10 SÁÝІR . QAZAQPARAT KÚNTІZBESІ: ATAÝLY KÚNDER, OQIǴALAR, ESІMDER
10 SÁÝІR, BEISENBІ
Nıderlandyda murajaılar kúni. Amsterdam - álemdegi eń iri kórkem murajaı ortalyqtarynyń biri. Nıderlandyda jyl saıyn sáýirdiń ekinshi demalysynda Murajaılar kúnin atap ótedi.
Ázirbaıjandaǵy qurylysshylar kúni. Bul mereke 2009 jyly el prezıdenti tıisti jarlyqqa qol qoıǵannan keıin resmı mártebege ıe boldy. Atalmysh merekeniń maqsaty el ekonomıkasynyń damýy men halyqtyń ál-aýqatynyń artýyna óz úlesterin qosyp kele jatqan qurylysshy mamandyǵynyń mártebesin kóterýge baǵyttalǵan.
AQSh-taǵy sıblıng ter kúni. Sıblıngter (sıbster) - ol birge týǵan aǵalar men apalar. Aǵylshyn tilinde bul termın aıtylyp otyrǵan adamdardyń jynysyn ataý qajettiliginen qutylý úshin qoldanylady. Bul kúndi atap ótý ıdeıasy aǵasynan aıyrylǵan Klaýdııa Evart esimdi áıelge tıesili. 1997 jyly ol sıblıngter kúnine arnalǵan qor quryp, arada bir jyl ótken soń bul kún atalyp ótildi.
ESTE QALAR OQIǴALAR
2 1 jyl buryn (1993) Ashhabad qalasynda Qazaqstan jáne Orta Azııa memleketteriniń «Naýryz» halyqaralyq teatr festıvali ótti. Semeı qazaq drama teatry sahnalaǵan O.Súleımenov pen B.Muqaıdyń «Zamanaqyr» tragedııasy arnaıy júldege ıe boldy.
1 8 jyl buryn (1996) Reseı Federatsııasynda Qazaqstannyń ádebı jáne mádenı kúnderi ótti.
1 8 jyl buryn (1996) Almatyda Eýropalyq komıssııa ókildiginiń resmı ashylý saltanaty ótti.
1 2 jyl buryn (2002) Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda «Kosmonavtıka kúni» serııasynyń eki poshta markasy aınalymǵa tústi, «Alǵashqy ret álemde keme bortyndaǵy ǵarysh saıahattanýshysy bar halyqaralyq ushý» taqyrybyna arnalǵan.
2002 jylǵy sáýirdiń 8-i men 12-i aralyǵynda Almatyǵa álemdegi alǵashqy ǵarysh-saıahatshysy Dennıs Tıto saparmen keldi, markalardyń saltanatty rásimine qatysýǵa nıet bildirdi.
Birinshi marka: «Soıýz TM-32» ekıpajy ǵaryshker-ushqysh Talǵat Musabaev jáne bortınjener ıÝrıı Batýrın men Denıs Tıto beınelengen túrli-tústi sýret. Markanyń sol jaqtaǵy astyńǵy buryshynda «Soıýz TM-32» kemesiniń emblemasy jáne barlyq ǵaryshkerlerdiń aty-jóni beınelengen.
Ekinshi marka: Markanyń ortasynda Jer planetasy jáne Qazaqstanyń, Reseıdiń jáne AQSh-tyń jelbiregen baıraǵy.
Birinshi poshta markasynyń nomınaly - 30 teńge, taralymy - 100 000 dana; ekinshi poshta markasynyń nomınaly - 70 teńge, taralymy - 100 000 dana.
8 jyl buryn (2006) Jambyl oblysy Qarataý qalasynda jańa saıabaqtyń irgetasy qalandy. Jańa saıabaqqa «Naýryz» aty berildi, aýmaǵy 7 gektarǵa jýyq jerdi alyp jatyr. Onyń irgetasyn qalaýda Qarataý qalasynyń turǵyndary, birqatar mekemeler men kásiporyndar at salysty.
8 jyl buryn (2006) Qazaqstannyń BUU janyndaǵy Turaqty ókildiginiń qoldaýymen BUU-nyń Nıý-Iorktegi shtab-páterinde Semeı aımaǵynyń qurbandyqtaryna arnalǵan Eýroparlament depýtaty Strýan Stıvensonnyń «Máńgilik qasiret» kitaby men belgili aktrısa Kımberlı Djozef fotokórmesiniń tanystyrylymy ótti. Bas Assambleıanyń 60-shy sessııasynda qabyldanǵan «Halyqaralyq yntymaqtastyq jáne Qazaqstannyń Semeı aımaǵy halqyn, ekologııasyn jáne ekonomıkasyn saýyqtyrý maqsatyndaǵy qyzmetterdi úılestirý» qararyn biraýyzdan qoldaǵandary úshin BUU-ǵa múshe elderge alǵys bildirgen Qazaqstan ókildiginiń basshysy Erjan Qazyhanov, sheteldik jáne halyqaralyq uıymdardyń, atap aıtqanda, BUU Damý baǵdarlamasynyń, USAID agenttiginiń, Eýrokomıssııanyń jáne Japonııa, Ulybrıtanııa, Kanada, Italııa, Shveıtsarııa úkimetteriniń tikeleı qatysýymen Semeı aımaǵynda júzege asyrylyp jatqan birqatar jobalarǵa toqtalyp ótti. Eýroparlamenttiń shotlandtyq depýtaty Strýan Stıvenson Keńes Odaǵy kezinde ıadrolyq qarýdy synaýdan zardap shekkender týraly kitap jazyp, sol úshin álem qaýymdastyǵynyń iltıpatyna jáne 50 myń dollar syılyqqa ıe bolǵan. Eýroparlament depýtaty osy syıaqysyn Semeıdiń onkologııalyq emhanasyna aýdarǵanyn QazAqparat budan buryn habarlaǵan bolatyn. Qazaqstanda, onyń ishinde Semeı aımaǵynda birneshe ret bolǵan S.Stıvenson myrzaǵa polıgon problemasyna degen turaqty qamqorlyǵy úshin «Semeıdiń qurmetti azamaty» ataǵy berilgen.
6 jyl buryn (2008) Ulttyq banktiń ortalyq fılıalyna «2008 jylǵy Olımpıada oıyndary» serııasynyń kollektsııalyq shaqasy kelip tústi. «Besaıys» shaqasy 925-shi synamaly kúmisten jasalǵan, salmaǵy - 31,1 gramm, nomınaly - 100 teńge. Daıyndalý sapasy - proof. Shaqanyń aversinde Qazaqstannyń eltańbasy, fýtbol stadıony beınelense, revers betinde bes sporttyq oıynnyń kórinisi men oıyndar ótkiziletin jyldy bildiretin «2008» degen sandar beınelengen. Shaqanyń quny - 5 myń teńge.
5 jyl buryn (2009) Kıevte Qazaqstan Respýblıkasynyń Elshiliginde qazaqtyń tanymal aqyny jáne jazýshysy Oljas Súleımenovtyń ýkraın tiline aýdarylǵan «Tarıhqa deıingi túrkiler» kitabynyń tanystyrylymy bolyp ótti.
2 jyl buryn (2012) Memleket basshysy «Quqyqqorǵaý organdary qyzmetkerlerin kezekten tys attestatsııadan ótkizý týraly» Jarlyqqa qol qoıdy.
165 jyl buryn (1849) amerıkalyq ınjener Ýolter Hant aǵylshyn ınesine patant aldy. Ol ózi oılap tapqan ıneniń patentin qaryzynan qutylý úshin 400 dollarǵa satyp jiberdi.
102 jyl buryn (1912) Saýtgemptonsk portynan «Ýaıt Star Laın» kompanııasynyń aǵylshynnyń «Tıtanık» atty kemesi óziniń alǵashqy jáne sońǵy saparyna attandy. Bir qyzyǵy porttan shyǵyp bara jatqanda «Tıtanık» amerıkalyq «Nıý-Iork» kemesimen soǵylyp qala jazdaǵan.
95 jyl buryn (1919) Meksıkanyń ulttyq batyry, Porfırıo Dıastyń dıktatýrasyna qarsy shyqqan revolıýtsıoner Emılıano Sapata Salasar atyldy. Ol «Tizerlep júrip ómir súrgenshe, turyp ólgen jaqsy» degen qanatty sózdiń avtory.
51 jyl buryn (1963) Atlantıka muhıtynda AQSh-tyń ÁTK sýasty atom kemesi barlyq ekıpaj múshelerimen birge qaza tapty.
41 jyl buryn (1973) paparatstsııa fotografy Ron Galella «Galella Jaklın Onassıs pen Qurama Shttarǵa qarsy» atty sot protsesinde jeńilip qaldy. Galella - Amerıkadaǵy eń baı, tanymal ári eń jekkórinishti papparatstsııanyń biri.
ESІMDER
86 jyl buryn (1928) aqyn, aýdarmashy, Qazaqstan jazýshylar odaǵynyń múshesi NІLІBAEV Áýbákir Dastanuly dúnıege keldi.
Shyǵys Qazaqstan oblysynyń Zaısan aýdanynda týǵan. Zaısan pedagogıkalyq ýchılışesin, Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń fılologııa fakýltetin bitirgen. Eńbek jolyn aýdandyq mektepte muǵalim bolyp bastap, oqý isiniń meńgerýshisi, mektep dırektory laýazymyna deıin joǵarlaǵan. 1959 jyldan jýrnalıstik jumysqa aýysyp, Zaısan aýdandyq «Dostyq», Almaty oblystyq «Jetisý», respýblıkalyq «Qazaq ádebıeti» gazetterinde ádebı qyzmetker, bólim meńgerýshisi, Qazaqstan Jazýshylar odaǵy folklor sektsııasynyń keńesshisi qyzmetterin atqarǵan. Aqynnyń «Tańǵy tynys», «Bolashaq osylaı bastalǵan», «Qońyr jel», «Alaýlaǵan armandar», «Kóńil kózi», «Kúnim meniń», «Jyr júregi», t.b. jyr jınaqtary jaryq kórgen. Kórkem aýdarma salasynda úndi eposy «Mahabharatany», zoroastrızm kanony «Avestany», Babyldyń uly shyǵarmasy «Shılgameshti», qytaıdyń úsh uly fılosofy Konfýtsıı, Lao-Tszy, Chjýan-tszy traktattaryn, Eshıldiń «Buǵaýlanǵan Prometeıin», E.Poteniń óleńderi men poemalaryn, M.Lermontovtyń, R.Tagordyń, orys aqyndary V.Maıakovskııdiń, N.Zablovskııdiń, M.Svetlovtyń óleńderin qazaq tiline aýdarǵan.
76 jyl buryn (1938) jazýshy, Qazaqstan Jýrnalıster odaǵynyń múshesi TÁShІMBAI Ǵazızbek dúnıege keldi.
Jambyl oblysynyń Talas aýdanynda týǵan. Qazaq memlekettik ýnıversıtetin bitirgen. 1964-1990 jyldary - Respýblıkalyq «Sport» gazetiniń ádebı qyzmetkeri, «Qazaqstan» baspasynyń redaktory, aǵa redaktory, redaktsııa meńgerýshisi. 1990-1996 jyldary - Qazaqstan telegraf agenttiginiń redaktsııa meńgerýshisi, Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti apparatynyń konsýltanty, Úkimet apparatynyń sektor meńgerýshisi. 1996-2001 jyldary Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq bankiniń aýdarma bólimin basqarǵan. Zeınetkerlikke shyqqannan keıin «Qazaqstan» Ulttyq entsıklopedııasy Ǵylymı jáne ádebı baqylaý redaktsııasynyń meńgerýshisi bolyp istegen. «Ońtústik Qazaqstan» entsıklopedııasyn shyǵarýshy topqa jetekshilik etip, basylymnyń jaýapty redaktory bolǵan. Qazir Almaty qalasy ákimdigi Tilderdi damytý basqarmasynyń «TІL» oqý-ádistemelik ortalyǵynda bas maman qyzmetin atqarady. Jazýshynyń «Topjarǵandar», Q.Muńaıtpasuly týraly «Kúsh atasy» atty estelikter jınaǵy, «Qum arasynda», «Qos terek», «Qyzǵaldaq qalyń shyqqan jyl» atty áńgimeler jınaǵy jaryq kórgen. Kórkem aýdarma salasynda «Molodaıa gvardııa» baspasynan «Tamasha adamdar ómiri» tsıklimen shyqqan «Salvador Alende», «Che Gevara» kitaptaryn, Keńes Odaǵynyń Batyry G.Safıýllınniń «Jeńis jolynda» kitabyn qazaq tiline aýdarǵan.
Qazaq KSR Joǵarǵy Keńesiniń Qurmet gramotasymen marapattalǵan.
7 4 jyl buryn (1940-2001) músinshi, Qazaqstannyń eńbek sińirgen óner qaıratkeri, Qazaqstan jáne KSRO Sýretshiler odaǵynyń múshesi, Shoqan Ýálıhanov atyndaǵy Qazaq KSR Memlekettik syılyǵynyń laýreaty DOSMAǴAMBETOV Tólegen Sábıtuly dúnıege keldi.
Soltústik Qazaqstan oblysy Ýálıhanov aýdanynda týǵan. Almaty kórkemsýret ýchılışesin, I.Repın atyndaǵy Sankt-Peterbor keskindeme, músin jáne sáýlet ınstıtýtyn bitirgen.
Almaty kórkemsýret ýchılışesiniń oqytýshysy, Almaty óner akademııasynyń kafedra meńgerýshisi, dotsenti qyzmetterin atqarǵan.
Tólegen Dosmaǵambetovtiń otyz jyldyq shyǵarmashylyq ómirindegi negizgi jumystary - músindik portretter men kóptegen eskertkishter. «Aqan-Seri - Qulager» monýmentik kompozıtsııasynyń, Shoqan Ýálıhanov, Sáken Seıfýllın, Іlııas Jansúgirov, Ahmet Baıtursynov, Muhtar Áýezov, Amangeldi Imanov, Álibı Jankeldın, Ǵanı Muratbaev, Qanysh Sátpaev, Dinmuhammed Qonaevtyń eskertkishteri men keýde músinderiniń avtory. Onyń qalamynan Nursultan Nazarbaev, Oljas Súleımenov, Bıbigúl Tólegenova, Ánýar Álimjanov, Toqtar Áýbákirov, taǵy basqa tarıhı tulǵalardyń portretteri týyndaǵan.
6 5 jyl buryn (1949) músinshi, QR eńbek sińirgen qaıratkeri, QR Sýretshier akademııasnyń múshe-korrespondenti SEIІSOV Musa Júrmuhanbetuly dúnıege keldi.
6 3 jyl buryn (1951) Qazaqstan Respýblıkasy Atomdyq energııa ınstıtýty dırektorynyń orynbasary, fızıka-matematıka ǵylymdarynyń doktory, professor, Qazaqstan Respýblıkasy atom salasyna eńbek sińirgen qyzmetker TÁJІBAEVA Irına Lashqarqyzy dúnıege keldi.
Almaty qalasynda týǵan. Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetin bitirgen. Qazaq ulttyq ýnıversıtetinde ınjener, kishi, aǵa ǵylymı qyzmetker, bólim meńgerishisi, dotsent bolyp qyzmet atqarǵan. 1992-2000 jyldary - Qazaq ulttyq ýnıversıteti Eksperımentaldy jáne teorııalyq fızıka Ǵylymı-zertteý ınstıtýtynda ǵylymı hatshy, dırektordyń orynbasary, dırektor qyzmetterin atqarǵan. 2002-2006 jyldary - Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq ıadrolyq ortalyǵy bas dırektorynyń orynbasary. Qazirgi qyzmetinde 2006 jyldan bastap isteıdi.
230-dan asa ǵylymı jumystyń avtory.
5 4 jyl buryn (1960) Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Senatynyń depýtaty, Qarjy jáne bıýdjet komıtetiniń múshesi TURLAShOV Lázzat Mahatuly dúnıege keldi.
Almaty oblysynan saılanǵan Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Senatynyń depýtaty. Almaty temirjol kóligi ınstıtýtyn bitirgen. Injener-qurylysshy. Almaty oblysy Jambyl, Qarasaı aýdandarynyń ákimi bolyp qyzmet atqarǵan. Tórt medalmen marapattalǵan.
3 2 jyl buryn (1982) Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq bankiniń qarjy uıymdary men qarjy naryǵyn baqylaý jáne qadaǵalaý boıynsha komıtet tóraǵasy orynbasarynyń mindetin atqarýshy ESBOLATOV Kerimqul dúnıege keldi.
Halyqaralyq bıznes ýnıversıtetin, Almaty zań ınstıtýtyn bitirgen, mamandyqtary - iskerlik ákimshilendirý, quqyqtaný. 2003-2006 jyldary - «ATF» bankinde, 2006-2008 jyldary - «Qazyna» ornyqty damý qorynda, 2008-2009 jyldary - «Qazaqstannyń Investıtsııalyq qory» AQ-da, 2009 jyly «Alıans Banki» AQ-da ártúrli qyzmetter atqardy. 2009- 2012 jj «Temirbank» AQ basqarma múshesi quramyna engizildi jáne basqarma tóraǵasynyń orynbasary qyzmetine taǵaıyndaldy.
36 jyl buryn (1978) «Qazaqstan temir joly» AQ basqarýshy dırektory-apparat jetekshisi QILYBAI Nurdáýlet Igilikuly dúnıege keldi.
Ol Almaty temirjol kóligi ınjenerleri ınstıtýtyn «Temirjol kóligindegi tasymaldy uıymdastyrý», L.N. Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetin «Qarjy jáne qarjy quqyǵy» mamandyqtary boıynsha támamdaǵan. Eńbek jolyn 1999 jyly Atyraý stantsııasynyń tasymaldaý bóliminiń kezekshisi retinde bastaǵan. 2000-2002 jyldary «Astana» stantsııasynyń kirme joldarynda júkterdi qabyldap alýshy, «Qazaqstan temir joly»UK» AQ-y Magıstraldi jeliler dırektsııasynyń Tehnıkalyq basqarýdyń tehnologııalyq protsester qaýipsizdigi bóliminiń bas mamany, bólim bastyǵy qyzmetterin atqarǵan. 2005-2009 jyldar aralyǵynda QR Kólik jáne kommýnıkatsııa mınıstrliginiń Taldaý jáne bıýdjettik josparlaý bóliminiń bastyǵy, Ekonomıka jáne tarıftik saıasat basqarmasynyń bastyǵy, Kólik jáne qatynas joldary komıteti tóraǵasynyń orynbasary, «Vokzal Servıs» AQ-nyń prezıdenti, «Qazaqstan temir joly»UK» AQ-nyń basqarýshy dırektory laýazymdarynda bolǵan.
2012 jylǵy 20 qyrkúıekte QR Kólik jáne kommýnıkatsııa mınıstrliginiń Kólik jáne qatynas joldary komıtetiniń tóraǵasy qyzmetine taǵaıyndaldy.2013 jylǵy 09 tamyzda «Qazaqstan temir joly»UK» AQ-nyń Basqarýshy dırektory - Apparat jetekshisi laýazymyna taǵaıyndaldy.
31 jyl buryn (1983) grek-rım kúresinen halyqaralyq synyptaǵy sport sheberi TEŃІZBAEV Nurbaqyt Moldahmetuly dúnıege keldi.
Grek-rım kúresinen jastar arasyndaǵy álem chepıony (Ystambul, 2003), Álem kýbogynyń kúmis júldegeri (Iran, 2005), Azııa chempıonatynyń qola júldegeri (Ýhan, 2005), Olımpıada oındarynyń qola júldegeri (Beıjiń, 2008).
Qurmet» ordenimen marapattalǵan.
2 7 jyl buryn (1987) aýyr atletıkadan eńbek sińirgen sport sheberi, Beıjińdegi XXVIII jazǵy olımpıadalyq oıyndardyń qola júldegeri GRABOVETsKAıA Marııa Aleksandrovna dúnıege keldi.
Ol sondaı-aq Azııa chempıony (Dýbaı, 2005), álem chempıonatynyń kúms júldegeri (Praga, 2007), aýyr atletıkadan jastar arasyndaǵy azııa chempıony (2004), Azııa chempıonatynyń qola júldegeri (2004), jastar arasyndaǵy álem chempıonatynyń kúmis jáne qola júldegei (2007).
50 jyl buryn (1964) «Qazastan Halyq Banki» AQ Basqarma Tóraǵasynyń orynbasar ÁLMENOV Marat Búrkitbaıuly dúnıege keldi.
Ol óziniń eńbek jolyn 1997 jyly «Qazastan Halyq Banki» AQ-da Zańdy tulǵalarǵa kredıt berý basqarmasynynyń bankıri qyzmetinen bastady. Keıinnen táýekel-menedjeri, Kredıttik táýekelder departamentiniń Bólshek bıznes basqarmasynyń bastyǵy (2001 jylǵy maýsym - 2003 jylǵy tamyz) Aqmola, Astana fılıaldary dırektorlarynyń BB boıynsha orynbasary ( 2003 jylǵy tamyz - 2005 jylǵy qańtar), Standartty ónimderdi satý basqarmasynyń bastyǵy, Bólshek satýdy qoldaý departamentiniń dırektory (2005 jylǵy aqpan - 2009 jylǵy aqpan), Banktik ónimder jáne agenttik qyzmetter departamentiniń dırektory jáne 2009 jylǵy sáýirden bastap Almaty oblystyq fılıalynyń dırektory laýazymdaryn atqardy.
2010 jylǵy 1 shildeden bastap «Qazastan Halyq Banki» AQ Basqarma Tóraǵasynyń orynbasary bolyp taǵaıyndaldy.
77 jyl buryn (1937) keńestik jáne reseılik aqyn, jazýshy, aýdarmashy Bella AHMADÝLINA dúnıege keldi.
6 2 jyl buryn (1952) amerıkandyq akter, stsenarıst, prodıýser, aıkıdo sheberi Stıven SIGAL dúnıege keldi.