10 jáne odan da kóp kartasy bar klıentterge tekserý kúsheıtildi

ASTANA. KAZINFORM - Qylmyskerler óz kiristerin zańdastyrý úshin jeke tulǵalardy belsendi túrde paıdalandy, dep málimdedi QR Qarjylyq monıtorıng agenttiginiń baspasóz qyzmeti.

Сим карта
Фото: Depositphotos

Baspasóz qyzmetiniń málimetterine qaraǵanda, agenttik qylmystyq kiristerdi zańdastyrý úshin 6,2 myń «drop-kartalardyń» paıdalanylǵanyn anyqtady. Bul kartalar arqyly aınalymnyń jalpy somasy 24 mıllıard teńgege jetti.

«Droptar» - banktik kartalar men shottardy rásimdeý úshin qoldanylatyn jalǵan tulǵalar.

Internet-bankıngke qashyqtan qol jetkizý úshin kásibı jylystaýshylar úshinshi tulǵalarǵa tirkelgen baılanys operatorlarynyń SIM kartalaryn paıdalanǵan.

Kóbinese «drop-kartalar» esirtki saýdasy, kıberalaıaqtyq, zańsyz qumar oıyndar jáne basqa da qylmystyq áreketterge baılanysty shemalarda qoldanylǵan.

Іs júzinde «droptar» dep atalatyndar halyqtyń osal toptaryna jatatyn adamdar boldy (jumyssyzdar, stýdentter, zeınetkerler jáne basqalar), olar qylmystyq shemalardaǵy rólderiniń barlyq saldaryn túsinbeıdi.

Mundaı kartalardyń ıeleriniń 90%-dan astamy rezıdent emes tulǵalar bolǵan. Olar týraly aqparat sheteldik memleketterdiń quqyq qorǵaý organdaryna berildi.

Mundaı zańsyz áreketterdiń aldyn alý úshin Qarjylyq monıtorıng agenttigi ýákiletti organdarmen birlesip kelesi sharalardy qabyldady:

  • banktik kartalardy úshinshi tulǵalarǵa berý úshin ákimshilik jáne qylmystyq jaýapkershilikti kúsheıtýge baǵyttalǵan zańnamalyq ózgerister bastamashylyq etildi;
  • kúdikti shottardaǵy qarajatty «toqtatý» jáne qashyqtan banktik qyzmet kórsetýdi óshirý mehanızmi engizildi;
  • bir klıentke beriletin banktik kartalardyń sanyn shekteý jáne 10 nemese odan da kóp kartalary bar klıentterge tekserister kúsheıtildi;
  • kúdikti operatsııalardy anyqtaý jáne kúmándi klıentterdi qarjy monıtorınginiń sýbektileriniń qyzmetterinen ajyratý úshin tıpologııalar ázirlendi.

- Qurmetti azamattar, Qarjylyq monıtorıng agenttigi banktik kartalar men shottardy paıdalaný arqyly zańsyz shemalarǵa qatysqany úshin jaýapkershilikke tartylý qaýpi bar ekenin eskertedi. Kúmándi qarjylyq operatsııalarǵa qatysýdan saq bolýǵa shaqyramyz. Eger sizge qarajat aýdarǵanyńyz úshin jeńil tabys usynsa, bul qylmystyq shemanyń bóligi bolýy múmkin. Mundaı jaǵdaılarda barlyq baılanystardy toqtatyp, quqyq qorǵaý organdaryna habarlaýyńyz qajet. Sizdiń saqtyǵyńyz ben muqııattylyǵyńyz – eldiń qarjylyq qaýipsizdiginiń kepili! - delingen habarlamada.

Qarjylyq monıtorıng agenttigi 150 myńǵa jýyq aktsızsiz temeki satýshylardy quryqtaǵany jazdyq.

Сейчас читают