«100 jańa esim» jobasynyń jeńimpazy: Volonterler qyzmetine sábıler muqtaj
Onyń sózinshe adamnyń boıynda eline, jerine, týǵan-týysyna, jaqynyna degen erekshe sezim bolady. Osy qasıetterdi joǵaltpaǵan adamnan naǵyz volonter shyǵady.
- Nurbek ózińiz týraly aıtyp berseńiz?
- Men 1994 jyly Almaty oblysy, Panfılov aýdany, Nádek aýylynda qarapaıym otbasynda dúnıege keldim. Anam qazaq tili jáne ádebıet pániniń muǵalimi. Ákem qurylysshy. Ápke-jezdem bar. Ol kisiler medıtsına salasynyń mamandary. Balalyq shaǵym Jońǵar Alataýynyń eteginde ótti. 2006 jyly Taldyqorǵan qalasyndaǵy óner mektebine jáne Dánesh Raqyshev atyndaǵy qazaq mektep-ınternatyna oqýǵa qabyldandym. Ol jerde Jetisý án jyry mektebi boıynsha bes jyl dáris aldym.Ustazym QR Mádenıet qaıratkeri Erbolat Shaldybekov boldy. Keıin Almaty qalasyndaǵy Temirbek Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasynyń teatr fakýltetin támámdadym. Bıyl úlken sahnada júrgenime 15 jyl boldy.
- Ádette volonterlik qazaqqa tán qasıet deıdi, siz qalaı oılaısyz?
- Árıne, volonterlik qazaqqa tán qasıet ekeni belgili. Qazaqta kermet bir sóz bar. «Qazaq jetimi men jesirin jylatpaǵan»,- degen. Qınalǵan janǵa kómek qolyn sozatyn, júregi meıirimge toly halyqpyz. Álemde mundaı halyq óte az. Ony men teatrmen shetelderge gastroldik saparlarǵa shyqqanda baıqadym. Qazaqtyń júregi keń. Bizde baýyrǵa, týǵan - týysqa, aınalańdaǵy adamdarǵa degen meırim sheksiz. Bul qazaqtyń qanyna bitken dúnıe,tárbıe dep oılaımyn. Atyn atap, túsin tústemeı-aq qoıaıyn keıbir memleketterde týǵan aǵasynyń, ápkesiniń, inisiniń telefon nómirin bilý mindetti emes degen túsinik qalyptasqan. Sony estip jaǵamyzdy ustaǵanbyz. Jalpy muqtaj janǵa kómek kórsetý, jaǵdaıyn jasaý, qınalyp turǵan kezinde demeý bul ata-babamyzdan kele jatqan dástúr, kúndelikti ómirge enip ketken tabıǵı qubylys.
- Sizge bul joldy tańdaýǵa ne túrtki boldy?
- Óner jolyn tańdaýǵa úlken sahanadaǵy qoıylym, akterlerdiń sheberligi túrtki boldy. Al, volonterlikke keler bolsam, Alǵash ret Atyraý qalasynda turatyn Jánııa esimdi qyzǵa kómekteskenmin. Ol qyz Ońtústik Koreıada em qabyldap, jaman aýrýdyń betin qaıtardy. Qazir Allaǵa shúkir aman esen. Sol qarakóz qaryndasyma kishkene bolsada kómek kórsetýim meni túbegeıli volonterlikpen aınalysýǵa alyp keldi. Qazir «Altyn jebe» eriktiler tobynyń múshesimin. Men kishkentaı balalardyń rııasyz kúlkisi úshin bárin jasaýǵa daıynmyn. Men óte balajanmyn. Meniń osal jerim sábı. Ushaqta, poezda, avtobýsta bolsyn bala kórsem boldy sony oınatyp ketem. Kez kelgen búldirshinmen tez til tabysamyn. Ol meniń artyqshylyǵym dep oılaımyn. Sondyqtan boıymdaǵy osy qasıetti volonterlik arqyly kórsetkim keldi.
- Volonterlikpen aınalysqaly ómirińizde qandaı ózgerister oryn aldy?
- Volonterlikke kelgeli kóp ózgeristerdi baıqadym.Sebebi, árbir otbasyna, árbir búldirshinge kómek kórsetý arqyly ózimniń, aınalamdaǵy adamdardyń, týystarymnyń, dostarymnyń saýlyǵyna shúkirshilik ete bastadym. Volonterlik meniń jaýapkershiligimdi arttyrdy. Sonymen qatar, júregim syzdap tursada, syrtqa bildirmeı kúlimsireýdi úırendim. Onyń múmkin ekenin túsindim. Volonter balanyń onyń ata- anasynyń jaǵdaıyn túsiný kerek. Muqtaj janǵa barynsha kómektesý qajet. Jalpy meırimdilik barlyq adamda bar. Tek sony oıatatyn sátter kerek.
- Eriktiler qyzmetine kóbine kimder muqtaj bolady?
- Qazirgi tańda eriktilerge sábıler muqtaj. Ókinishke oraı, jaman aýrýǵa shaldyqqan búldirshinder óte kóp. Ata-anamyz «osy sender aýyrǵasha, ózimiz bir aýnap turǵanymyz durys edi»,-dep aıtatyn. Sol sózderdiń qanshalyqty maǵynaly, salmaqty ekenin endi túsindim. Men kún saıyn naýqas balalardyń amandyǵyn, olardyń aýrýynan aıyǵyp ketkenin tileımin.
- «100 jańa esim» jobasy jeńimpazǵa ne beredi?
– «100 jańa esim» jobasynda men 2019 jyly jeńimpaz atandym. Meni usyǵan teatr. Men jeńiske jetem dep oılaǵanym joq. Bul jobanyń maqsaty- jeńimpazdardyń jaýapkershiligin odan ári arttyrý dep oılaımyn. Bul statýsqa ıe bolǵanan keıin ary qaraı damýyń kerek. Óıtkeni seni bir memlekettiń betke ustar azamatysyń. Eldiń júgin arqalaǵan er eshqashan ózi mingen atminberinen tómen túspeýi kerek. «100 jańa esim» jobasy men úshin úlken múmkindik boldy.
– Áńgimeńizge rahmet!
