Jyl sońyna deıin medıtsına uıymdary elektrondy jazba júıesine ótedi - Eljan Birtanov
Mınıstr atap ótkendeı, negizgi aýrýlardan emdeý úshin bıyl 3,5 mln adam tegin dári-dármekpen qamtylatyn bolady. Bul kórsetkish 2016 jylmen salystyrǵanda 15,7 paıyzǵa artyq.
«Dári-dármekpen qamtý protsesiniń ashyqtyǵy men tıimdiligin arttyrý úshin 2018 jyldyń 1 qyrkúıeginen bastap ambýlatorııalyq medıkamentterdi satyp alý ortalyqtandyrylyp, satyp alý onlaın-translıatsııa arqyly júrgizildi. Osynyń arqasynda 26,5 mlrd teńge mólsherinde bıýdjet qarajatyn únemdep qalýǵa jol ashyldy», - deıdi mınıstr.
Eljan Birtanov atap ótkendeı, únemdelgen qarajat taǵy aýyryp júrgen 20 myń adamǵa dári-dármek preparattaryn alýǵa jumsalǵan. Qazirgi ýaqytta aqparattyq júıelerdi jetildirý, árbir patsıent boıynsha derbes dári-dármekterdi qoldaný monıtorıngi men qajettilikti anyqtaý jumysy júrgizilip jatyr. Bul qadam árbir adamnyń tegi boıynsha dári-dármekterdi satyp alýǵa, dári-dármekterdi dálme-dál taratýǵa, sonymen birge qaldyq dári-dármekterge baqylaý jasaýǵa múmkindik beredi.
Sonymen birge Eljan Birtanov densaýlyq saqtaý salasyn tsıfrlandyrý patsıentterdi alys qashyqtyqtan qalaısha emdeýge jol ashatynyn aıtyp berdi.
«Medıtsınalyq mobıldi qosymshalar men tsıfrlyq tehnologııalar adamdardyń árbir personaldyq elektrondy jazbasyn tirkeı otyryp, jaǵdaıyn alystan baqylaýǵa jol ashady», - deıdi mınıstr.
Osy maqsat boıynsha 2020 jyldyń sońyna deıin halyqty 100 paıyz elektrondy densaýlyq pasportymen qamtamasyz etý josparlanyp otyr.
Mınıstrdiń aıtýynsha, bıyl arnaıy alań iske qosylady. Ol alań medıtsınalyq aqparattyq júıelerdi kezeń-kezeńmen ıntegratsııalap, halyqtyń elektrondyq densaýlyq pasporttarynyń biryńǵaı bankin iske qosýǵa múmkindik beredi. Osylaısha, aldaǵy ýaqytta Qazaqstandaǵy árbir bala týǵannan bastap onyń elektrondy medıtsınalyq tarıhy úzilissiz toltyrylatyn bolady.
Eljan Birtanov atap ótkendeı, medıtsınalyq uıymdardyń 96 paıyzyna medıtsınalyq aqparattyq júıe engizilgen.
«Medıtsına qyzmetkerleriniń jumys oryndaryn kompıýtermen qamtamasyz etý deńgeıi qalalar men aýdan ortalyqtarynda 85,2 paıyzdy quraıdy», - dep habarlady Eljan Birtanov.
Mınıstr sondaı-aq jyldyń sońyna deıin 100 paıyzdyq deńgeıde medıtsınalyq uıymdarda elektrondy medıtsınalyq jazba júıesine engizý kózdelip otyrǵanyn aıtyp ótti. Halyqtyń elektrondy pasportpen qamtylý kórsetkishi qazirgi tańda 11 mıllıonǵa jetken. Bul qadam medıtsınalyq qyzmet alý protsesiniń ashyqtyǵy men yńǵaılylyǵyna, dári-dármektermen qamtamasyz etýge jol ashady.
Tegin medıtsınalyq kómek kórsetý aýqymy týraly Eljan Birtanov 2021 jyly atalǵan baǵyttaǵy qarjylandyrý úlesi qazirgi 43 paıyzdan góri 50 paıyzǵa jetetinin málim etti.
«Qazaqstan densaýlyq saqtaý salasynyń ulttyq júıesi jumysynyń jaıly nátıjesine qaramastan, medıtsınalyq qyzmet kórsetý sapasy men ashyqtyǵy turǵysynda, bilikti medıtsınalyq kadrlarmen qamtamasyz etýde áli de másele bar. Joǵaryda atalǵan máseleni sheshý úshin medıtsınalyq kómek sapasyn arttyrý boıynsha birqatar sharalar legi qolǵa alynyp jatyr», - deıdi Eljan Birtanov.
Onyń aıtýynsha, búgingi tańda tegin medıtsınalyq kómektiń kepildik berilgen kólemin (TMKKBK) kórsetýdiń jańa modeli engizilýde. Onda memlekettiń mindettemeleri naqty shekaralarmen bekitilgen.
«TMKKBK paketi búkil halyq úshin mınımaldy áleýmettik standart bolyp, onyń ishine alǵashqy medıtsınalyq-sanıtarlyq kómek, shuǵyl medıtsınalyq kómek, klınıko-dıagnostıkalyq qyzmet, tegin dári-dármekpen qamtý, negizgi, sonyń ishinde áleýmettik mańyzy bar aýrýlar kezinde josparly statsıonarlyq kómek enedi. MÁMS paketine TMKKBK-dan tys medıtsınalyq kómek: josparly statsıonarlyq kómek, qymbat turatyn dıagnostıkalyq qyzmet pen TMKKBK-ǵa kirmeı qalǵan aýrýlar boıynsha dári-dármekpen qamtamasyz etý kiredi», - dep túsindirdi Eljan Birtanov.
Sondaı-aq aýrýlardyń 262 tobynyń tıimdiligi tómen dıspanserleýin transformatsııalaý jumysyn jalǵastyrý usynylǵan.
«TMKKBK-nyń jańa modeli aıasynda negizgi aýrýlardyń 30 toby boıynsha tirkelgen qyzmet tizimimen aqylǵa qonymdy tarıfterdi kezeń-kezeńmen belgilep, konsýltatıvti-dıagnostıkalyq qyzmet mólsherin naqty aıqyndaý josparlanǵan», - dep qosty vedomstvo basshysy.
Densaýlyq saqtaý mınıstri atalmysh salada básekelestikti damytyp, bıznes úshin kedergilerdi qaıta retteý, tómendetý taqyrybyn da qaýzady. Atap aıtqanda, ol medıtsınalyq qyzmet naryǵynda básekege qabilettilikti arttyrý úshin TMKKBK júıesinde jeke tasymaldaýshylardyń úlesin arttyrý baǵytynda jumys júrgizilgenin tilge tıek etti. Osylaısha, jeke tasymaldaýshylardyń qarajat úlesi 2017 jyly 8 paıyzdan (49,7 mlrd teńge) 2018 jyly 14 paıyzǵa (85,9 mlrd teńge) deıin ósken.
Kásipkerlermen tıimdi qarym-qatynasty retteý úshin Densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń janynan dári-dármekpen qamtý, memlekettik-jekeshelik áriptestikti damytý, qaıta retteý, MÁMS pen TMKKBK aıasynda medıtsınalyq qyzmet kórsetý baǵyttary boıynsha máselelerdi talqylaıtyn Bıznes keńes qurylǵan.
Mınıstrdiń aıtýynsha, Bıznes keńestiń osy ýaqytqa deıin 5 otyrysy bolyp ótken. Otyrystarda TMKKBK jáne MÁMS-tegi medıtsınalyq qyzmet aýqymyn josparlaý ádistemesin qaıta qaraý, densaýlyq saqtaý uıymdarynda menedjmentti jáne korporatıvtik basqarýdy jaqsartý, medıtsınalyq uıym ǵımarattarynyń qyzmeti men aýqymyn baqylaý talaptaryn jeńildetý, erikti medıtsınalyq saqtandyrýdy damytý máseleleri talqylanǵan.
Densaýlyq saqtaý mınıstriniń paıymynsha, bul sharalar memleket pen densaýlyq saqtaýǵa qatysty jeke uıymdardyń arasyndaǵy básekege qabilettilikti arttyryp, medıtsınalyq uıym jumysynyń ónimdiligin arttyrady.
Avtor: Gúlmıra Sarbasova
