Jylqy jylynyń ereksheligi qandaı? - baspasózge sholý
***
Turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyǵy turǵyndardyń qalypty ómirin qamtamasyz etetin áleýmettik mańyzy zor, memleket úshin óte jaýapty salalardyń biri bolyp sanalady. Elimizdiń osy bir kúrdeli salada sońǵy jyldary júrgizgen reformalary eshbir tıimdilik bermeı otyr. Oǵan kópqabatty úılerdiń taǵdyry tapsyrylǵan páter ıeleri kooperatıvteriniń (KSK) jumysyndaǵy beleń alǵan berekesizdik te kesirin tıgizýde. Bul týraly búgin «Egemen Qazaqstan» gazeti «PIK - kúrmeýi kúrdeli kooperatıv» atty maqalasynda jazyp otyr.
Basylymnyń málimetinshe, búginde Astana qalasynda 2231 kópqabatty turǵyn úı bar. Mine, osy turǵyn úı keshenderine 363 uıym qyzmet kórsetedi. Onyń ishinde 208-i páter ıeleriniń kooperatıvteri bolyp tabylady. Osyǵan uqsas qazirgi kúnde respýblıkamyzdyń barlyq qalalaryndaǵy kópqabatty turǵyn úılerdi basqarý jáne qyzmet kórsetý salasy túgeldeı derlik PIK-terdiń quzyryna kóshken. Qazaqstan Respýblıkasynyń «Turǵyn úı qatynastary týraly» zańyna sáıkes PIK - kondomınıým nysanynyń ortaq menshigin birlesip basqarý úshin qurylǵan páter ıeleriniń kommertsııalyq emes uıymy. Ókinishke qaraı, «Turǵyn úı qatynastary týraly» zań boıynsha 1993-1996 jyldary elimizde júrgizilgen turǵyn úı qoryn jekeshelendirý reformasy jartykesh kúıinde is júzine asyrylǵan. Reforma boıynsha kópqabatty turǵyn úılerdiń tek páterleri ǵana jekemenshikke berilgen. Al kópqabatty úılerdiń shatyrlary, jertóleleri, kireberisteri jáne jalpy úı mańaıyndaǵy aýmaǵy, kommýnıkatsııalar júıesi ortaq menshik kúıinde qalǵan. Ortaq ıgiliktiń qalaı talan-tarajǵa salynǵanyn kózimen kórgen bizdiń turǵyndar úshin «ortaq menshik» uǵymy ıesiz, suraýsyz múlik uǵymymen astasady.
Maqala avtorynyń pikirinshe, onsyz da shegine jetken turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq nysandary jedel túrde, naǵyz janashyrlyqpen jasalatyn kúrdeli jóndeýdi qajet etip tur. Sondyqtan ýaqyt synynan ótken keńes zamanyndaǵy tájirıbeni qaıta qalpyna keltirý kerek. Qazirgi qaptaǵan PIK-ter men qyzmet kórsetý kompanııalarynyń ornyna tehnıkalyq bazasy men kásibı kadrlary myqty áleýetti úı basqarmalaryn nemese kommýnaldyq-mýnıtsıpaldyq sharýashylyqtar qurý qajet. Bul úı basqarmalary jergilikti atqarý organdaryna qarasty mýnıtsıpaldyq menshikte bolýy kerek. Olardyń jumysyn retteý jáne baqylaý mindetteri ákimdikter janynan qurylyp jatqan turǵyn úı ınspektsııalary basqarmalaryna júktelýge tıis. Mine, sonda ǵana búgingi elimizdegi kópqabatty turǵyn úılerdiń qordalanǵan problemalarynan qutylyp, turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyǵy salasyn jańǵyrtýǵa múmkindik týady.
Magıstrler men PhD doktorlar daıyndaý - bilim berý salasyn ǵylymı negizde jańǵyrtýǵa jol ashady. Bul týraly Prezıdent Nursultan Nazarbaev «Qazaqstan-2050» Strategııasynda «Damyǵan básekege qabyletti memleket bolý úshin biz joǵary bilimdi ult bolýǵa tıispiz», dep atap kórsetken. Bul keleshekte eńbek narqy talap etetin maman daıyndaý kerektigin meńzeıdi. Onyń ishinde, zaman aǵymynyń qandaıyna bolsa da tótep beretin jáne adam kapıtalynyń básekelestik qabilettiligin qamtamasyz etýde matematıka men ınformatıka mamandaryn ázirleý qajettigi de jatqany anyq. Bul týraly «Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanynda Abaı atyndaǵy qazaq ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń kafedra meńgerýshisi, professor Abaı Bıdaıbekov «Informatıka ómir mánine aınala bastady» degen maqalasynda jazyp otyr.
Avtordyń pikirinshe, jalpy, ǵylymı jańalyqtardy bilim salasyna, onyń ishinde bilim berý pánine endirý ońaı dúnıe emes. Ol uzaq ýaqytty, tapjylmaı otyratyn eńbekti, zertteýlerdi talap etedi. Aıtalyq, fızıka ǵylymynyń jalpy bilim berý pánine aınalýyna 300 jyldaı ýaqyt ketken eken. Al, ınformatıka ǵylymynyń pedagogtardyń ǵylymı-ádistemelik zertteýleri negizinde jalpy bilim berý pánine aınalǵanyna 40 jyldaı-aq boldy. Árıne, ǵylymı jańalyqtyń bilim pánine tezirek aınalýy zamanaýı jaǵdaılarǵa, ómir talabyna, ǵylymı-ádistemelik zertteýlerdiń nátıjesine tikeleı baılanysty. Informatıka ǵylymynyń jalpy bilim berý pánine tez aınalýy, dáýirdiń jedel qarqynyna baılanysty bolsa kerek. Onyń ústine, bilim berý ınformatıkasy bilimdi aqparattandyrýdyń ǵylymı-praktıkalyq turǵyda jańa sala retinde qalyptasýda.
«Bilim berý matematıkasy men ınformatıkasy boıynsha maman daıyndaý tek pedagogıka emes, ǵylymı-pedagogıkalyq negizde ádisnamalyq, ádistemelik qaǵıdalarmen qarýlanǵan joǵary dárejeli matematık-ádiskerler (ınformatık), naǵyz matematıkti (ınformatıkti) ázirleýdi qolǵa alý kerektigi týyndap otyr. Bul keleli is bizdiń ınformatıka, matematıka jáne bilimdi aqparattandyrý kafedrasynda tolyǵynan eskerilgen. Bul jumysqa belgili ǵalym-professorlar: D.Jumabaev, A.Asanova, A.Aqyshev, Sh.Bılıalov, M.Qalımoldaev, A.Dúısebaev, taǵy basqa áriptester qoldaýshy bolyp júrgenin atap ketsem artyq bolmas», - deıdi avtor.
***
Endi bes kúnnen soń jumyr jer betindegi barlyq tirshilik ıesi Jańa jyl - 2014 jyl - Jylqy jylynyń tabaldyryǵyn attaıdy.
Árıne, jumyr basty ár pendeniń jyl on eki aıda bir aınalyp keletin jańa jyldy asyǵa kútip, odan baqyt pen ulan-asyr qýanysh kútetini aqıqat. Ásilinde, adam úshin árbir jyldyń tek ózine ǵana tán berer nesibesi bar . Buǵan qosa, sonaý ǵasyrlardan kúni búginge deıin jer sharyndaǵy ár turǵyn bul kúnge aıryqsha daıyndyqpen, úkili úmitpen keletini taǵy anyq. Jalpy, ár jyldyń óz ereksheligi, artyqshylyǵy bar. Búgin biz Jylqy jylynyń ereksheligi, sondaı-aq osy jyly ómirge kelgen adamdardyń ómir joly qandaı bolatyndyǵy tárizdi taǵy basqa birqatar saýaldarǵa jaýap izdeýge tyrystyq, dep jazady «Aıqyn» búgingi sanyndaǵy «Jylqy jylynyń ereksheligi qandaı?» atty maqalasynda.
Basylymnyń jazýynsha, Shyǵys elderiniń jylnamasy boıynsha aldaǵy Jylqy jylynda turǵyndardyń eshqandaı qaýip-qatersiz, mamyrajaı tirlik keshetindigin jáne muny jylqy malynyń tamasha qasıetimen, ásirese, ıesin janyndaı jaqsy kóretindigimen baılanystyrady. Reti kelgende aıta ketsek, ejelden mal baǵýdyń qyry men syryn tereń meńgergen, jylqynyń qasıet-qadirin onyń túr-turpatyna qarap aıyra bilgen qazaq halqy úshin jylqynyń da, Jylqy jylynyń mán-mańyzy erekshe. Sodan da bolar, ata-babalarymyz Jylqy jylynan zor úmit kútken. Tipti osy jyly ómirge kelgen nemere-shóberelerine jylqy sózi qosarlanǵan (Jylqybek, Jylqybaı, t.b.) degen esimdi berýdi jón kórgen. Munyń sábı erjetkende onyń boıynan jylqyǵa tán aıryqsha qasıetter, jaıdary jylylyq esip tursyn degen nıetten týǵan oı-paıym ekeni daýsyz. Ómirdiń ózi muny naqty dáleldep otyr. Qaısybir zertteýshi-ǵalymdar, jylqynyń bostandyq súıgish, kez kelgen adamnyń qolǵa úıretýine tez kónetindigin jańa jylda adamdardyń bir-birine degen súıispenshiliginiń, jyly yqylasynyń anaǵurlym arta túsetindigin aıǵaqtaıtyndyǵymen túsindiredi.
Juldyznamashylardyń pikirinshe, ádette adamnyń minez-qulqy men qaısybir qylyqtary qaı jyly týǵanyna, naqty aıtqanda, minez-qulqy sol jyldyń ataýyn alǵan janýardyń minez-qulqyna kóp jaǵdaıda óte uqsas keledi eken. Demek, jylqy jyly týǵandardyń minez-qulqy jylqyǵa uqsaıdy. Ásilinde, jylqy jylynda týǵandardyń alǵyr jáne óte talantty bolyp keletinin ómirdiń ózi dáleldep otyr. Muny ǵalymdar da qýattap, týǵan jyly men ómirge kelgen aıynyń adamnyń aǵzasy men psıhologııasyna, áleýmettik jaǵdaıyna barynsha yqpal etetinin dáleldeýde. Munyń qanshalyqty shyndyq ekendigin kim-kimniń de kúndelikti ómirde paıymdap kórýine ábden bolady. Mysaly, elimizdiń keń baıtaq jerin bilektiń kúshimen, naızanyń ushymen qorǵaı bilgen er júrek batyr Qarakereı Qabanbaı, abyz aqyn-jyraý Jambyl Jabaev, qazaq halqynyń Sáken Seıfýllın, Іlııas Jansúgirov, Beıimbet Maılın tárizdi birtýar klassık aqyn-jazýshylary jylqy jyly ómirge kelgen. Osy adamdardyń elimiz tarıhynda bıikten oryn alǵandyǵy jáne barlyǵynyń da týma talant ıeleri ekendigi shyn máninde, jylqy jyly ómirge óte talantty da daryndy tulǵalar keletindigin aıqyndaı túsedi. Buǵan qosa, qazaq úshin kıeli de qasıetti janýar jylqynyń óte taza bolyp keletini tárizdi bul jyly týǵandar eń aldymen, ár nársede tazalyqty janyndaı jaqsy kóredi eken.
Memlekettiń eń mańyzdy strategııalyq mindetteriniń biri - el turǵyndarynyń áleýmettik jaǵynan az qamtamasyz etilgen toptaryn qoljetimdi baspanamen tolyq qamtamasyz etý. Bul týraly «Aıqyn» gazeti «Eń ońtaıly tásil - turǵyn úıdi jalǵa alý» degen maqalasynda jazyp otyr.
Basylymnyń atap ótýinshe, jyl saıyn Qazaqstanda orta eseppen 6 mıllıon sharshy metr turǵyn úı paıdalanýǵa beriledi. Respýblıkamyzda 2012 jyly qoljetimdi turǵyn úı qurylysy naryǵynda birshama oń jetistikter oryn alǵanymen, áli de turǵyndardyń basym kópshiligi nesıe alý múmkindikteriniń shekteýliligine baılanysty, turǵyn úı jaǵdaılaryn jaqsarta almaı otyr. Biraq Memleket basshysy halyq múddesinen týyndaǵan bul kókeıkesti máseleni turaqty nazarda ustap, turǵyndardy qoljetimdi páterlermen qamtamasyz etý maqsatynda qabyldanǵan memlekettik baǵdarlamalardyń keshendi túrde júzege asyrylýyna basymdyq berip keledi.
Árıne, ıpotekalyq nesıe alýǵa el turǵyndarynyń barlyǵynyń jaǵdaıy kótere bermeıdi. Biraq bul sanattaǵy turǵyndar úshin basqa bir ońtaıly tásil qalyptasyp keledi. Ol - turǵyn úıdi turǵyndarǵa jalǵa berý. Halqymyzdy múmkindiginshe baspanamen tezirek qamtamasyz etý maqsatynda qazir Qazaqstanda jalǵa beriletin turǵyn úı qurylysy barynsha damytylǵaly otyr. Turǵyndardyń áleýmettik jaǵynan az qorǵalǵan toptaryn qoljetimdi baspanamen qamtamasyz etý jolyndaǵy osy bir memlekettik mańyzdy baǵdarlamany is júzine asyrýda «Qazaqstan Ipotekalyq Kompanııasy» Ipotekalyq uıymy» aktsıonerlik qoǵamy kóshbasshylyq tanytyp otyr. «QIK» IU» AQ «Qoljetimdi turǵyn úı - 2020» memlekettik baǵdarlamasynyń «satyp alý quqyǵymen jalǵa berý» baǵytynyń negizgi operatory bolý úshin osy máselede shetelderdiń jınaqtalǵan tájirıbesin jan-jaqty zerttep, turǵyndar úshin jalǵa beriletin páterlerdiń baǵasyn barynsha tómendetý jolyndaǵy múmkindikterdi meılinshe qarastyrdy. Osyndaı tyńǵylyqty daıyndyqtan keıin «QIK» IU» AQ turǵyndardy jalǵa beriletin turǵyn úı qurylysy qozǵalysyna kóptep tartýdyń tıimdi tetikterin keńinen paıdalanýdy kózdep otyr.
