10 mańyzdy baǵyt: Indýstrııalandyrýdyń úshinshi kezeńine arnalǵan memlekettik baǵdarlama ázirlenýde
Jyldyń sońyna deıin onyń óńdeýshi ónerkásiptegi 2015 jylǵy deńgeıge óńdeýshi eksporttyń ósimin 19%, eńbek ónimdiliginiń ósimin - 22%, óńdeýshi ónerkásipke salynǵan ınvestıtsııalar kólemin 1 149 mlrd. teńgege qamtamasyz etý boıynsha nysanaly ındıkatorlaryna qol jetkizý qajet. Osyǵan baılanysty, 2018 jylǵy 10 qańtardaǵy QR Tuńǵysh Prezıdenti - Elbasynyń Qazaqstan halqyna Joldaýyna sáıkes, sondaı-aq el ındýstrııasynyń uzaq merzimdi baǵytyn jalǵastyrý maqsatynda ótken jyldyń jeltoqsanynda QR Indýstrııalyq-ınnovatsııalyq damytýdyń 2020-2025 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasynyń tujyrymdamasy bekitildi.
Qazirgi ýaqytta osy tujyrymdama aıasynda Indýstrııalandyrýdyń úshinshi kezeńi - Indýstrııalyq-ınnovatsııalyq damytýdyń 2020-2025 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasy ázirlenýde.
Bul týraly QazAqparat Indýstrııa jáne ınfaqurylymdyq damý mınıstrliginiń baspasóz qyzmetine silteme jasap habarlaıdy.
Aıta keterligi, bekitilgen tujyrymdama Qazaqstandaǵy ónerkásiptiń «tsıfrlyq dáýir» qalyptasýyna baǵyttalǵan ındýstrııalandyrýdyń negizgi tásilderi, qaǵıdalary, mindetteri men baǵyttaryn anyqtaıdy. Sonymen qatar, onda Tuńǵysh Prezıdenttiń alǵa qoıǵan mindetteri eskeriledi.
Atap aıtqanda,
- «qarapaıym zattar ekonomıkasyn» damytý (otandyq ónimderdiń, onyń ishinde halyq tutynatyn taýarlardyń) keń nomenklatýrasyn ıgerý;
- otandyq taýarlarmen ishki naryqty toltyrý;
- óńdeýshi ónerkásiptiń eksporttaýshylaryn qoldaý;
- jeke, sheteldik ınvestıtsııalardy tartý arqyly iri, ozyq jobalardy iske asyrý.
Jalpy, aldaǵy ýaqytta ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq saıasatta sabaqtastyq saqtalady jáne bar ınfraqurylymdyq jáne ınstıtýtsıonaldyq qańqany maksımaldy qoldanýmen óńdeýshi ónerkásipti damytýǵa nazar aýdarylady.
Sonymen qatar, Tujyrymdamada ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq saıasat tásilderin ózgertý de qarastyrylǵan.
Birinshiden, salalyq basymdyqtan barlyq óńdeýshi ónerkásiptiń tıimdi óndirýshilerin qoldaýǵa ótý jáne ulttyq jáne óńirlik «ósim núkteleri» kásiporyndaryna shoǵyrlandyrý júzege asyrylmaq.
Ekinshiden, óndiriletin ónim, onyń ishinde halyq tutynatyn taýarlar boıynsha jańa, keńeıtilgen jáne «kúrdelendirilgen» nomenklatýrany ıgerýge kúsh salynady.
Úshinshiden, tikeleı qoldaý naqty kórsetkishterge qol jetýkizý boıynsha bıznestiń qarsy mindettemelerdi alýymen beriletin bolady (lokalızatsııa, jańa ónimderdi, onyń ishinde halyq tutynatyn taýarlardy ıgerý, eksport ósimi jáne basqalar).
Tórtinshiden, ónerkásipti «tsıfrlyq dáýirge» daıyndaý sheńberinde qajetti ınfraqurylym jáne standarttar qurylatyn bolady.
Osylaısha, Tujyrymdama óńdeýshi ónerkásiptiń básekege qabilettiligin arttyrýǵa qajetti keń aýqymdy máselelerdi sheshýge baǵyttalǵan. Bul ishki naryqty otandyq taýarlarmen qamtamasyz etý, tehnıkalyq baıqaýlar men standartızatsııa júıelerin jetildirý, sonyń ishinde ónimniń qaýipsizdigi, ishki naryqty damytý jáne otandyq kásipkerlerdiń jańa joǵary tehnologııalyq óndiristerge jáne halyqaralyq zertteýlerge qol jetimdilikti keńeıtý, óńdeýshi ónerkásiptiń sektorlaryn damytý boıynsha júıeli sharalardy ázirleý bóligine qatysty.
2020-2025 jyldarǵa arnalǵan ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq saıasattyń maqsaty - bul óńdeýshi ónerkásipti ishki jáne syrtqy naryqtarda yntalandyrý. Osy maqsatqa qol jetkizý úsh máseleni sheshý arqyly qamtamasyz etiledi:
Birinshiden, ındýstrııalandyrýdy tereńdetý. Mundaǵy negizgi mindet kásiporyndardyń tıimdiligin arttyrýǵa, ishki naryqty otandyq taýarlarmen qamtamasyz etýge, kásiporyndardy ósý núktelerinde utymdy ornalastyrýǵa jáne ishki jáne syrtqy naryqtarda suranysqa ıe ónim óndirýshi-kásiporyndar pýlyn qurýǵa baǵyttalǵan.
2) Syrtqy naryqta suranysqa ıe óńdelgen taýarlardyń óndiris kólemin jáne nomenklatýrasyn keńeıtý. Bul mindet eksporttyq kásiporyndar úshin.
3) Ónerkásiptik qýattardy ulǵaıtý. Bul rette bazalyq salalar kásiporyndarynyń ónerkásiptiń jańa túrlerin óndirýdi ıgerýin yntalandyrý, kapıtaldyń syıymdylyq óndiristerin qurý, sonyń ishinde TNK men sheteldik ınvestorlardyń qatysýymen, jáne óńdeýshi ónerkásiptiń kásiporyndaryna qajetti shıkizatty usyný arqyly sheshiletin bolady.
Osy maqsattarǵa oıdaǵydaı qol jetkizý úshin jumystar 5 negizgi baǵyttar boıynsha júrgiziledi. Atap aıtqanda, EAEO sheńberinde Qytaı, Ortalyq jáne Ońtústik Azııa naryqtaryna qoljetimdilikke syrtqy saýda-sattyqta barerlerdi alýǵa baǵyttalǵan belsendi saýda saıasatyn júrgizý qarastyrylmaq. Sondaı-aq retteletin satyp alýlar, tehnıkalyq retteý júıelerin, metrologııa jáne standartızatsııa múmkindikterin paıdalana otyryp, ishki naryqty utymdy qorǵaý kózdeledi.
Ósý núktelerinde óndiristiń mamandandyrylǵan ozyq faktorlaryn qurý. Barlyq kúsh óndiristik jáne tsıfrlandyrylǵan sapaly ınfraqurylym, atam kapıtalyn, kompetentsııa ortalyqtaryn, synaýshy jáne sertıfıkattalǵan ınfraqurylymyn qurýǵa baǵyttalatyn bolady.
Jańa kapıtal jáne ǵylymı syıymdylyqty óndiristi qurý. Shıkizat resýrstaryn bólý jáne ınvestorlar úshin tartymdy sharttardy berý boıynsha memlekettiń múmkinshilikterin qoldana otyryp, óńdeýshi ónerkásipte jeke kapıtal jáne ǵylymı sıymdylyq jobalardy iske asyrýdy qamtamasyz etý qajet.
Іshki jáne syrtqy naryqta tıimdi kásiporyndardy tikeleı qoldaý. Tıimdilik ishki jáne syrtqy naryqta myqty básekege qabilettiligimen ólshenetin bolady. Bul úshin bolashaqta syrtqy naryqta tabysty bolýy yqtımal kásiporyndardy keshendi qoldaý qajet bolady.
Indýstrııalandyrý saıasatyn úılestirý, qarjylandyrý jáne monıtorıng protsesterin naqty jónge keltirý jolymen ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq qyzmettiń tıimdi qoldaý júıesin arttyrý sharalary da qarastyrylady.
Tutastaı alǵanda, 2025 jylǵa Qazaqstan Respýblıkasyn ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damytýdyń kútiletin nátıjeleri:
Óńdeýshi ónerkásiptegi eńbek ónimdiliginiń 2016 jylǵy deńgeımen salystyrǵanda 1,7 esege naqty ósetini boljanady. Óńdeýshi ónerkásip eksporty kóleminiń 2016 jylǵy deńgeıge qaraǵanda 2,3 esege ósetini kútiledi. Budan bólek, ekonomıkalyq kúrdelilik ındeksin 55-orynǵa deıin joǵarylatý, óńdeýshi ónerkásiptiń negizgi kapıtalyna salynǵan ınvestıtsııanyń 2016 jylǵy deńgeıge qaraǵanda 2 esege naqty ósirý, ekonomıkalyq belsendi 1000 adamǵa shaqqanda jumys istep turǵan kásiporyndardyń sanyn 2016 jylǵy deńgeıge qaraǵanda 2,3 esege ulǵaıtý josparlanǵan.
Aıta keterligi, bıyl Tujyrymdama negizinde ındýstrıalandyrýdyń jańa memlekettik baǵdarlamasyn ázirleý boıynsha jumystar atqarylyp jatyr. Ol 2019 jyldyń jeltoqsan aıynda qabyldanatyn bolady.
