1 qańtar. Tulǵalar týǵan kún
Búgin, 1 qańtar kúni tulǵalardan kimder dúnıege kelgen? Kazinform oqyrmandaryna esimder kúntizbesin usynady.
81 jyl buryn (1943) Muhtar Áýezov qorynyń prezıdenti, mádenıettanýshy, ádebıet zertteýshisi, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Murat Muhtaruly ÁÝEZOV dúnıege keldi.
Jambyl oblysynda týǵan. Máskeý memlekettik ýnıversıteti janyndaǵy Shyǵys tilderi ınstıtýtyn, Álem ádebıeti ınstıtýtynyń aspırantýrasyn bitirgen.
1965-1977 jyldary – KSRO Ǵylym akademııasy Azııa jáne Afrıka ınstıtýtynyń ǵylymı qyzmetkeri, Qazaqstan Ǵylym akademııasy Fılosofııa jáne quqyq ınstıtýtynyń kishi, aǵa ǵylymı qyzmetkeri. 1977-1980 jyldary – Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń ádebı keńesshisi. 1980-1982 jyldary – Qazaqstan tarıhı jáne mádenı eskertkishterdi qorǵaý qoǵamynyń bólim meńgerýshisi. 1982-1988 jyldary – «Qazaqfılm» kınostýdııasynyń bas redaktory, kórkemdik jetekshisi. 1988-1990 jyldary – Halyqaralyq «Nevada-Semeı» qozǵalysynyń vıtse-prezıdenti. 1990-1992 jyldary – Qazaqstan Jazýshylar odaǵy janyndaǵy Kórkem aýdarma jáne ádebı baılanystar alqasy bas redaktsııasynyń tóraǵasy. 1992-1995 jyldary – Qazaqstannyń Qytaıdaǵy Elshisi. 1995-1997 jyldary – Mádenı máselelerdi zertteý ǵylymı ortalyǵynyń bólim meńgerýshisi. 1999 jyldan Halyqaralyq «Soros» qory Qazaq bólimshesiniń tóraǵasy, 2003-2007 jyldary Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq kitaphanasynyń dırektory bolǵan.
«Úlken jol», «Gúl ispettes jol», t.b. derekti fılmderdiń, «Vremen svıazýıýşaıa nıt», «Ippokrena. Hojdenıe k kolodtsam vremen», t.b. atty kitaptardyń avtory.
62 jyl buryn (1962) Qazaqstan Respýblıkasynyń Mysyr Arab Respýblıkasyndaǵy Tótenshe jáne Ókiletti Elshisi, Qazaqstan Respýblıkasynyń Aljır, Týnıs Respýblıkalaryndaǵy Tótenshe jáne Ókiletti Elshisi Qaırat Qaıyrbekuly LAMA ShARIF dúnıege keldi.
Pavlodar oblysynda týǵan. Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq ýnıversıtetiniń shyǵystaný fakýltetin bitirgen (1990). Fılolog-arabıst, shyǵystanýshy.
1993 jyldan bastap Dıplomatııalyq qyzmette. 1993 jyly QR Qazaqstan Syrtqy ister mınıstrliginiń Konsýldyq basqarmasynyń úshinshi hatshysy, 1993-1996 jyldary QR Mysyr Arab Respýblıkasyndaǵy Elshiliginiń úshinshi, keıin ekinshi hatshysy, 1996-1997 jyldary QR Syrtqy ister mınıstrliginiń Mádenı baılanystar, gýmanıtarlyq yntymaqtastyq jáne ıÝNESKO isteri jónindegi basqarmanyń ekinshi hatshysy, 1997-1998 jyldary QR Syrtqy ister mınıstrliginiń Taıaý jáne Orta Shyǵys, Afrıka basqarmasynyń ekinshi, keıin birinshi hatshysy, 1998-2002 jyldary QR Mysyr Arab Respýblıkasyndaǵy Elshiliginiń birinshi hatshysy, keıin Keńesshisi, 2002-2003 jyldary QR Syrtqy ister mınıstrliginiń Azııa, Taıaý Shyǵys jáne Afrıka departamentiniń bólim bastyǵy, keıin basqarma bastyǵy, 2003-2004 jyldary QR Syrtqy ister mınıstrliginiń Azııa jáne Afrıka departamenti dırektorynyń orynbasary qyzmetin atqarǵan. 2004-2006 jyldary QR Prezıdenti Ákimshiligi janyndaǵy Syrtqy saıasat ortalyǵynyń Bas ınspektory, 2006 jyly QR Dýbaı qalasyndaǵy Bas konsýly, 2006 jyldan - QR Saýd ArabııadaǵyTótenshe jáne Ókiletti Elshisi bolyp jumys atqarǵan. 2006-2010 jyldary QR Islam Konferentsııasy Uıymdaǵy Turaqty ókili, 2008-2010 jyldary QR Oman Sultanatyndaǵy Tótenshe jáne Ókiletti Elshisi qyzmetin qosa atqarýshy, 2007 jylǵy mamyr aıynan bastap Kýveıt Memleketindegi jáne 2009 jylǵy naýryz aıynan bastap Bahreın Koroldigindegi Qazaqstan Respýblıkasynyń Tótenshe jáne Ókiletti Elshisi qyzmetin qosa atqarýshy, 2011-2013 jyldary QR Din isteri agenttiginiń tóraǵasy, 2013-2016 jyldary Birikken Arab Ámirlikterindegi Tótenshe jáne Ókiletti elshisi boldy. 2019-2020 jyldary - QR Syrtqy ister mınıstrliginiń Erekshe tapsyrmalar jónindegi Elshisi qyzmetinde.
Qaırat Lama Sharıf «Arab tiliniń hrestomatııasy» (2004), «Qazaqsha-arabsha tilashar» (2005), «Qazaqstan jáne álem elderi» (2005) taǵy basqa kóptegen kitaptardyń avtory.
«Qazaqstan Respýblıkasynyń Ata Zańyna 10 jyl» (2005), «Astananyń 10 jyldyǵy» (2008) jáne «Eren eńbegi úshin» (2008), «Qazaqstan Respýblıkasynyń Táýelsizdigine 20 jyl» (2011) medaldarymen marapattalǵan.
57 jyl buryn (1967) Jambyl oblysynyń prokýrory Nurǵalym Májıtuly ÁBDІROV dúnıege kelgen.
Qaraǵandy oblysynda týǵan. Qaraǵandy memlekettik ýnıversıtetin «quqyqtaný» mamandyǵy boıynsha bitirgen.
Eńbek jolyn 1991 jyldan bastady, 1991-2002 jyldary Qaraǵandy qalasynyń Sovet aýdanynda tergeýshi, sodan keıin Qaraǵandy oblysynyń prokýratýrasynda tergeý basqarmasynyń bólim prokýrory, Temirtaý qalasy prokýrorynyń orynbasary, Qaraǵandy qalasy prokýratýrasy jedel izdestirý, tergeý jáne aldyn ala anyqtaý qyzmetiniń zańdylyǵyn qadaǵalaý bóliminiń bastyǵy, Shet aýdanynyń prokýrory, Qaraǵandy oblysy prokýratýrasy memlekettik organdar qyzmetiniń zańdylyǵyn qadaǵalaý basqarmasynyń bastyǵy qyzmetin atqardy. 2002-2012 jyldary Bas prokýratýranyń ortalyq apparaty, Astana qalasy prokýrorynyń birinshi orynbasary, Bas prokýratýranyń tergeý jáne aldyn ala anyqtaý zańdylyǵyn qadaǵalaý departamentiniń bastyǵy, Almaty qalasynyń jáne Shyǵys Qazaqstan aımaqtyq kólik prokýrorynyń birinshi orynbasary, Bas prokýratýranyń mamandandyrylǵan prokýrorlar, ustalǵan, qamaýǵa alynǵan jáne jazasyn ótep jatqan tulǵalardyń quqyqtarynyń saqtalý zańdylyǵyn qadaǵalaý departamentteriniń bastyǵy, 2012-2017 jyldary Aqtóbe oblysynyń prokýrory, 2017-2018 jyldary Ońtústik Qazaqstan oblysynyń prokýrory, 2018-2020 jyldary Túrkistan oblysynyń prokýrory laýazymdaryn atqardy.
Qazirgi qyzmetine 2020 jyldyń aqpan aıynda kiristi. «Eren eńbegi úshin» medalimen marapattalǵan.
55 jyl buryn (1969) Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Májilisiniń VІІІ shaqyrylym depýtaty, Qarjy jáne bıýdjet komıtetiniń múshesi Samat Bazarbaıuly MUSABAEV dúnıege keldi.
Mańǵystaý oblysy Shaıyr selosynda týǵan.
Qyzylorda Agroónerkásip óndirisi ınjenerleri ınstıtýtyn bitirip, «qurylys ınjeneri» biliktiligin aldy. Eńbek jolyn 1994 jyly «Ózenmunaıgazqurylys» AQ-da sheber bolyp bastap, prorab, ýchaske bastyǵy, basqarma bastyǵynyń orynbasary qyzmetterin atqardy. 2012-2021 jyldary 13 kompanııany biriktirgen «Korporatsııa Kaspıı Stroı-Servıs» JShS-niń bas dırektory qyzmetin atqardy.
2023 jyldyń naýryzynan beri qazirgi qyzmetinde.
«Qurmet» ordenimen, «Qazaqstan Respýblıkasynyń Táýelsizdigine 20 jyl», «Qazaqstan Respýblıkasynyń Táýelsizdigine 25 jyl» medaldarymen, QR qurylys, jáne turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyǵy isteri komıtetiniń, Mańǵystaý oblysy ákiminiń, qalalar men aýdandar ákimderiniń Qurmet gramotalarymen marapattaldy.
Qazaqstan Respýblıkasynyń «Qurmetti qurylysshy», Mańǵystaý oblysynyń «Úzdik qurylysshysy» ataǵyn ıelengen. «Altyn ıAgýar» halyqaralyq marapatyna (bıznestegi minsiz bedeli jáne qyzmettiń, taýardyń joǵary sapasy úshin) ıe bolǵan. 2001 jyly «SMK-4» JShS-in quryp, qurylys salasynda jeke bıznesin bastady.
52 jyl buryn (1972) «AMANAT» partııasynyń hatshysy Sholpan Tańatqyzy KARINOVA dúnıege keldi.
Kókshetaý oblysynda týǵan. 1994 jyly Sh. Ýálıhanov atyndaǵy Kókshetaý pedagogıkalyq ınstıtýtyn «qazaq mektebindegi orys tili men ádebıeti pániniń muǵalimi» mamandyǵy boıynsha, 2016 jyly Omby memlekettik pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń magıstratýrasyn «pedagogıkalyq bilim» baǵyty boıynsha támamdaǵan.
Eńbek jolyn 1994 jyly aýyl mektebiniń muǵalimi bolyp bastaǵan, kolledj oqytýshysy, mektep dırektory qyzmetterin atqarǵan. 2005–2008 jyldary Soltústik Qazaqstan oblysy Taıynsha aýdany bilim bóliminiń basshysy, 2009–2012 jyldary Soltústik Qazaqstan oblysy bilim basqarmasy basshysynyń orynbasary, 2012-2013 jyldary Petropavl qalasy ákiminiń áleýmettik máseleler jónindegi orynbasary bolyp qyzmet atqardy. 2013-2017 jyldary Soltústik Qazaqstan oblysy bilim basqarmasynyń basshysy, 2017–2018 jyldary QR Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń Mektepke deıingi jáne orta bilim departamentiniń dırektory, 2018-2019 jyldary «Nazarbaev zııatkerlik mektepteri» DBBU Pedagogıkalyq sheberlik ortalyǵy dırektorynyń orynbasary qyzmetin atqarǵan. 2019-2021 jyldary QR Bilim jáne ǵylym vıtse-mınıstri, 2021-2022 jyly QR Bilim jáne ǵylym birinshi vıtse-mınıstri, 2022-2023 jyldary QR Oqý-aǵartý birinshi vıtse-mınıstri.
2023 jyldyń tamyzynan bastap qazirgi qyzmetinde.
51 jyl buryn (1973) Qazaqstan Respýblıkasynyń Oman Sultanatyndaǵy Tótenshe jáne Ókiletti Elshisi Muhametáli NAJMEDIN dúnıege keldi.
Abylaı han atyndaǵy Qazaq halyqaralyq qatynastar jáne álem tilderi memlekettik ýnıversıtetin bitirgen.
Eńbek joly: 1998-2005 jyldary Saýd Arabııasynyń Qazaqstandaǵy Elshiliginiń referent-aýdarmashysy, 2005 jyly QR SІM Azııa men Afrıka departamentiniń ekinshi hatshysy, 2005-2010 jyldary Qazaqstannyń Dýbaıdaǵy Bas konsýldyǵynyń keńesshisi, 2005-2010 jyldary QR SІM Azııa men Afrıka departamentiniń keńesshisi, 2011-2012 jyldary Qazaqstannyń Mysyrdaǵy Elshiliginiń keńesshisi, 2012-2013 jyldary QR SІM Azııa men Afrıka departamentiniń keńesshisi, Qazaqstannyń Saýd Arabııasy Koroldigindegi Elshiliginiń keńesshi-ýákili qyzmetin atqardy.
2019 jyldyń mamyr aıynan beri qazirgi qyzmetinde.
49 jyl buryn (1975) Almaty qalasy ákiminiń orynbasary Asqar Kemeńgeruly ÁMRIN dúnıege kelgen.
Soltústik Qazaqstan oblysynda týǵan. E.Bóketov atyndaǵy Qaraǵandy memlekettik ýnıversıtetin halyqaralyq quqyq mamandyǵy boıynsha (1997), Kornel quqyq mektebin quqyq magıstri boıynsha támámdaǵan.
Eńbek joly: 1997 jyly Aqmola oblysy boıynsha Zeınetaqy tóleý jónindegi memlekettik ortalyqta zańger-konsýltant, 1997-2001 jyldary QR Ádilet mınıstrliginde bas maman, quqyqtyq saraptama jáne zań jobalary jumystary basqarmasynyń bastyǵy, 2001-2003 jyldary QR Tabıǵı monopolııalardy retteý, básekelestikti qorǵaý jáne shaǵyn bıznesti qoldaý jónindegi agenttigi tóraǵasynyń orynbasary, 2003-2006 jyldary QR Qarjy mınıstriniń orynbasary, 2007-2012 jyldary «Lancaster Invest» AQ vıtse-prezıdenti, 2012 jyly QR Indýstrııa jáne jańa tehnologııalar mınıstrliginde jaýapty hatshy qyzmetin atqardy. 2012-2016 jyldary QR Bas Prokýrory apparatynyń basshysy, 2016-2017 jyldary Astana qalasy ákiminiń keńesshisi, 2017-2019 jyldary Astana qalasy ákiminiń orynbasary, 2019-2022 jyldary Nur-Sultan qalasy ákiminiń orynbasary.
2022 jyldyń aqpanynan qazirgi qyzmetinde.
47 jyl buryn (1977) Jambyl oblysy ákiminiń orynbasary Qanatbek Qaıshybekuly MÁDІBEK dúnıege keldi.
1998 jyly Qazaq memlekettik agrarlyq ýnıversıtetin «aýyl sharýashylyǵyn mehanıkalandyrý» mamandyǵy boıynsha bitirgen. Eńbek jolyn 1998 jyly Jańatas qalasyndaǵy «Vodokanal» kásipornynda ınjener bolyp bastaǵan.
1999-2005 jyldary Sarysý aýdany ákimi apparatynda bas maman, bólim meńgerýshisi, 2005-2006 jyldary Sarysý aýdany Jańaaryq aýyldyq okrýginiń ákimi, 2006-2010 jyldary Jambyl oblysy ákimi apparatynda bas ınspektor, bólim meńgerýshisi, 2010-2012 jyldary Jambyl oblysy ákimi apparaty basshysynyń orynbasary, 2012-2015 jyldary Sarysý aýdanynyń ákimi, 2015-2016 jyldary Jambyl oblysy ákimdiginiń tabıǵı resýrstar jáne tabıǵat paıdalanýdy retteý basqarmasy basshysynyń orynbasary, 2016-2019 jyldary QR Energetıka mınıstrligi Ekologııalyq retteý jáne baqylaý komıtetiniń Jambyl oblysy boıynsha ekologııa departamentiniń basshysy, 2019-2020 jyldary Sarysý aýdanynyń ákimi, 2020-2021 jyldary Jambyl oblysy ákimi apparatynyń basshysy qyzmetin atqarǵan. 2021-2022 jyldary Talas aýdanynyń ákimi bolyp jumys istedi.
2022 jylǵy qyrkúıekten bastap – Jambyl oblysy ákiminiń orynbasary.
36 jyl buryn (1988) Shymkent qalasy ákiminiń birinshi orynbasary Aıdyn Meırambekuly KÁRІMOV dúnıege keldi.
L.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetin, Qazaq qarjy-ekonomıka akademııasyn, QazMZÝ ýnıversıtetin támamdaǵan.
Eńbek jolyn 2006 jyly bastaǵan. QR TJM «Esepteý tehnıkasy, telekommýnıkatsııalar, ınformatıka jáne sıtýatsııalyq taldaý» RMK, «AıTı-Servıs» JShS, «Ulttyq aqparattyq tehnologııalar» AQ, «Telekommýnıkatsııalar salasyndaǵy tehnıkalyq súıemeldeý ortalyǵy» RMK, Astana jáne Semeı qalalary ákiminiń apparattarynda qyzmet etken. 2012-2016 jyldary QR Ekonomıkalyq damý jáne saýda mınıstrliginiń (qazirgi QR Saýda jáne ıntegratsııa mınıstrligi) Halyqaralyq ekonomıkalyq ıntegratsııany retteý departamentiniń dırektorynyń orynbasary, basqarma basshysy, bas sarapshysy bolyp jumys istedi. 2016 jyldan bastap QR Premer-Mınıstri Keńsesiniń qurylymynda: 2016-2017 jyldary — Syrtqy baılanystar jáne hattama bólimi meńgerýshisiniń orynbasary, 2017-2019 jyldary — Syrtqy baılanystar jáne hattama bóliminiń meńgerýshisi – QR Premer-Mınıstriniń hattama shefi bolyp qyzmet atqardy. 2019 jyldyń sáýir aıynan qarasha aıyna deıin QR Premer-Mınıstri Keńsesiniń Syrtqy ekonomıkalyq yntymaqtastyq jáne hattama bóliminiń meńgerýshisi laýazymyn atqardy. 2019-2022 jyldary QR Premer-Mınıstri Keńsesi basshysynyń orynbasary laýazymynda. 2022-2023 jyldary Abaı oblysy ákiminiń birinshi orynbasary qyzmetin atqardy.
2023 jyldyń qyrkúıeginen beri qazirgi qyzmetinde.
35 jyl buryn (1989) QR Parlamenti Májilisiniń VIII shaqyrylym depýtaty, Ekonomıkalyq reforma jáne óńirlik damý komıtetiniń múshesi Tilektes Serikbaıuly ADAMBEKOV dúnıege keldi.
Qaraǵandy oblysynyń Aqtoǵaı aýylynda týǵan. Halyqaralyq «Bolashaq» baǵdarlamasy boıynsha Týntszı Ýnıversıtetinde (Shanhaı, QHR) telekommýnıkatsııany zerttedi. Nazarbaev Ýnıversıtetiniń Joǵary memlekettik saıasat mektebin bitirip, memlekettik basqarý magıstri dárejesi berildi. Prezıdenttik jastar kadrlyq rezerviniń fınalısi.
Eńbek jolyn 2015 jyldyń qazan aıynda «Kazakh-Chinese Center of Cooperation «Silk Road» JShS bas dırektory retinde bastady. 2016-2017 jyldary «Astana Innovations» AQ Investıtsııalar jáne áriptestik boıynsha basqarýshy dırektory, 2017 jyly – Astana Invest qalalyq ınvestıtsııalardy damytý ortalyǵy bas dırektorynyń orynbasary, 2018-2020 jyldary – Eurasia Blockchain Fintech Group Limited jeke kompanııasynyń bas dırektory qyzmetin atqardy. 2020 jyly «Qazposhta» AQ-da IT ınfraqurylym boıynsha atqarýshy dırektor boldy.
Qazirgi qyzmetin 2023 jyldyń naýryz aıynan bastap atqaryp keledi.
115 jyl buryn (1909-1993) kórnekti ánshi, kompozıtor, Qazaqstannyń Halyq ártisi, Qazaqstan Memlekettik syılyǵynyń laýreaty Ǵarıfolla QURMANǴALIEV dúnıege kelgen.
Batys Qazaqstan oblysynyń Qaratóbe aýdanynda týǵan. Ata-anasynan erte aırylǵan bolashaq ánshi nemere aǵalary Ǵubaıdolla men Hamıdollanyń qolynda tárbıelenedi. 10 jasynan dombyra tartyp, án sala bastady.
Ózi týyp-ósken óńirdiń maqtanyshy Muhıt Meráliulynyń ónerin boıyna sińirýge nıet qylyp, onyń týystary Shyntas pen Shaıhyǵa jolyǵady, án úırenedi. Aqtóbe, Orynbor, Atyraý, Oral óńirlerine Muhıt ánderin nasıhattaıdy.
1934 jyly Almatyda ótken Búkilqazaqstandyq halyq ónerpazdarynyń І sletine qatysyp, sol jerde Opera jáne balet teatryna qabyldandy. Ol Elemes, Saqan, Jaras, Shege, Estaı, Narymbet obrazdaryn sheber somdap, ulttyq operanyń negizin qalaǵan kórnekti óner qaıratkerleriniń birine aınaldy. Halyqtyń, ásirese Muhıttyń ánderin naqyshyna keltirip oryndaýy arqyly búkil qazaqqa tanymal boldy. Sondaı-aq ózi de ánder shyǵardy. Olar: «Aqjaıyq», «Súıgen jar», «Nurjamal», «Jan erkem», «Aqqý», «Súıemin, týǵan ólkem», t.b.
Qurmanǵalıev ónerpaz jastardy baýlyp, óziniń tamasha mektebin qalyptastyrdy, sóıtip ulttyq kásibı án ónerimizdiń damýyna baǵa jetpes úles qosty. Respýblıkalyq estrada stýdııasynda ustazdyq ete júrip, talantty ánshilerdiń birneshe býynyn tárbıelep shyǵardy. 1967 jyldan bastap ómiriniń sońyna deıin respýblıkalyq óner jáne tsırk stýdııasynda ustazdyq etti.
«Qyzyl juldyz», «Eńbek Qyzyl Tý» ordenderimen, birneshe medalmen marapattalǵan.
110 jyl buryn (1914-1995) aktrısa, Qazaqstan jáne KSRO halyq ártisi, Qazaq KSR Memlekettik syılyǵynyń laýraty Sábıra MAIQANOVA dúnıege kelgen.
Qyzylorda oblysynyń Syrdarııa aýdanynda týǵan. 1932 jyly Qazaq memlekettik akademııalyq drama teatrynyń quramyna qabyldandy. Shyǵarmashylyq joly osy teatrdyń tarıhymen, ósý jolymen tyǵyz baılanysty.
Teatr sahnasynda somdaǵan tuńǵysh róli – B. Maılınniń «Maıdan» dramasyndaǵy Altynaı. Budan keıin ol zamandas qurbylarynyń sahnalyq beınesin jasady. Roza (D. Rahmanqulov, «Dokýment»), Zotova (V. Kırshon, «Astyq»), Raıa (M. Áýezov, «Alma baq»), Gúljámıla (M. Áýezov, Á. Tájibaev, «Aq qaıyń»), Lıýbov ıArovaıa (K. Trenev, osy attas pesa), Áljan (M. Áýezov, «Abaı»), Zeınep (S. Muqanov, «Shoqan Ýálıhanov»), Maqpal (Ǵ. Músirepov, «Qozy Kórpesh-Baıan sulý»), Tolǵanaı (Sh. Aıtmatov, «Ana - Jer-Ana»,), Kesarııa (O. Ioselıanı, «Arbań aman bolsyn»), Than (I. Kýprııanov, «Vetnam juldyzy») sııaqty aıaýly analar obrazyn músindep, sahna sýretkeri retinde tanyldy.
Akterlik óneri qyzýqandylyǵymen, qarapaıymdylyǵymen ári turmystyq boıaýynyń qanyqtyǵymen erekshelendi. Maıqanova klassıkalyq týyndylar boıynsha J. Frozına (Moler, «Sarań»), Marııa Antonovna (N. Gogol, «Revızor»), Kabanıha, Galchıha (A. Ostrovskıı «Naızaǵaı», «Jazyqsyz japa shekkender»), t.b. rólderin oınady.
1936 jáne 1958 jyly Máskeý qalasynda ótken qazaq ádebıeti men óneriniń onkúndigine qatysty. 1954 jyldan kınoǵa túsken: Maqpal («Mahabbat dastany»), Gúlbarsha («Qyz ben jigit»), Torǵyn («Biz osynda turamyz»), Dámetken («Quıma»), t.b.
Jazýshy D.Isabekov aktrısaǵa «Muragerler» dramasyn arnaǵan, osy pesa boıynsha qoıylǵan spektaklde Maıqanova 1983 jyly basty ról – Salıqany oınady.
«Eńbek Qyzyl Tý» ordenimen jáne medaldarmen marapattalǵan.
102 jyl buryn (1922-2011) ánshi, Qazaqstannyń (1955) jáne burynǵy KSRO halyq artısi (1967), Halyq qaharmany (1996) Roza Tájibaıqyzy BAǴLANOVA dúnıege kelgen.
Qyzylorda oblysynyń Qazaly qalasynda 1922 jyly 1 qańtarda týǵan. 1941 jyly Qyzylorda pedagogıkalyq ınstıtýtyn bitirgen.
Óner jolyn Tashkent fılarmonııasynyń án-bı ansamblinde ánshi bolyp bastaǵan. Sol ansamblmen ІІ dúnıejúzilik soǵys jyldary maıdan dalasynda óner kórsetip, 1945 jyly 9 mamyrda Berlındegi jeńis kontsertine qatysady.
1947-1949 jyldary Qazaq opera jáne balet teatrynyń, 1949-1960 jyldary Qazaq fılarmonııasynyń, 1960 jyldan Qazaqkontserttiń ánshisi bolyp, ulttyq án ónerin damytýǵa zor úles qosty, erekshe sazdy ánshilik mekteptiń qalyptasýyna yqpal jasady.
Roza Baǵlanova – sırek talantty ánshi, álem halyqtary ánderin sheber oryndaýshy. Ol búkil Qazaqstanda, KSRO-nyń burynǵy respýblıkalarynda, shetelderde bolyp, Otan, mahabbat pen dostyq, adam men tabıǵat týraly ánderdi shyrqady. Gastroldik saparǵa shyǵarda R. Baǵlanova mindetti túrde sol baratyn eliniń tilindegi ándi úırenedi. Biraq, qazaqtyń halyq ánderin onyń oryndaýda eshkim teń kelmeıdi. Shet el halyqtarynyń (vengr, ózbek, qyrǵyz, tájik, ýkraın, grýzın, ázerbaıjan, koreı, qytaı, mońǵol, orys, úndi, cheh, shved, t.b.) da ánderin naqyshyna keltire oryndady.
1946 jyly Máskeýde ótken búkilodaqtyq estrada ánshileri 2-konkýrsynyń dıplomaty, 1949 jyly Býhareste ótken búkil dúnıejúzilik Jastar men stýdentterdiń 2-festıvaliniń laýreaty. Lenın, Eńbek Qyzyl Tý, «Halyqtar dostyǵy» ordenderimen, «Shapaǵat» medalimen marapattalǵan.
Roza Baǵlanova 2011 jyly qańtardyń 8-inde Almaty qalasynda dúnıeden ótti. Ánshiniń oryndaýyndaǵy Abaıdyń «Jelsiz túnde jaryq aı», kompozıtor M. Tólebaevtyń aqyn óleńine jazǵan «Qaqtaǵan aq kúmisteı keń mańdaıly», S. Muhamedjanovtyń «Jarq etpes qara kóńlim ne qylsa da», «Qıystyryp maqtaısyz» ánderi Qazaq radıosy fonotekasynda saqtaýly, onyń oryndaýyndaǵy ánder birneshe ret kúıtabaqqa jazylyp, qazaq mýzyka mádenıetiniń altyn qoryna qosyldy.
101 jyl buryn (1923-2000) aktrısa, Qazaqstannyń halyq ártisi, Qazaqstan Respýblıkasy Memlekettik syılyǵynyń laýreaty Bıken Yrymqyzy RIMOVA dúnıege keldi.
Almaty oblysynda týǵan. Almaty teatr ýchılışesin bitirgen.
1940 jyldan ómiriniń sońyna deıin M. Áýezov atyndaǵy Qazaq akademııalyq drama teatrynyń trýppasynda óner kórsetken. Aktrısa teatr sahnasynda alǵash Ǵ. Músirepovtiń «Aqan seri-Aqtoqty» tragedııasyndaǵy Márzııa rólin oınaǵan. Ol Sáýle, Janar, Dámesh (Á. Ábishev «Dostyq pen mahabbat», «Bir semıa», «Kúnshildik»), Ǵanı (T. Ahtanov «Kútpegen kezdesý»), Dámetken (E. Dombaev «Bizdiń klastyń qyzdary»), Eńlik, Mórjan (M. Áýezov «Eńlik-Kebek», «Qaragóz»), Zeınep (M. Áýezov, S. Sobolev «Abaı»), Batagóı ana (Á. Kekilbaev «Abylaı han»), Jańyl, Jer-Ana (Sh. Aıtmatov «Ańsaǵan meniń ánimsiń», «Ana - Jer ana»), t.b. rólderdi oryndaýymen qazaq sahnasynda zamandastar obrazyn jasaýǵa eleýli úles qosqan.
Ol oınaıtyn róliniń ózine tán oı-minezin, taǵdyr talqysyn tereń ashyp, daralyq sıpat berýdi oryndaýshylyq óneriniń basty maqsaty tutatyn ótkir minezdi aktrısa bolǵan. Sonymen qatar «Ana týraly ańyz», «Tamtam úni», «Uldyń oralýy», «Ójet qyz» fılmderine, otandyq kóp serııaly «Toǵysqan taǵdyrlar» telefılmine túsken.
«Abaı-Áıgerim», «Qos muńlyq» dramalyq shyǵarmalardyń jáne «Ónerdegi ónegeli ómirler» atty kitaptyń avtory.
Aktrısa esimi Almaty oblystyq qazaq drama teatryna berilgen. «Qurmet» ordenimen, medaldarmen marapattalǵan.
