájirıbelik konferentsııanyń qatysýshysy.
63 jyl buryn (1960) QR eńbek sińirgen mádenıet qaıratkeri, akter Bolat Mázimbaıuly ÁBDІLMANOV dúnıege keldi.
Taldyqorǵan oblysy Aqsý aýdany Qarakóz keńsharynda týǵan. 1982 jyly Almaty memlekettik teatr-kórkem ınstıtýtynyń akterlik fakýltetin bitirgen, dramalyq teatrdyń akteri. 1982 jyldan Ǵ. Músirepov atyndaǵy Qazaq memlekettik jasóspirimder men balalar teatrynyń akteri. 1992-2006 jyldary M. Áýezov atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq drama teatrynyń akteri. «Abaı» (Abaı), «Tomırıs» (Mard), «Aıman-Sholpan» (Arystan), «Toıdan qaıtqan qazaqtar» (Qoshqarbaı), «Gerostratty umytý» (Tıssafern), «Qamar sulý» (Ospan) spektaklderinde oınaǵan. «Qazaqfılm» kınostýdııasy túsirgen «Aqyn armany» (Toraıǵyrov), «Shákárimniń sońǵy kúni» (Qarasartov), «Zamanaı» (Eset), «Qulannyń ajaly» (Iembergen) kınofılmderinde, «Shegirtke» (Dastanov) teleserıalynda, t.b. rólder oryndaǵan. Teatr qaıratkerleri odaǵynyń múshesi.
«Qurmet» ordenimen, «QR Táýelsizdigine 10 jyl» medalimen marapattalǵan. Qazaqstannyń Eńbek sińirgen qaıratkeri.
47 jyl buryn (1976) «Ulttyq aqparattyq tehnologııalar» AQ basqarma tóraǵasynyń quqyqtyq jáne korporatıvtik máseleler jónindegi orynbasary Janar Erǵalıqyzy QANADANOVA dúnıege keldi.
Qazaq memlekettik zań ýnıversıtetin bitirgen, zań magıstri; «Dáneker» halyqaralyq quqyq jáne halyqaralyq bıznes ınstıtýtyn «qarjyger» mamandyǵy boıynsha, Máskeý halyqaralyq joǵary bıznes mektebin bitirgen.
Eńbek joly: 1997-1999 jyldary Almaty qalasy boıynsha jyljymaıtyn múlik ortalyǵynda zańger-keńesshi, 1999-2003 jyldary QR Ádilet mınıstrligi Qostanaı oblysy boıynsha jyljymaıtyn múlik ortalyǵy dırektorynyń quqyqtyq máseleler jónindegi orynbasary, 2003-2007 jyldary «Astana qalasy boıynsha jyljymaıtyn múlik ortalyǵy» RMK dırektory, dırektordyń orynbasary, zań bóliminiń bastyǵy, 2007-2018 jyldary «Qazaqstan temir joly» Ulttyq kompanııasy» AQ Sot talaptarymen jumys departamentiniń dırektory, 2020-2021 jyldary «Zerde» Ulttyq ınfokommýnıkatsııa holdıngi» AQ Quqyqtyq qamtamasyz etý basqarmasynyń basshysy, 2021 jyly «Ulttyq aqparattyq tehnologııalar» AQ quqyqtyq jáne korporatıvtik máseleler jónindegi basqarýshy dırektory boldy.
2022 jyldyń qańtar aıynan bastap «Ulttyq aqparattyq tehnologııalar» AQ basqarma tóraǵasynyń quqyqtyq jáne korporatıvtik máseleler jónindegi orynbasary.
44 jyl buryn (1979) «Dárilik zattar men medıtsınalyq maqsattaǵy buıymdardy saraptaý ulttyq ortalyǵy» RMK ShJQ bas dırektorynyń orynbasary Erjan Asqaruly JÚNІSOV dúnıege keldi.
Bilimi joǵary, zańger, ekonomıst-qarjyger, jerge ornalastyrýshy bakalavry.
Eńbek joly: 2002-2008 jyldary QR qarjy polıtsııasynda jumys istegen, 2008-2014 jyldary memlekettik qyzmet qurylymdary: QR Jer resýrstaryn basqarý agenttiginde, QR Óńirlik damý mınıstrliginde, QR Tutynýshylardyń quqyqtaryn qorǵaý agenttiginde qyzmet atqardy. 2014-2015 jyldary «Astana qalasynyń sanıtarlyq-epıdemıologııalyq saraptama ortalyǵy» memlekettik qazynalyq kásiporny dırektorynyń orynbasary, 2015-2018 jyldary «Qazaqstandyq tutynýshylardyń quqyqtaryn qorǵaý qory» korporatıvtik qorynyń tóraǵasy, 2018-2019 jyldary QR Densaýlyq saqtaý mınıstrligi Farmatsııa komıteti tóraǵasynyń orynbasary qyzmetin atqardy.
2019 jyldyń shilde aıynan bastap QR Densaýlyq saqtaý mınıstrligi Taýarlar men kórsetiletin qyzmetterdiń sapasyn jáne qaýipsizdigin baqylaý komıtetiniń «Dárilik zattar men medıtsınalyq maqsattaǵy buıymdardy saraptaý ulttyq ortalyǵy» ShJQ RMK bas dırektorynyń ákimshilik máseleler jónindegi orynbasary.
117 jyl buryn (1905-1981) kompozıtor, qazaq mýzykalyq mádenıetiniń negizin qalaýshylardyń biri, professor, KSRO jáne QazSSR Memlekettik syılyǵynyń laýreaty Evgenıı Grıgorevıch BRÝSILOVSKII dúnıege keldi.
Dondaǵy Rostovta týǵan. Lenıngrad konservatorııasyn professor M.O. Shteınbergtiń kompozıtsııa klasy boıynsha bitirgen. Brýsılovskıı óziniń shyǵarmashylyq qyzmetin qazaqtyń mýzykalyq folkloryn zertteýge arnady. Ol – N. Bókeıhanov, L. Muhıtov, M. Bókeıhanov, I. Baızaqov sııaqty kórnekti mýzykanttardyń ánderi men kúılerin jazyp alǵan. Brýsılovskıı alǵashqy qazaq operalaryn, sımfonııalaryn, iri horlyq jáne kantata – oratorııalyq shyǵarmalardy alǵash kórermenge tanytqan mýzykant. Ol – «Qyz Jibek», «Jalbyr», «Er Tarǵyn» operalarynyń, «Saryarqa», «Tselınnaıa», «Qurmanǵazy» sımfonııalarynyń, kantatalardyń, sıýıtalardyń 50-den asa án men romanstardyń avtory. E.G. Brýsılovskııdiń mýzykalyq shyǵarmalaryna ashyq, beıneli áýendik sıpattamalar tán. Qazaq áýenin óz boıaýymen qabyldap, ony kórermen qulaǵyna jetkizýde E.G. Brýsılovskııdiń eńbegi zor. Lenın, Eńbek Qyzyl tý, «Qurmet belgisi» ordenderimen marapattalǵan.
