10 maýsym. QazAqparat kúntizbesi
ATAÝLY KÚNDER
Búkilálemdik modern kúni
Óner men sáýlet ónerindegi modern stıline arnalǵan jyl saıynǵy mereke. Birinshi Dúnıejúzilik modern kúni 2013 jyly 7 maýsymda Býdapeshttegi qoldanbaly óner murajaıynyń bastamasymen, Szecessziós Magazin qoldaýymen atap ótilgen. Mereke kúni kezdeısoq tańdalǵan joq: budan 12 jyl buryn osy kúni sáýlet óneriniń zamanaýı damýyna úlken úles qosqan eki kórnekti sáýletshi qaıtys boldy, olar vengrııalyq Eden Lehner jáne ıspandyq Antonıo Gaýdı.
Halyqaralyq geraldıka kúni
Eltańbalar jáne olarmen baılanysty barlyq nárselerdi zertteıtin tarıhı pánge arnalǵan kún. Kásibı geraldıster men geraldıka áýesqoılarynyń basyn biriktiretin bul mereke alǵash ret 2013 jyly atalyp ótildi. 1128 jyly osy kúni Anglııa koroli Genrıh I Boklerk óziniń bolashaq kúıeý balasy Djeffroı V Platagenetany rytsar etip, oǵan kók túste alty altyn arystannyń beınesi bar qalqan syılaǵan. Geraldıka salasyndaǵy keıbir sarapshylar bul qalqandy tarıhtaǵy alǵashqy tolyqqandy eltańbalardyń biri dep sanasa, keıbireýleri bul teorııaǵa kúmán keltiredi.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1934 jyly Almatyda halyq óneri ókilderiniń birinshi búkilqazaqstandyq sleti ótti. Maýsymnyń 15-ine deıin jalǵasqan sletke Jambyl, Kenen, Úmbetáli sekildi aqyndar qatysty.
1996 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń «Avtorlyq quqyq jáne sabaqtas quqyqtar týraly» Zańy qabyldandy.
1998 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń jańa astanasyn resmı tanystyrýǵa arnalǵan saltanatty májilis ótti. Bul kún - 2006 jylǵa deıin astananyń týǵan kúni retinde atap ótilip keldi. 2006 jyldan bastap elorda kúni 6 shildede merekelenedi. Eske salaıyq, 1994 jyly QR Parlamenti otyrysynda Nursultan Nazarbaev Qazaqstannyń astanasyn Almatydan Aqmolaǵa kóshirý týraly usynys jasady. 1997 jyly 20 qazanda astanany aýystyrý týraly Jarlyqqa qol qoıdy. 1998 jyly 6 mamyrda Aqmola qalasynyń ataýy Astana bolyp ózgerdi.
1998 jyly QR Prezıdent Astanada Otan qorǵaýshylar monýmentiniń irgetasyn qalady. Monýmenttiń resmı ashylýy 2001 jyldyń 9 mamyr kúni ótti.
2004 jyly QR Ulttyq akademııalyq kitaphanasynyń resmı ashylýy ótti. Astana qalasyndaǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq akademııalyq kitaphanasy QR Úkimetiniń 2004 jylǵy 23 sáýirindegi № 461 qaýlysymen quryldy. Basty maqsat - elordanyń aqparattyq, bilim berý jáne mádenı-aǵartýshylyq ınfraqurylymyn odan ári damytý.
2005 jyly Astanada Qazaq ulttyq mýzyka akademııasynda organ zalynyń ashylý saltanaty ótti.
2010 jyly Almaty oblysy Eńbekshiqazaq aýdanynda «Esik» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıi ashyldy.
2011 jyly Halyqaralyq kórme bıýrosynyń Parıjdegi shtab-páterinde QR Syrtqy ister mınıstrliginiń Jaýapty hatshysy, Astana kandıdatýrasyn usyný boıynsha ulttyq úılestirýshi Rápil Joshybaev 2017 jyly EHRO halyqaralyq mamandandyrylǵan kórmesin Astana qalasynda ótkizý týraly ótinim berdi.
2015 jyly Astanada Birikken Ulttar Uıymy ókildiginiń jańa ǵımaraty ashyldy. Ashylý saltanatyna BUU Bas hatshysy Pan Gı Mýn men QR Syrtqy ister mınıstri Erlan Ydyrysov qatysty. BUU-nyń 8 mekemesi ornalasatyn alty qabatty ǵımarat elordadaǵy Álıhan Bókeıhan kóshesinde ornalasqan.
2015 jyly Parıjde ıÝNESKO-nyń «Adam jáne bıosfera» baǵdarlamasynyń Halyqaralyq úılestirý keńesiniń otyrysy ótti. Nátıjesinde bıosferalyq qoryqtardyń dúnıejúzilik tizimine Aqsý-Jabaǵyly (Qazaqstan) qoryǵy engen bolatyn. 2017 jyly Astanada Lıýksembýrg Uly Gertsogtigi konsýldyǵynyń saltanatty túrde ashylý rásimi ótti.
2017 jyly Italııa Respýblıkasynyń Táýelsizdik kúninde qazaqstandyq opera ánshisi Batyrjan Smaqov Fano qalasyndaǵy «Teatro della Fortýna» tarıhı teatrynda jeke kontsertin berdi.
2017 jyly Qazaqstan astanasynda Lıýksembýrg Uly Gertsogtigi konsýldyǵynyń saltanatty ashylý rásimi ótti. Qurmetti konsýldyq Qazaqstan Respýblıkasy men Lıýksembýrg Uly Gertsogtigi arasyndaǵy ekijaqty qarym-qatynasqa 25 jyl tolýyna oraı ashyldy.
2017 jyly «Qoljazbalar men sırek kitaptar ulttyq ortalyǵynyń» saltanatty ashylýy ótti. Onyń negizgi mindeti – Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq muraǵat qorynyń jazba derekkózderin (kóshirmelerin) (qoljazbalar men sırek kitaptardy) anyqtaý, jınaqtaý, tolyqtyrý. Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda jáne odan tys jerlerde saqtalatyn Qazaqstan tarıhy men mádenıetine qatysty derekkózderdiń saqtalýy men paıdalanylýyn qamtamasyz etý.
2018 jyly Germanııanyń Berlın qalasynda parajúzýden álem kýbogy ótti. Saıysqa 55 elden 700-den astam sportshy qatysty. Onda Qazaqstan qurama komandasy 13 altyn, 9 kúmis jáne 15 qola medal jeńip aldy.
2021 jyly Kembrıdj ýnıversıtetinde 20 ǵasyr basyndaǵy Ortalyq Azııa tarıhyna arnalǵan konferentsııa ótti. Ondaǵy negizgi taqyryptyń biri – Alash Ordanyń jetistikteri men murasy. Іs-shara barysynda Hokkaıdo ýnıversıtetiniń professory, HІH ǵasyrdan keńestik kezeńniń basyna deıingi qazaq zııalylarynyń tarıhymen aınalysatyn Tomohıko Ýıama Alash Orda tarıhyna qysqasha ekskýrsııa jasady. Ol Alash qozǵalysyna qatysýshylardyń 1917 jylǵy tóńkeris kezinde jáne odan keıin ǵana emes, keıingi keńestik kezeńde de yqpaly týraly aıtty.
«Stalındik qýǵyn-súrginnen keıin jáne qaıta qurýǵa deıin Alash Orda Qazaqstan tarıhynan is júzinde joıylyp, onyń belsendileriniń kóptegen eńbekterine tyıym salyndy. Degenmen, 20-jyldardaǵy qazaq kommýnısteri burynǵy alashordalyqtardan kóp nárse úırenip, qazaq memlekettiligin, mádenıetin, qoǵamyn damytýǵa degen umtylystarymen bóliskenin esten shyǵarmaǵanymyz jón», – dedi professor.
