Jylý berý maýsymy: Ákimniń qarym-qabileti synǵa túser sát
Jylý berý maýsymy nemquraılyqty keshirmeıdi
Sonymen, joǵaryda atalǵan máseleler boıynsha negizgi baıandama jasaǵan Energetıka mınıstri Maǵzum Myrzaǵalıevtiń dereginshe, energetıkalyq kásiporyndardyń kúzgi-qysqy kezeńdegi jumysqa daıyndyǵy jalǵasyp jatyr. Bekitilgen kestege sáıkes elektr stantsııalardaǵy 4 energoblok, 18 qazan, 19 týrbına jóndeldi. 2 energoblok, 25 qazan men 16 týrbınany jóndeý jumystary áli de júrgizilýde. Jospar boıynsha 20 464 shaqyrym elektr taratý jelisi jóndelý kerek bolsa, onyń 13 773 shaqyrymy jóndeldi. 462 qosalqy stantsııanyń 316-sy qalpyna keltirildi. Atalǵan stansalarǵa qajetti otyn qoryn jınaqtaý jumysy da qarqyndy jalǵasyp jatyr. Qazirdiń ózinde olardyń qoımalarynda 3,5 mln tonna kómir jáne 90 myń tonna mazýt bar. Bul bekitilgen normalarǵa sáıkes keledi. Biraq, energııa óndirýshi uıymdardyń otyn úshin aýqymdy kredıtorlyq bereshegi mańyzdy máselege aınalatyn túri bar.
«Osy jyldyń 10 qyrkúıegine «QazTransGaz-Aımaq» mekemesi aldyndaǵy bereshek 757 mln teńgeni quraıdy. Sondaı-aq energııa óndirýshi uıymdardyń «Bogatyr-Kómir» kásiporny aldynda jalpy somasy 2, 629 mlrd teńge bereshegi bar»,- dedi Maǵzum Myrzaǵalıev.
Osy oraıda mınıstr jylytý maýsymyna daıyndyqqa júrgizilgen taldaý erekshe nazar aýdarýdy talap etetin birqatar óńir bar ekendigin anyqtaǵanyn aıtady. Máselen, Batys Qazaqstan oblysynda naryq sýbektileri arasynda tólemaqy júrgizbeı, bereshek jınaqtaý problemasy qalyptasqan. Bul energııa óndirýshi uıymdar tarapynan tutynylǵan gaz úshin tólemge de áser etedi. Sonymen qatar óńirdegi 83 elektr jelisiniń eskirip tozýyna baılanysty apattyq ajyraýdyń ósý qaýpi baıqalady.
«Batys Qazaqstan Óńirlik elektr jelilik kompanııasynyń menshik ıesi – Batys Qazaqstan oblysynyń ákimdigine shuǵyl is-sharalar qabyldaý usynylady», - dedi ol.
Maǵzum Myrzaǵalıev aldaǵy jylý berý maýsymynda Qaraǵandy oblysynda da túıtkildi jaıttardyń oryn alýy yqtımaldyǵy joǵary ekenin basa aıta kele óńir ákimdigine Atomdyq jáne energetıkalyq qadaǵalaý men baqylaý komıtetimen birlesip, Temirtaý qalasynda kúzgi-qysqy kezeńniń ótýin erekshe baqylaýda ustaý qajettigin eskertti.
«ArselorMıttal Temirtaý» kásipornynyń ekinshi jylytý elektr ortalyǵyndaǵy negizgi jabdyqtyń tehnıkalyq nashar jaǵdaıy jáne jóndeýdiń tómen qarqyny Temirtaý qalasynyń jylýmen jabdyqtaý tapshylyǵyna ákelýi múmkin», - dedi mınıstr.
Sonymen qatar ol «BASSEL GROUP LLS» kásipornynyń GRES-1 elektr stantsııasyndaǵy jumysy erekshe nazar aýdarýdy talap etetinin aıtty. Óıtkeni, osy jyldyń basynan bastap atalǵan elektr stantsııasy tolyq toqtatylyp, 4 apattyq ajyratý bolǵan.
«Energetıka mınıstrligine Qaraǵandy oblysy Shet aýdanynyń tutynýshylaryna elektr energııasyn berýdi jáne taratýdy júzege asyratyn «Shet energo» kásiporny qyzmetine halyqtan kóptegen shaǵym túsýde. Mınıstrlik «Shet energo» kásipornyna qatysty baqylaý jumysynyń nátıjesi boıynsha óz quzyreti sheginde tıisti is-sharalar qabyldady. Budan basqa, Ulttyq ekonomıka mınıstrligine jáne Qaraǵandy oblysynyń prokýratýrasyna tabıǵı monopolııalar sýbektisi – «Shet Energo» kásipornyna den qoıý is-sharalaryn qabyldaý jóninde hat joldandy», - dedi Maǵzum Myrzaǵalıev.
Mınıstrdiń aıtýynsha, Túrkistan oblysyna kiretin Kentaý jylý elektr ortalyǵy - «Kentaýservıs» jylý jelileriniń jóndeý jumystaryn qarjylandyrý problemasy bar. Jóndeý jumystary jalpy somasy 1 mlrd 980 mln teńgege josparlanǵan. Sondaı-aq aldaǵy jylý berý maýsymyn ótkizý úshin otyn satyp alýǵa 1 mlrd 273 mln teńge qajet. Al búgingi tańda Túrkistan oblysynyń ákimdigi 646 mln teńge ǵana bólip otyr. Aqmola oblysynda da jylý berý maýsymyna daıyndyq barysynda problemalar bar. Máselen, 2021 jyldyń 10 shildesinde bolǵan iri apat saldarynan óńirdiń Talapker kentiniń áýe elektr jelilerindegi symnyń 4 aralyǵy kúıip ketken. Iá, jóndeý júrgizilgen. Biraq, ol ýaqytsha ǵana is-shara. Demek, Aqmola oblysynyń ákimdigi zaqymdalǵan elektr jelilerin qalpyna keltirýge qajetti qarjy máselesin shuǵyl sheshýi tıis.
Energetıka mınıstri sózin túıindeı kele kúzgi-qysqy kezeńdi sátti ótkizý is-sharalaryn atady.
«Jalpy, 2021-2022 jyldardaǵy kúzgi-qysqy kezeńdi sátti ótkizý úshin kelesi is-sharalardy júzege asyrý qajet. Birinshi - elektr stantsııalaryndaǵy, elektr jelilerindegi barlyq jóndeý jumystaryn tolyq kólemde oryndaý. Ekinshi - otyn jetkizýshiler aldyndaǵy bereshekti azaıtý, kommýnaldyq qyzmetterdi tutynýshylardyń jetkizýshiler aldyndaǵy debıtorlyq bereshegin tómendetý», - dedi mınıstr.
Úshinshiden, ol eldi mekenderdiń bilim, densaýlyq saqtaý, tirshilikti qamtamasyz etý nysandaryn, áleýmettik jáne mádenı sala obektilerin jylýmen jabdyqtaý júıesine ýaqtyly qosýdy qamtamasyz etý kerektigin aıtty.
Tórtinshi - elimizdiń tirshilik úshin óte mańyzdy kommýnaldyq nysandaryn, ásirese densaýlyq saqtaý nysandaryn derbes elektrmen jabdyqtaýdyń rezervtik kózderimen qamtamasyz etý. Besinshi, jylytý kezeńinde elektr stantsııalaryna, qazandyqtarǵa jáne óńir halqynyń qajettilikterine kómir men mazýttyń turaqty jetkizilimin qamtamasyz etý qajet, - dedi Maǵzum Myrzaǵalıev.
Kómir tapshy bolmaıdy
Keı jyldary jylý berý maýsymy bastalǵan sátte kómir satatyn baza mańynda otyn izdegen halyqtyń arasynda kıkiljiń týyndap, tipti sońy qaıǵyly oqıǵaǵa ulasqan oqıǵalar da bolǵany belgili. Al bıyl mundaı keleńsizdiktiń bolmaıtynyn, jurt dúrligetindeı jaıttyń, ıaǵnı kómirdiń tapshylyǵy oryn almaıtynyn elimizdiń Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstri Beıbit Atamqulov aıtyp otyr.
«Aldaǵy 2021-2022 jyldardaǵy jylý berý maýsymyna sapaly jáne ýaqtyly daıyndalý maqsatynda mınıstrlik jumys josparyn bekitti. Oǵan sáıkes oblystardyń, Nur-Sultan, Almaty jáne Shymkent qalalarynyń ákimdikteri 2021 jylǵy 1 qyrkúıekke deıin bilim berý nysandarynyń 100 paıyzdyq daıyndyǵyn qamtamasyz etýi jáne 2021 jylǵy 15 qazanǵa deıin barlyq kommýnaldyq sharýashylyq, áleýmettik sala nysandaryn, turǵyn úılerdi daıyndaýdy aıaqtaýy jáne barlyq derbes jylý kózderin otynnyń normatıvtik qorymen qamtamasyz etýi qajet boldy. Osy jyldyń 6 qyrkúıeginen bastap Prezıdent Ákimshiligimen birlesip, óńirlerdiń aldaǵy jylý berý maýsymyna daıyndyǵyn tekserý júrgizilip jatyr», - dedi mınıstr.
Onyń aıtýynsha, derbes qazandyqtar úshin aldaǵy jylý berý maýsymyna otynǵa degen qajettilik shamamen 3 mln tonna kómir men 68 myń tonna mazýtty quraıdy. Búgingi kúni 2,6 mln tonna kómir jáne 60 myń tonna mazýt daıyndaldy. Al kommýnaldyq-turmystyq jáne turǵyndar úshin qajetti kómir kólemi shamamen 9,2 mln tonnany quraıdy. Onyń ishinde kommýnaldyq-turmystyq sektorǵa - 2,8 mln tonna, halyqqa 6,4 mln tonna kómir qajet.
«Kómir baǵasy naryqtyq qatynasta qalyptasatynyn jáne memleket tarapynan rettelmeıtinin aıta ketý qajet. Ákimdikterdiń aqparaty boıynsha óńirlerdegi kómirdiń quny tonnasyna 5 myń teńgeden 19 myń teńgege deıin ózgeredi. Bul eń aldymen kómirdiń markasyna, óndirý shyǵyndary men jetkizý qashyqtyǵyna baılanysty», - dedi mınıstr.
Jalpy, Indýstrııa mınıstrliginiń dereginshe, 2021 jylǵy qańtar-tamyzda shamamen 68 mln tonna kómir óndirildi. Bul ótken jyldyń tıisti kezeńimen salystyrǵanda 98,5 paıyzdy quraıdy. Aıta keterligi, «Bogatyr kómir» «Shubarkól kómir» jáne «Qarajyra» syndy iri kómir kompanııalary da kómir óndirýdi arttyra túsken.
«Jalpy, barlyq óńirlerde jetkilikti mólsherde kómir qory jınaqtalǵan, dúrlikpe men tapshylyq bolmaıdy. Temirjol kóligi parki kómirdi tolyq kólemde tasymaldaýdy qamtamasyz etedi», - dedi ol.
Beıbit Atamqulov jylý berý maýsymyna daıyndyq bekitilgen josparǵa sáıkes júrip jatqanyn jáne mınıstrliktiń turaqty baqylaýynda turǵanyn aıtady.
Aldaǵy jylý berý maýsymyna ýaqtyly daıyndalý maqsatynda ákimdikter belgilengen merzimde bilim, densaýlyq saqtaý obektilerin, turǵyn úılerdi jáne eldi mekenderdiń ınjenerlik ınfraqurylymyn daıyndaý boıynsha barlyq jóndeý jumystarynyń oryndalýyna baqylaýdy qamtamasyz etýi qajet», - dedi ol.
Sonymen qatar mınıstr jergilikti atqarýshy bılik kómir tapshylyǵyn boldyrmaý maqsatynda kómir jetkizýshilerimen belsendi ózara is-qımyl jasaýy tıistigin de eskertip otyr.
«Monopolııaǵa qarsy vedomstvonyń aýmaqtyq bólimshelerin tartý arqyly kommýnaldyq-turmystyq qajettilikter men turǵyndar úshin kómir baǵasynyń zańsyz ósýin boldyrmaý kerek. Derbes qazandyqtar úshin otyndy ýaqtyly daıyndaý jáne qolda bar debıtorlyq bereshekti óteý boıynsha is-sharalar qabyldaýy tıis»,- dedi Beıbit Atamqulov.
Otyrysty qorytyndylaǵan Úkimet basshysy Asqar Mamın óńirlerdiń ákimdikteri avtonomdy jylý kózderiniń bárin otynnyń normatıvtik qorymen qamtamasyz etýi tıistigin basa aıtty.
«Jalpy óńirler ákimdikterimen turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq, bilim berý, áleýmettik sala obektileri men jylý-energııa kózderin jylytý maýsymyna daıyndaý boıynsha jumys júrgizildi. Óńirlerde jylytý maýsymy jospar boıynsha bastalady. Ákimdikter ınjenerlik jelilerde, bilim berý, densaýlyq saqtaý obektileri men úılerde josparlanǵan jóndeý jumystarynyń bárin belgilengen merzimde aıaqtasyn. Energııa óndiretin jáne energııa beretin uıymdarmen birge asa qysqa merzimde jylytý maýsymyn ótkizýge ázirlik pasporttaryn alýdy qamtamasyz etsin. Óńirlerdiń ákimdikteri avtonomdy jylý kózderiniń bárin otynnyń normatıvtik qorymen qamtamasyz etsin», - dedi Asqar Mamın.
Úkimet basshysy kómir tapshylyǵyna jol bermeý úshin óńirlerde kómir jetkizýshilermen belsendi ózara is-qımyl jasaýdy jáne kommýnaldyq-turmystyq qajettilik úshin ári turǵynǵa otyn jetkizýdi udaıy monıtorıngleýdi tapsyrdy.
«Óńirlerde kásiporyndardyń jetkizilgen gaz ben kómir úshin jáne de tutynýshylardyń kommýnaldyq qyzmetter úshin debıtorlyq bereshegin jabý jumysyn kúsheıtý kerek. Bul másele Úkimettiń udaıy baqylaýynda bolady», - dedi Premer-Mınıstr.
