10 naýryz. QAZAQPARAT KÚNTІZBESІ: ATAÝLY KÚNDER, OQIǴALAR, ESІMDER
ESTE QALAR OQIǴALAR
8 2 jyl buryn (1932) Aqtóbe oblysy quryldy. Onyń quramyna Orynbor, Qostanaı, Qyzylorda oblystarynyń birqatar aýdandary kirdi. Aqtóbe oblysy teńdessiz mıneraldy-shıkizat bazasyn ıelenip jatyr. Oblys aýmaǵynda Qazaqstannyń kómirsýtekti shıkizatynyń (munaı, gaz jáne gaz kondensaty) 10 % barlanǵan qory jáne boljamdy resýrstarynyń 30 %, sondaı-aq, respýblıkadaǵy jalpy qordan otandyq hromnyń barlyq qory, nıkel - 55 %, tıtan - 40 %, fosfor - 34 %, myrysh - 4,7 %, mys - 3,6 %, alıýmınıı - 2 %, kómirdiń - 1,4 % jınaqtalǵan. Oblys ortalyǵy - Aqtóbe qalasy.
7 2 jyl buryn (1942) Qazaq akademııalyq drama teatry sahnasynda Ǵ.Músirepovtyń «Aqan seri - Aqtoqty» tragedııasy alǵash ret qoıyldy. Premera qazaq sahna ónerindegi bıik beles bolyp baǵalandy. Aqan rólin - Sh.Aımanov, Aqtoqty - Sh.Jandarbekova, Naýan haziret - Q.Badyrov, Jalmuqan - E.Ómirzaqov, Qońqaı - S.Qojamqulov, Mylqaý balýandy - Q.Qýanyshbaev oınady. Bostandyq pen ádilet, mahabbat pen óner erkindigi úshin kúresti sýretteıtin «Aqan seri - Aqtoqty» tragedııasy 1958 jyly Máskeýde ótken qazaq ádebıeti men óneriniń onkúndiginde kórsetilý úshin «Aqyn tragedııasy» degen atpen qaıta qoıylǵan. Atalmysh pesa ár jyldary astanalyq, oblystyq, halyq teatrlarynyń sahnalarynda san márte qaıtalanyp qoıylyp keledi.
9 jyl buryn (2005) Petropavlda halyqaralyq mamandandyrylǵan «Agrotehnologııalar. Astyq jáne jemshóp - 2005» atty kórme ótti. Qazaqstannan, Reseıden jáne alys shet elderinen kelgen 30-dan astam fırmalar elevator tehnologııasy men jańa jabdyqtardy, astyq qoımalaryn, dıirmendi, astyq ındýstrııasynyń jáne qurama jem ındýstrııasynyń, aýyl sharýashylyq tehnıkasyn jáne baqtyń qural saımandaryn usynatyn óz jobalaryn kórsetti.
Halyqaralyq kórmeniń uıymdastyrýshylary - Soltústik Qazaqstan oblysy ákimdigi, Qazaqstannyń fermerler odaǵy, Petropavl qalasynyń «Bastaý» Ekspo-ortalyǵy jáne Reseıdiń Novosibir qalasynyń «Aleks» kompanııasy.
9 jyl buryn (2005) Qaraǵandy qalasyndaǵy Festıvalnyı kóshesine Qazaq SSR qurmetti kenshisi Orazaly Shákirovtiń esimi berildi.
Keńes Odaǵy kezeńinde Orazaly Shákirov (1930-2002) on jyldaı Qaraǵandy oblystyq atqarý komıteti tóraǵasynyń orynbasary qyzmetin atqarǵan.
5 jyl buryn (2009) Pavlodar qalasynda Pavel Vasılevtiń úı-murajaıy qýǵyn-súrginge ushyraǵan aqynǵa arnalǵan «Strashnyı sýd» atty kitabyn banderol arqyly Uly Novgorodtan aldy. Onyń avtory Aleksandr Ionov eýrazııalyq ádebıetshi shyǵarmashylyǵyna qumartyp, óz qalasynda Vasılev poezııasyn nasıhattaıtyn áýesqoılar klýbyn qurdy.
Pavel Vasılev (1909-1937) - aqyn, jazýshy. Shyǵys Qazaqstan oblysy Zaısan qalasynda týǵan. Alǵashqy óleńderin 1926-1927 jyldary Vladıvostok gazetterinde jarııalady. 1936 jyly KSRO ekrandarynda Pavel Vasılev basty keıipkerdegi - «tyńshy», «dıversant» jáne «halyq jaýy» bolǵan «Partııalyq bılet» atty fılmi shyqqan. 1937 jyly shildeniń 15-inde «terrorlyq topqa» qatysy bar degen aıyp taǵylyp atylýǵa buıyryldy.
Pavel Vasılev ómirimen jáne shyǵarmashylyǵymen eki mádenıet pen eki halyqty - qazaq pen orys halyqtaryn ushtastyra bildi.
4 jyl buryn (2010) Memleket basshysynyń resmı saıtynda «Bıznesti Prezıdenttik qorǵaý» degen arnaıy bólim ashyldy.
Saıttyń bul bólimi Qazaqstan kásipkerleriniń olardyń zańdy quqyqtary men múddelerine tekserýshi, baqylaýshy jáne quqyq qorǵaý organdary tarapynan qysymshylyqtyń naqty kórinisteri boıynsha Memleket basshysyna tikeleı júginýge arnalǵan.
Prezıdenttik saıttyń osy bólimine túsken árbir osyndaı habarlama boıynsha Prezıdent Ákimshiliginiń erekshe baqylaýymen resmı tekserýler júrgiziledi.
4 jyl buryn (2010) Astanada «Búgingi otanshyldyq: jeńistiń mereıtoıyna» atty kitaptyń tanystyrylymy ótti.
Qazaqstannyń aqparattyq saıasaty ınstıtýty shyǵaryp otyrǵan oqý-ádistemelik quralyn Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti ıÝNESKO kafedrasynyń meńgerýshisi, tarıh ǵylymynyń doktory, professor Láılá Ahmetova bastaǵan shyǵarmashylyq top qurastyrǵan.
Kitapta 1941-1945 jyldardaǵy ekinshi dúnıejúzilik soǵys tarıhyna qatysty eksklıýzıvti materıaldar, qazirgi kúngi otanshyldyq máseleleri boıynsha áleýmettik zertteýlerdiń qorytyndylary, soǵys barysyna qazirgi zamanǵy kózqaras berilgen. Sonymen qatar soǵys jyldary Qazaqstanǵa basshylyq jasaǵan Nıkolaı Skvortsov pen Jumabaı Shaıahmetov týraly materıaldar da qosa jarııalanyp otyr. Alǵashqy bólimde mamyrdyń 9-yn merekeleýge oraı BAQ-tarda jarııalanǵan maqalalar toptastyrylsa, sońǵy bólimde otanshyldyq taqyrybyn qamtyǵan maqaldar, qanatty sózder berilgen.
Soǵys jyldary 26 mıllıonnan astam keńes azamaty qaza tapqan. Nemis basqynshylary 1710 qala men qala tıptes eldi mekendi, 70 myńnan astam aýyldy, 98 myńnan astam ujymshardy, 1786 keńshardy, 6 mıllıonnan astam ǵımaratty jermen-jeksen etip, 32 myńnan astam kásiporyndy qıratqan. Jalpy Keńes Odaǵy 30 paıyzdan astam ulttyq baılyǵynan aıyrylǵan.
4 jyl buryn (2010) Semeıdiń Jańa tarıhty qujattandyrý ortalyǵynyń qyzmetkerleri Ázilhan Nurshaıyqovtyń (1922-2011) osydan 60 jyldaı buryn maıdannan jazylǵan biregeı hatyn tapty.
Muraǵattan habarlaǵandaı, óleńmen jazylǵan hat «Maıdannan jazylǵan hattar» qujattar toptamasynan tabylyp otyr. «Biregeı jáne qundy hatty bizdiń jerlesimiz, jazýshy, soǵys ardageri Ázilhan Nurshaıyqov 1944 jyly Belarýs maıdanynda shaıqasyp júrgen jyldary Jarma aýdandyq gazetindegi áriptesterine joldaǵan. Óleńmen jazylǵan hatyn ol «Biz Berlınge baramyz!» dep ataǵan.
Aýdandyq gazet qyzmetkerleri saqtaýǵa tapsyrǵan bul qundy mura keńes dáýiriniń tusynda uzaq jyldar boıy Jarma aýdandyq muraǵatynda saqtalyp kelgen, keıinnen ol Semeıdiń Jańa tarıhty qujattandyrý ortalyǵyna kelip túsken.
4 jyl buryn (2010) Qazaqstan Elshiligi Dýshanbede Tájikstannyń Jazýshylar odaǵymen birlese otyryp, Qazaqstan men Tájikstannyń mádenı jáne ádebı baılanystaryna arnalǵan «Pamır» jýrnalynyń tanystyrylymyn ótkizdi
Jınalǵan qaýymnyń nazaryna Qazaqstannyń tanymal aqyn-jazýshylarynyń týyndylarynyń úzindileri, óleńderi men kórkemsózderi tanystyryldy.
Tusaýkeser rásiminde Tájikstannyń shyǵarmashylyq uıymynyń oryndaýyndaǵy ádebı jáne mýzykalyq shyǵarmalar shyrqaldy, jáne Qazaqstannyń mádenıeti týraly fotokórme uıymdastyryldy.
ESІMDER
9 1 jyl buryn (1923-1988) kınorejısser, Qazaqstannyń eńbek sińirgen óner qaıratkeri, Qazaqstan Memlekettik syılyǵynyń laýreaty, Uly Otan soǵysynyń ardageri QOJYQOV Sultanahmet Qońyrqojauly dúnıege keldi.
Taraz qalasynda týǵan. Soǵystan oralǵannan keıin merzimdi basylymdarda karıkatýralary men saıası taqyryptaǵy sýretterin jarııalaı bastaǵan. Búkilodaqtyq memlekettik kınematografııa ınstıtýtynyń rejısserlik fakýltetin bitirgen soń, 1952 jyldan «Qazaqfılm» kınostýdııasynda rejısser, kórkemdik jetekshi bolyp istegen. 1955 jyly óziniń stsenarııi boıynsha, jas urpaq tárbıesi máselesin qozǵaıtyn «Ana men bala» atty tuńǵysh kórkem fılmin túsirgen. Tarıhı jáne zamanaýı taqyryptarda «Biz Jetisýdanbyz», «Eger bizdiń árqaısymyz», «Shyńdaǵy shynar» fılmderin, 1970 jyly óziniń basty jumysy - «Qyz Jibek» fılmin qoıǵan. 1985 jyly Qajymuqan jaıly «Bizdi tanyp qoıyńdar» kórkem fılmin túsirgen.
«Qyzyl Juldyz» ordenimen jáne medaldarmen marapattalǵan.
8 5 jyl buryn (1929-1994) quqyq qorǵaý júıesin uıymdastyrýshy, zań ǵylymynyń kandıdaty, 1-shi synypty memlekettik ádilet keńesshisi, Qazaqstannyń eńbek sińirgen zańgeri, KSRO Prokýratýrasynyń qurmetti qyzmetkeri ELEMESOV Ǵalymjan Bajımuly dúnıege keldi.
Soltústik Qazaqstan oblysynyń Aıyrtaý aýdanynda týǵan. Almaty memlekettik zań ınstıtýtyn bitirgen. 1953-1972 jyldary Respýblıkanyń prokýratýra organdarynda jaýapty qyzmetterde bolǵan. 1972-1990 jyldary Qazaq KSR Prokýratýrasynyń bólim bastyǵy, KSRO Joǵarǵy sotynyń múshesi, Qazaq KSR Joǵarǵy sotynyń tóraǵasy, Qazaq KSR-niń prokýrory qyzmetterin atqarǵan. 1990-1994 jyldary Kókshetaý oblysy (qazirgi Aqmola) Býrabaı tabıǵatty qorǵaý porkýrory bolǵan. Ol sot júıesi men prokýratýra organdarynyń jumystaryn jetildirýge úles qosqan, ǵylymı jumystarmen aınalysqan. Qazaq KSR Joǵarǵy keńesiniń 10, 11-shi shaqyrylym depýtaty bolyp saılanǵan.
«Halyqtar dostyǵy» ordenimen, medaldarmen, Qazaq KSR Joǵarǵy Keńesiniń Qurmet gramotasymen marapattalǵan.
80 jyl buryn (1934-1998) jazýshy, fılologııa ǵylymynyń kandıdaty TІLEGENOV Bekejan dúnıege keldi.
Shyǵys Qazaqstan oblysynyń Jarma aýdanynda týǵan. Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń fılologııa fakýltetin bitirgen. Eńbek jolyn «Lenınshil jas» respýblıkalyq gazetinen bastaǵan. 1965 jyly partııalyq jumysqa aýysyp, Almaty qalalyq partııa komıtetiniń úgit jáne nasıhat bóliminiń nusqaýshysy bolyp qyzmet atqarǵan. Odan keıin birer jyl Qazaq KSR Ǵylym akademııasynyń M.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynda ǵylymı qyzmetker bolǵan. 1969 jyldan Qazaqstan Kommýnıstik partııasy Ortalyq Komıtetiniń mádenıet bóliminde nusqaýshy, ádebıet sektorynyń meńgerýshisi qyzmetin atqarǵan. 1975-1996 jyldary - «Juldyz» jýrnalynyń bas redaktory, Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń hatshysy, Qazaqstan Respýblıkasy Til komıtetiniń bólim bastyǵy.
Onyń «Tań nury», «Kóktem de yzǵarly», «Aqqaınar», «Olar jazda kezdesti», «Ýaqyt», «Atameken», «Qara jel», «Tuıyq ómirdiń qupııasy», «Taýqymet», «Seksen altynshy jyl», «Ómir-ózen», «Ádebıet - meniń Otanym!», «Qas pen kózdiń arasynda», t.b. shyǵarmalary bar.
«Qurmet belgisi» ordenimen marapattalǵan.
7 8 jyl buryn (1936-2004) Qazaqstannyń saıası jáne qoǵam qaıratkeri, ekonomıka ǵylymdarynyń doktory, professor, Tótenshe jáne Ókiletti Elshi ASANBAEV Erik Maǵzumuly dúnıege keldi.
Qostanaı oblysynyń Amangeldi aýdanynda týǵan. S.M.Kırov atyndaǵy Qazaq memlekettik ýnıversıtetin (qazirgi ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti), KSRO Ǵylym jáne tehnıka jónindegi memmlekettik komıteti janyndaǵy Halyq sharýashylyǵyn basqarý ınstıtýtyn, Máskeý qarjy ınstıtıtýynyń aspırantýrasyn bitirgen.
1958-1959 jyldary - Qazaq KSR Qarjy mınıstrliginiń ekonomısi. 1959-1960 jyldary - S.M.Kırov atyndaǵy Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń oqytýshysy. 1960-1963 jyldary - Máskeý qarjy ınstıtıtýtynyń aspıranty. 1964-1967 jyldary - Qazaq KSR Memlekettik josparlaý komıteti janyndaǵy Josparlaý jáne normatıvtik ǵylymı-zertteý ekonomıkalyq ınstıtýtynyń bólim meńgerýshisi. 1967-1973 jyldary - Qazaq KSR Memlekettik josparlaý komıtetiniń bólim bastyǵy. 1973-1975 jyldary - Qazaq KSR Qarjy mınıstriniń orynbasary. 1975-1979 jyldary - Qazaq KSR Mınıstrler Keńesiniń bólim meńgerýshisi, is basqarýshysynyń orynbasary. 1979-1983 jyldary - Qazaqstan Kompartııasy Ortalyq Komıteti saýda, josparlaý jáne qarjy organdary bóliminiń, saýda jáne turmystyq qyzmet kórsetý bóliminiń meńgerýshisi. 1983-1986 jyldary - Qazaq KSR Mınıstrler Keńesi is basqarýshysynyń orynbasary. 1986-1988 jyldary - Qazaqstan Kompartııasy Ortalyq Komıteti ǵylym jáne oqý oryndary bóliminiń, ekonomıka bóliminiń meńgerýshisi. 1988-1989 jyldary - Qazaq KSR Mınıstrler Keńesi tóraǵasynyń orynbasary. 1989-1990 jyldary - Qazaqstan Kompartııasy Ortalyq Komıteti iniń hatshysy - Áleýmettik-ekonmıkalyq damý máseleleri jónindegi komıssııanyń tóraǵasy. 1990-1991 jyldary - Qazaq KSR Joǵarǵy Keńesiniń tóraǵasy. 1991-1996 jyldary - Qazaq KSR-iniń vıtse-prezıdenti. 1996-2000 jyldary - Qazaqstan Respýblıkasynyń Germanııa Federatıvtik Respýblıkasyndaǵy Tótenshe jáne Ókiletti Elshisi. 2000 jyldan zeınet demalysyna shyqqan.
«Qurmet belgisi», «Otan», ekinshi dárejeli «Barys» ordenderimen jáne medaldarmen marapattalǵan.
6 9 jyl buryn (1945) akter, Qazaqstan Respýblıkasynyń halyq ártisi TASTANBEKOV Quman Nurmaǵanuly dúnıege keldi.
Almaty oblysynda týǵan. Almaty memlekettik óner ınstıtýtyn (T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasy) bitirgen.
M.Áýezov atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq drama teatrynyń akteri. Onyń alǵash oınaǵan róli - «Qyz Jibek» fılmindegi Tólegen. Budan keıin «Mahambet», «Aǵam meniń», «Erekshe kún», «Aqqýlar ushyp keledi», «Mahabbat jańǵyryǵy», «Aǵama arnalǵan qalyńdyq», «Qarasha qazdar qaıtqanda», «Provıntsııalyq hıkaıa», «Alań sheti», «Órnek» fılmderine tústi.
Teatr sahnasynda Qasym, Qulbek (Sh.Aıtmatov «Ana - Jer-ana» men «Aq kemesi»), Álibek, Narsha, Abyz, (M.Áýezov «Aıman - Sholpan», «Qaragóz», «Eńlik - Kebek»), Táńirbergen (Á.Nurpeıisov «Qan men ter»), Jan (O.Bókeev «Qulynym meniń»), Aıdar (M.Áýezov pen L.Sobolev «Abaı»), Mazdaq (M.Shahanov «Senim patshalyǵy»), Orest (L.Dıýrko «Elektra, súıiktim meniń»), Florıdor (F.Erve «Túlki Bıkesh»), Farhad (Nazym Hıkmet «Farhad - Shyryn») sekildi ár alýan rólderdi oryndap, qyzǵylyqty minez-keıipter jasady.
«Qurmet» ordenimen marapattalǵan. Qazaqstan Lenın komsomoly syılyǵynyń ıegeri.
6 7 jyl buryn (1947) TÚRKІSOI bas dırektory QASEIІNOV Dúısen Qorabaıuly dúnıege keldi.
Qurmanǵazy atyndaǵy memlekettik óner ınstıtýtyn bitirgen. Eńbek jolyn Qazaq radıosy men televızııasy kameralyq orkestiriniń ártisi bolyp bastady. Qurmanǵazy atyndaǵy Almaty memlekettik konservatorııasynyń aǵa oqytýshysy, Mehıko fılarmonııasy orkestiniń ártisi, Almaty memlekettik konservatorııasy dotsentiniń mindetin atqarýshy, skrıpka kafedrasynyń meńgerýshisi boldy. 1984-1987 jj. - Qazaqstan Kompartııasy OK nusqaýshysy. 1987-1997 - Qurmanǵazy atyndaǵy Almaty konservatorııasynyń rektory. 1997-2002 jj. - QR bilim jáne mádenıet mınıstrliginde mádenıet departamentiniń dırektory, Bilim, mádenıet jáne densaýlyq saqtaý mınıstrliginde mádenıet komıtetiniń tóraǵasy, Mádenıet, aqparat jáne qoǵamdyq kelisim mınıstrliginde mádenıet komıtetiniń tóraǵasy, vıtse-mınıstr. 2002-2003 jyldary - «Degdar» gýmanıtarlyq qorynyń prezıdenti. 2003-2004 jyldary - QR Mádenıet mınıstri. 2004-2008 jyldary QR SІM erekshe tapsyrmalar jónindegi elshisi
2008 jyldan bastap TÚRKІSOI-dyń bas dırektory. Professor. Qazaqstan ónerine eńbek sińirgen qaıratker, «Tarlan» syılyǵymen marapattalǵan. «Qurmet», «Parasat», Reseıdiń «Dostyq», Polshanyń «Polıak mádenıetine sińirgen eńbegi úshin» ordenderimen, medaldarmen marpattalǵan.
61 jyl buryn (1953) Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Senatynyń depýtaty, Konstıtýtsııalyq zańnama, sot júıesi jáne quqyq qorǵaý organdary komıtetiniń múshesi, tehnıka ǵylymynyń kandıdaty KÝBAIChÝK ıÝrıı Alekseevıch dúnıege keldi.
Qaraǵandy qalasynda týǵan. Qaraǵandy polıtehnıkalyq ınstıtýtyn bitirgen. 1975-1993 jyldary - «Maıqudyq» shaqtasynyń ken sheberi, telim bastyǵynyń orynbasary, bastyǵy, dırektordyń orynbasary, bas ınjeneri. 1993-1994 jyldary - «Qaraǵandy» shahtasynyń dırektory. 1994-1996 jyldary - «Soltústik», «Maıqudyq» jáne «Qaraǵandy» birikken shahtalarynyń bas ınjeneri. 1996-1997 jyldary - Qaraǵandy oblysy ákimi janyndaǵy «Qyzmettik ǵımarattar jáne qurylys dırektsııasy» memlekettik kásiporny dırektorynyń orynbasary, «Qazaqmys» korporatsııasynyń Qaraǵandy qalasyndaǵy ókildiginiń jetekshisi. 1997-1998 jyldary - «Borly» ashyq úlgidegi aktsıonerlik qoǵamy senimdi basqarýshysynyń orynbasary, bas dırektory mindetin atqarýshy. 1998-2000 jyldary - «Qazaqmys» korporatsııasy» ashyq aktsıonerlik qoǵamy fılıalynyń janarmaı-energetıka kesheniniń bas dırektory. 2000-2002 jyldary «Qazaqmys» korporatsııasy» ashyq aktsıonerlik qoǵamynyń Qaraǵandy qalasyndaǵy jáne Qaraǵandy oblysyndaǵy bas ókili, Qaraǵandy oblystyq máslıhatynyń depýtaty bolǵan. 2002 jyly Qaraǵandy oblysynan Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Senatyna depýtat bolyp saılanǵan.
«Qurmet» ordenimen, TMD PAA «Dostastyq» ordenimen, bes medalmen marapattalǵan.
50 jyl buryn (1964-1986) 1986 jylǵy Jeltoqsan kóterilisiniń qurbany SYPATAEV Erbol Muqajanuly dúnıege keldi.
Almaty oblysynyń Panfılov aýdanynda týǵan. 1985 jyly Almatydaǵy energetıka ınstıtýtyna oqýǵa tústi. 1986 jyldyń jeltoqsannyń 17-18-inde bolǵan qazaq jastarynyń otarshyldyq jáne ámirshildik júıege qarsy kóterilisine belsene qatysty. Jeltoqsannyń 18-i kúni aýyr jaralanyp aýrýhanaǵa túsip, sonda qaıtys boldy. Máıitin aýylyna Іshki ister mınıstrligi men Memlekettik qaýipsizdik komıtetiniń qyzmetkerleri arnaıy qaraýyldap jetkizdi. Qazaqstan táýelsizdik alǵan soń ǵana Sypataev jónindegi shyndyq aıtyla bastady. Ol týraly baspasóz betterinde, Jeltoqsan kóterilisine baılanysty jaryq kórgen jınaqtar men kitaptarda jazyldy. Jarkent qalasyndaǵy bir kóshege, aýylyndaǵy oqyǵan mektebine Sypataevtyń esimi berildi. 1999 jyly qabiriniń basyna eskertkish-belgi ornatyldy.
15 6 jyl buryn (1858-1954) japon kásipkeri Mıkımoto KOKITI dúnıege keldi.
7 8 jyl buryn (1936) FIFA prezıdenti Iozef «Zepp» Blatter dúnıege keldi.
7 4 jyl buryn (1940) amerıkandyq kınoakter, jekpe-jek óneriniń sheberi Chak NORRIS (kishi Karlos Reı Norrıs) dúnıege keldi.