10 aqpan. Tulǵalar týǵan kún

None
ASTANA. QazAqparat – Búgin, ıaǵnı 10 aqpan kúni tulǵalardan kimder dúnıege kelgen? QazAqparat oqyrmandaryna esimder kúntizbesin usynady.

ESІMDER

85 jyl buryn (1938-2004) ádebıet synshysy, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, QR Memlekettik syılyǵynyń, Halyqaralyq «Alash» ádebı syılyǵynyń laýreaty Zeınolla SERІKQALIULY dúnıege kelgen.

Atyraý oblysynyń Qurmanǵazy aýdanynda týǵan. Qazaq memlekettik ýnıversıtetin jáne Abaı atyndaǵy Qazaq pedagogıkalyq ınstıtýtynyń aspırantýrasyn bitirgen.

«Pıoner», «Juldyz» jýrnaldarynda Qazaqstan Jazýshylar odaǵynda, qazirgi «Egemen Qazaqstan» gazetinde, M. Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynda jaýapty qyzmetter atqarǵan. Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń arnaýly kýrstaryn júrgizgen. «Qazaqstan» baspasynyń, Qazaq KSR Baspa, polıgrafııa jáne kitap saýdasy isteri jónindegi memlekettik komıtetiniń bas redaktory, Qazaqstan Respýblıkasy Parlamentiniń bólim meńgerýshisi bolyp istegen. 2001 jyldan «Rarıtet» baspa kompanııasynyń bas redaktory bolǵan. Ǵalymnyń jaryq kórgen negizgi ǵylymı-zertteý, syn kitaptarynda qazaq ádebıeti, kórkemóneri, mádenıeti máseleleri, ǵylymı jáne kórkemdik dúnıetanym erekshelikteri taldanǵan. Jekelegen maqalalary nemis, tatar, orys, túrik tilderinde jaryq kórgen. R. Rollannyń «14 shilde», A. Shteınniń «Tolas», N. Mıroshnıchenko men E. Bobrovtyń «Qara marjan» pesalaryn, V.Korolenkonyń áńgimelerin aýdarǵan, kóptomdyq «Ónerdiń yqsham tarıhyn», «Mádenıet jáne óner» sózdigi termınderin qazaq tiline aýdarýshylardyń biri bolǵan.

79 jyl buryn (1944-1992) Majarstannyń ataqty ǵalymy, majar jáne kúlli túrkiniń yntymaǵy jolynda úlken eńbek sińirgen qaıratker, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor Ishtvan Qońyr MANDOKI dúnıege keldi.

Majarstandaǵy eki úlken ózen – Dýnaı men Tıssa arasyndaǵy Kishiquman (Kıshkýnshag) óńiriniń rýhanı ortalyǵy sanalatyn Qarsaq (Kartsag) qalasynda týǵan. Kartsag aýyl sharýashylyq tehnıkýmyn bitirip, 1963 jyly jerlesi, ataqty shyǵystanýshy Nemet Dıýolanyń partııalyq kepildemesimen Ótvósh Lorand atyndaǵy Býdapesht memlekettik ýnıversıtetiniń fılologııa-fılosofııa fakýltetiniń Túrkologııa bólimine oqýǵa túsedi. Atalǵan ýnıversıtetiniń túrkitaný kafedrasynda, Sechenı ǵylym kitaphanasynda, Majarstan Ǵalymdar Akademııasy altaıstıka zertteýler tobynda qyzmet istedi. Stýdent kezinen bastap Eýropadaǵy túrki etnıkalyq toptar arasyna tildik, folklorlyq jáne etnologııalyq ekspedıtsııalar jasaǵan. Ǵylymı-zertteý saparyn Anadoly, Edil boıy, Qazaqstan men Orta Azııa, Mońǵolııaǵa deıin jalǵastyrǵan. Ishtvan Qońyr eńbekteriniń negizgi nysany – majarlardyń jáne qumandardyń kóne tarıhy, túrki-majar baılanystaryn zertteý. Ol óz zertteýleri arqyly majar tilindegi túrki tekti kóptegen sózderdiń (bertó, bútý, dıonık, kaptan, kozma, tılt, tsótken-súttigen, monar-munar, nóker, býzogan jáne t.b.) túp tórkinin tapty. 1970 jyly «Dobrýdja tatarlarynyń tildik zertteýleri» taqyrybynda dıssertatsııalyq jumysyn qorǵaıdy. 1974 jyly Mońǵolııaǵa joly túsip, ondaǵy kóne túrki eskertkishteri men qazaq, týva halyqtarynyń ortasynda bolyp, kóptegen folklorlyq, etnografııalyq derekter jınaıdy. Kóp jyldyq zertteý jumystarynyń nátıjesinde 1981 jyly «Majarstandaǵy quman tiliniń eskertkishteri» atty eńbegi jaryq kórdi. Ishtvan Qońyr túrki halyqtarynyń ádebıet, folklor, poezııa úlgilerin majar tiline aýdarýǵa at salysty. B.Momyshulynyń «Ushqan uıasyn» majar (vengr) tiline aýdarǵan. Majar tilindegi álem ádebıeti entsıklopedııasyna 40-qa jýyq túrki halyqtary qalamgerleri týraly maqalalar jarııalady. Túrki halyqtary mádenıeti týraly jan-jaqty zertteý eńbekteri úshin oǵan Majarstan Ǵalymdar Akademııasynyń Postýmýs syılyǵy berildi (1993). Ol 1992 jyly qyrkúıekte qaıtys boldy, óz ósıeti boıynsha qazaq topyraǵynda, Almaty irgesindegi Keńsaı zıratynda jerlengen.

77 jyl buryn (1946-2020) kompozıtor, Qazaqstannyń eńbek sińirgen óner qaıratkeri Keńes Dúısekeuly DÚISEKEEV dúnıege kelgen.

Qyzylorda oblysy Qazaly aýdanynda týǵan. Almaty konservatorııasyn bitirgen.

1974-1976 jyldary – «Gúlder» ansambliniń bas dırıjeri jáne mýzykalyq jetekshisi. 1976-1979 jyldary – «Qazaqkontsert» gastroldik-kontsert birlestiginiń mýzykalyq jetekshisi. 1975-1984 jyldary – Qazaq teledıdary mýzykalyq redaktsııasynyń bas redaktory bolyp qyzmet atqarǵan. Onyń jetekshiligimen «Tamasha», «Halyq – talant qaınary», «Shabyt», «Jastarǵa arnalǵan mýzykalyq keshter», «Mýzyka áleminde», t.b. teledıdarlyq baǵdarlamalar shyǵaryldy. 1984-1997 jyldary – Qazaqstan memlekettik teleradıo komıteti estradalyq-sımfonııalyq orkestriniń kórkemdik jetekshisi jáne bas dırıjeri. 1997 jyldan «Qazaqkontsert» gastroldik-kontsert birlestiginiń kórkemdik jetekshisi. Ol «Tolǵaý» sımfonııasynyń, «Jalańtós batyr» sımfonııalyq poema-kartınasynyń, «O, dúnıe» kantantasynyń, «Jyl mezgilderi» romanstar tsıkliniń, «Mádı», «Aqqý Jibek» mıýzıkliniń, «Aldar kóse» operettasynyń, sımfonııa-kontsertter, aspaptarǵa arnalǵan kontsertter, kameralyq orkestrge shyǵarmalar, sonata, rapsodııa, varıatsııalar jáne 200-den astam ánniń avtory. «Qurmet» ordenimen jáne medaldarmen marapattalǵan.

62 jyl buryn (1961) Qazaqstan Respýblıkasy Parlament Senatynyń depýtaty, Konstıtýtsııalyq zańnama, sot júıesi jáne quqyq qorǵaý organdary komıtetiniń múshesi Lázzat Jańylysqyzy SÚLEIMENdúnıege keldi.

Almaty oblysy Aqsý aýdanynda týǵan. Abaı atyndaǵy Qazaq pedagogıkalyq ınstıtýtyn (Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıteti), Reseı memlekettik áleýmettik ýnıversıtetin bitirgen. Eńbek jolyn 1977 jyly Taldyqorǵan oblysy Aqsý tájirıbe sharýashylyǵynyń jumysshysy bolyp bastaǵan. 1983-1985 jyldary – Taldyqorǵan oblysy Chapaev orta mektebiniń muǵalimi, dırektordyń orynbasary. 1986-1990 jyldary – Taldyqorǵan oblysy Aqsý aýdandyq komsomol komıtetiniń birinshi hatshysy. 1990-1992 jyldary – Reseı memlekettik áleýmettik ınstıtýtynyń stýdenti, Máskeý qalasy. 1992-1994 jyldary – Taldyqorǵan oblystyq Jastar isteri jónindegi komıtetiniń tóraǵasy. 1994-1997 jyldary – Taldyqorǵan oblystyq Jastar isteri, sport jáne týrızm jónindegi basqarma bastyǵynyń birinshi orynbasary. Taldyqorǵan qalasy ákimi apparatynyń Іshki jáne áleýmettik saıasat bóliminiń meńgerýshisi. 1997-1998 jyldary – Qazaqstan Respýblıkasy Aqparat jáne qoǵamdyq kelisim mınıstrliginiń bas mamany. 1998-2003 jyldary Qazaqstan Respýblıkasy Ortalyq saılaý komıssııasy aqparattyq-taldaý bóliminiń konsýltanty, Qazaqstan Respýblıkasy Ortalyq saılaý komıssııasy aqparattyq-taldaý bóliminiń meńgerýshisi qyzmetterin atqarǵan. 2003 jyldan Qazaqstan Respýblıkasy Ortalyq saılaý komıssııasynyń múshesi qyzmetin atqarady.

2015 jyldan beri qazirgi qyzmetinde.

53 jyl buryn (1970) kınorejısser, sýretshi, stsenarıst Rústem Jarasqanuly ÁBDІRAShEV dúnıege keldi.

Almaty qalasynda týǵan. Ol Almatydaǵy kórkemsýret ýchılışesin «teatr sýretshisi» mamandyǵy boıynsha támamdap, kıno salasyndaǵy jumysyn da sýretshilikten bastady. Rústemniń sýretshi retinde eńbegi sińgen «Otyrardyń kúıreýi», «Kózimniń qarasy» fılmderi – Memlekettik syılyq alǵan kartınalar. Tipti kınorejısser Satybaldy Narymbetov «Kózimniń qarasy» fılmine qoıýshy-sýretshi etip Rústemdi Máskeýden, VGIK-te oqyp jatqan jerinen arnaıy shaqyrtyp alypty. VGIK-tiń rejıssýrasyn oqyp kelgen soń Rústem Ábdirashev óziniń jańa kásibine kirisip, alǵashqy kartınasyn túsiredi. «Qaladan kelgen qyz» 2004 jyly Reseıdiń Anapa qalasynda ótken TMD jáne Baltyq elderiniń halyqaralyq kınofestıvalinde bas júldeni jeńip alady. Nebári úsh-tórt jyldyń ishinde rejısser «Sháken juldyzdarynyń» bas júldesin, «Eń úzdik rejıssýra» nomınatsııasyn («Zolotoı vıtıaz» halyqaralyq kınofestıvali, Chelıabınsk), «Tarlandy», basqa da festıvalderde talaı júldelerdi qanjyǵasyna baılap úlgerdi. «Stalınge syılyq» týyndysy Frantsııada ótken 15-halyqaralyq Azııa fılmderiniń «Sınemas Azııa» festıvalinde Gran-prıdi jeńip aldy. Prezıdent stıpendııasyna ıe bolǵan. QR jastar syılyǵynyń, «Tarlan» syılyǵynyń, Kınosynshylardyń halyqaralyq «FIPRESSI» syılyǵynyń laýreaty, kóptegen kınofılmderi festıvalderde júldeger boldy.

43 jyl buryn (1980) Qazaqstan Respýblıkasy Memlekettik kúzet qyzmetiniń bastyǵy Sáken Saıynuly ISABEKOV dúnıege keldi.

Máskeý qalasynda týǵan. D.A.Qonaev atyndaǵy ýnıversıtetti (quqyqtaný mamandyǵy) bitirgen.

Eńbek joly: Qazaqstan Respýblıkasy Respýblıkalyq ulanynyń áskerı bólimderinde qyzmet etti (2001-2003); Qazaqstan Respýblıkasy Memlekettik kúzet qyzmetinde ártúrli ofıtserlik jáne basshylyq laýazymdarda boldy(2003-2021); Memlekettik kúzet qyzmeti basshysynyń orynbasary – Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń Kúzet qyzmetiniń bastyǵy (2021-2022). Qazirgi qyzmeti 2022 jyldyń qańtarynan beri atqaryp keledi.

ІІ dárejeli «Aıbyn» ordenimen, ІІІ dárejeli «Minsiz qyzmeti úshin», І, ІІ, ІІІ dárejeli «Elbasynyń qaýipsizdigin aıbyndy atqarǵany úshin» medaldarymen marapattalǵan.

33 jyl buryn (1990) QR mádenıet jáne sport mınıstri

Ashat Razdyquly ORALOVdúnıege keldi.

Pavlodar oblysynyń Aqsý qalasynda týǵan. L.N. Gýmılev atyndaǵy EUÝ-ny «Aýdarma isi» jáne «Halyqaralyq qatynastar» mamandyǵy boıynsha bitirgen, magıstrlik jáne PhD doktorlyq dárejesi bar. Eńbek joly: 2010-2014 jj. – Astana qalalyq «Nur Otan» partııasynyń «Jas Otan» jastar qanatynyń hatshylyǵynda basshylyq qyzmetter atqarǵan. 2011-2012 jj. – Lev Gýmılev atyndaǵy EUÝ-nyń áleýmettik-tárbıe jónindegi departamentinde bas maman. 2013-2014 jj. – Lev Gýmılev atyndaǵy EUÝ-nyń uıymdastyrýshylyq jumys jónindegi bóliminde bas maman. 2014-2016 jj. – Astana qalalyq «Nur Otan» partııasynyń «Nur» fılıaly tóraǵasynyń birinshi orynbasary. 2018-2019 jj. – Din isteri jáne azamattyq qoǵam mınıstrliginiń jastar saıasaty departamenti dırektory. 2019 jyldyń 12 sáýirinen – Pavlodar oblysy ákiminiń áleýmettik máseleler jónindegi orynbasary; Pavlodar oblysy ákiminiń orynbasary (2019-2020). Qazaqstan Respýblıkasynyń Aqparat jáne qoǵamdyq damý vıtse-mınıstri (2020-2021). Nur-Sultan qalasy ákiminiń orynbasary (2021-2022). Nur Otan» partııasynyń atqarýshy hatshysy (2022-2023).

Qazirgi qyzmetinde 2023 jylǵy aqpannan bastap.


Сейчас читают
telegram