JYL QORYTYNDYSY: «Máńgilik el» qoıylymy, aıtys ıÝNESKO tiziminde, «Orda»-nyń «Turkvizyon»-degi oljasy (FOTO, VIDEO)
Jalpy, eger de mádenıettiń eki maqsaty bar deıtin bolsaq, onyń birinshisi - joıylmaý, jutynamaý. Ekinshisi, óz ultynyń ereksheligin saqtaı otyryp, qanshama elge ortaq - álemdik mádenı ortaǵa ádemi sińe bilý, sosyn, ózin ýaqyt ótken saıyn tamsandyra túsý. Qazaq óneri bul eki bıik maqsattyń mejesin áldeqashan asqan, áıtpegende, ónerdiń shekarasy endi ashyla bastaǵan HH ǵasyrdyń basynda-aq Parıj Ámire Qashaýbaevty ońaılyqpen moıyndaı qoımas edi. Biraq, qazaq óneriniń jaýhar jyldary budan da áride jatqany belgili, sondyqtan, bıyl Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev jarııalaǵan Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵy tarıhı mańyzynan bólek, elimizdiń mádenı jaǵdaıyn taǵy da bir ret álemge tanytqan oqıǵa boldy. Ýaqyt taýyp, Astanadaǵy «Barys» muz aıdynynda ótken «Máńgilik el» teatrlandyrylǵan qoıylymyn taǵy bir ret tamashalasańyz, buǵan kózińiz jetedi.
QR Prezıdenti Nursultan Nazarbaev, Ázirbaıjan Respýblıkasynyń Prezıdenti Ilham Álıev, Qyrǵyz Respýblıkasynyń Prezıenti Almazbek Atambaev. Túrkııa Respýblıkasy Parlamentiniń tóraǵasy Izmet Ilmaz tamashalaǵan bul qoıylym qazaqtyń tarıhyn ánmen áýelep, bımen kórkemdep, bir jarym saǵat ishinde kózge jas uıalatty, búgingi bolashaq úshin ómirin qıǵan batyrlarǵa degen qurmetti arttyra tústi. Aıta keteıik, «Máńgilik el» qoıylymynyń stsenarııi Elbasy N.Nazarbaevtyń «Tarıh tolqynynda» atty kitabynyń jelisimen jazylǵan. «Máńgilik el» qoıylymyna oraı «Euronews» arnasy «No Comment» aıdarymen arnaıy shyǵarylym (https://ru.euronews.com/nocomment/2015/09/12/kazakhstan-550th-anniversary-of-kazakh-khanate/) daıyndaǵan.
Qazaq handyǵynyń tarıhy týraly aıta kele «Evronıýs» arnasy bul qoıylymǵa «bizdiń kórermender - sanaly aýdıtorııa ekenine senemiz, sondyqtan, kórermenderdiń shynaıy baǵasyn alýy úshin, keıbir faktilerge óz kózqarasymyzdy qospaı, usynamyz. «No Comment» aıdaryn ashýymyzdaǵy maqsatymyz da sol - bul aıdarǵa qosqan aqparattarymyzdy artyq sózben túsindirýdiń qajeti joq» dep baǵa bergen. Al, arnanyń Feısbýk áleýmettik jelisindegi osy aqparatyn 4000 adam bólisip, Eýropa turǵyndarynyń kóbi Qazaqstandy kórýge asyqqan. Mine, qazaq óneri asqaqtyǵyn bıyl osyndaı datamen, osyndaı merekelik shoýmen aıqyndaı tústi.
Sondaı-aq, álem qazaqty Abaı Qunanbaıuly degen «qubylys» arqyly da tanıtyny belgili. Sondyqtan, bıyl Qazaqstandaǵy mańyzdy mádenı oqıǵanyń biri - Abaı Qunanbaıulynyń 170 jyldyǵy boldy. Qazaqstannyń óńir-óńiri Búkilálemdik poezııa kúni - 21 naýryzdy Abaı poezııasyna arnasa, «Astana Opera» teatry jańa maýsymyn Ahmet Jubanov pen Latıf Hamıdıdiń «Abaı» operasymen ashty. Premerany Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev tamashalaǵan bolatyn. Sonymen qatar, rejısser ári akter Doshan Joljaqsynov «Qunanbaı» fılmin túsirip shyqty.
Bárin aıt ta, birin aıt, bul jyl aıtystyń abyroıyn asqaqtatqan jyl boldy. Jeltoqsannyń basynda Namıbııada ótken ıÝNESKO-nyń materıaldyq emes mádenı murany qorǵaý jónindegi Úkimetaralyq komıtetiniń sessııasy barysynda Qazaqstan men Qyrǵyzstan birlesip joldaǵan «Aıtys - ımprovızatsııa óneri» atty nomınatsııasy Adamzattyń materıaldyq emes mádenı murasynyń kórneki tizimine engizildi. Bul sharaǵa Qazaqstan Respýblıkasynyń ıÝNESKO jáne ISESKO isteri jónindegi Ulttyq komıssııanyń ókilderi jáne Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń qoldaýymen elimizge belgili aıtyskerler B. Imashev pen A.Tursynbaeva qatysty. Aıtyskerler sessııa otyrysynda aıtys óneriniń tanystyrylymyn kórsetti. Eske sala ketsek, Komıssııanyń byltyrǵy otyrysynda elimizden ıÝNESKO tizimine «Qazaqtyń dástúrli dombyra kúı óneri» jáne Qyrǵyzstanmen birlesip usynǵan «Kıiz úıdi jasaýdyń dástúrli bilimderi men daǵdylary» atty nomınatsııalar engen bolatyn.
Endi, jalpydan jalqyǵa qaraı aýysyp, bıyl qazaq óneri men mádenıetindegi jeke adamdardyń jańalyqtaryna toqtalsaq. Qazan aıynyń sońynda Qazaq SSR-nyń halyq ártisi, qazaq ánshisi Roza Rymbaeva týǵan kúnine oraı jáne sahnadaǵy 40 jylǵy eńbegin qorytyndylap, Respýblıka saraıynda «Erteńime senemin» atty jeke kontsertin berip, taǵy bir ret tyńdarmandarynyń qoshetemine bólendi.
Jýyrda, «Pozner» baǵdarlamasyna suhbat bergen TMD elderine etene tanys ánshi, kompozıtor, mýzykant Zemfıra Vladımır Poznerdiń «Nege siz eshqashan «Evrovıdenıe» konkýrsyna qatyspaısyz?» degen suraǵyna «men sportta jarysýǵa daıynmyn, al óner, án - ol jarys emes» dep jaýap bergen edi. Bir qaraǵanda, oılanarlyq tsıtata, sebebi, qazir elaralyq, halyqaralyq án jarystary kóbeıip ketti ári ol konkýrstarda baǵy janǵandar da, saǵy synǵandar da bar. Degenmen, 2015 jyly Qazaqstannyń ánshileri úshin jemisti jyl dep aıtýǵa bolady. «Slavıan bazary» án konkýrsynda Dımash Qudaıbergenov bas júldege ıe bolsa, Ádemi degen ánshi qyzymyz «Jańa tolqyn-2015» án baıqaýynda ekinshi oryn, sonymen qatar, «kórermender kózaıymy» nomınatsııasyn jeńip aldy. Al, Túrkııanyń Stambul qalasynda ótken «Turkvizyon-2015» konkýrsynyń grand-fınalynda Qazaqstannyń atynan shyqqan «Orda» toby 185 upaı jınap, ekinshi oryndy enshiledi. Aıtpaqshy, byltyr «Turkvizyon» konkýrsynyń bas júldesin jeńip alǵan jas ánshi Janar Duǵalova bıyl «Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri» ataǵyn ıelendi.
Mine, qoı jylyndaǵy Qazaqstannyń mádenıet salasynda este qalǵan «toılardyń» birqatary osyndaı boldy.
