JYL QORYTYNDYSY: Beıbitshilik jolyndaǵy N.Nazarbaevtyń jahandyq bastamalary
Iá, este bolsa, bul jyly Qazaqstan Kóshbasshysy Nursultan Nazarbaev óziniń álemdik deńgeıdegi araǵaıyndyq qabiletin taǵy bir tanytyp qana qoımaı, jahandyq bitimshergilikte de oıyp turyp oryn alatyndyǵyn dáleldegen edi. Orys pen ýkraın arasyndaǵy teketirestiń jigin jatqyzýǵa baryn saldy, elorda tórinde álemdik jáne dástúrli din kóshbasshylarynyń basyn qosyp, ortaq ymyraǵa uıytqy boldy. Munan bólek, qyrkúıek aıynda BUU Bas assambleıasynyń mereıtoılyq 70-shi sessııasyna qatysyp, áli kúnge deıin álem jurtshylyǵynyń egjeı-tegjeıli talqylýyna túsken ózekti jaıttyń ushyǵyn shyǵarar utymdy oılar aıtty. Qazaq eliniń, qazaq tiliniń mártebesin asqaqtatyp, uly minberden qazaq tilinde baıandama jasady. Kári qurlyqta da boldy. Taǵy da qazaq tiliniń mártebesin kóterdi, ıÝNESKO-nyń bas assambleıasynyń bas minberinen ún qatty. Munyń barlyǵy da eldiń, erin súıer eldiń erteńi úshin jasalǵan naqty qadamdar edi.
N.Nazarbaevtyń ýkraındyq daǵdarysty eńserýdegi úlesi
Este bolsa, taıaýda ǵana resmı BAQ-ta Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń halyqaralyq máseleler jónindegi kómekshisi Nurlan Onjanovtyń «Elbasynyń senimdi baǵyty» atty maqalasy jaryq kórgen edi.
Onda ol ótken jyldyń sońy men 2015 jyldyń basyndaǵy Qazaqstan Prezıdentiniń Reseıdiń, Ýkraınanyń, Frantsııanyń, GFR men AQSh-tyń lıderlerimen kezdesýleri jáne kelissózderi «normand tórttigi» elderi basshylarynyń kezdesýlerin uıymdastyrýǵa baǵyttalǵanyn atap ótken edi.
Ótken jyldyń jeltoqsan aıynda Astanada ótken Frantsııa Prezıdenti Frantsýa Ollandpen aradaǵy kelissózder barysynda Elbasy N.Nazarbaev joǵary deńgeıdegi reseılik-frantsýzdyq ymyraǵa sebep bolǵan bolatyn. «Kelissózder barysynda óńirlik máseleler, Taıaý Shyǵys jaǵdaılary, Reseı men Eýropa arasynda sanktsııalar aıasyndaǵy halyqaralyq taqyryptar boıynsha mazmundy pikir almasýlar órbidi. Ýkraına máselesi de talqylandy. Frantsııa tarapy bizdiń yntymaqtastyǵymyz boıynsha birqatar ózekti máselelerge qoldaý bildirdi. Eýropalyq Odaq men Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq arasyndaǵy dıalog ornatý múmkindikteri de qaraldy. Sonymen qatar biz Ýkraına daǵdarysyn retteý qadamdaryn da salystyrdyq», - dep atap ótken edi N.Nazarbaev frantsýzdyq áriptesimen aradaǵy kelissózderden keıin.
Qańtarda Nursultan Nazarbaev Berlınde bolyp, GFR-diń Fede-raldyq kantsleri A.Merkelmen daǵdarysty retteýdiń kezek kúttirmeıtin sharalaryn talqylady.
Donbastaǵy qantógisti toqtatý jáne daý-janjaldy beıbit retteý jónindegi asa mańyzdy ýaǵdalastyqtarmen aıaqtalǵan ústimizdegi jyldyń 12 aqpanyndaǵy «normand tórttiginiń» tarıhı Mınsk kezdesýi jalpy kúsh-jigerlerdiń nátıjesine aınaldy. Nursultan Nazarbaevtyń bitimgershilik kúsh-jigeri Qazaqstannyń halyqaralyq bedelin nyǵaıta otyryp, shetelder lıderleri men álemdik qoǵamdastyqtyń joǵary baǵalaýyna ıe boldy.
Elorda tórindegi 5-shi álemdik jáne dástúrli din kóshbasshylary sezi
Qazaqstan Kóshbasshysy Nursultan Nazarbaevtyń qatysýymen maýsym aıynyń 10-11 kúnderi elorda tórinde 5-shi Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń sezi ótken bolatyn. Halyqaralyq deńgeıdegi bul sharaǵa BUU Bas hatshysy Pan Gı Mýn, Iordanııa Koroli ІІ Abdalla, BUU órkenıetteri alıansynyń ókili N.ál-Naser, Mınsk jáne Zaslavsk mıtropolıti, Búkil Belarýs Ekzarh Patrıarhy Pavel, EQYU bas dırektory L.Zaner, Bedford epıskopy, Aǵylshyn shirkeýiniń ókili R.Atkınson, «Djındjıa Honche» Sıonıstik hramdar qaýymdastyǵynyń basqarýshy dırektory T.Teraı, ISESKO bas dırektory A.at-Týeıdjrı, Dúnıejúzilik lıýteran federatsııasynyń prezıdenti M.ıÝnan qatysyp, sóz sóılegen bolatyn.
N.Nazarbaev forým minberinen dinder men mádenıetterdiń ózara qarym-qatynastary máselesin Jer sharyndaǵy beıbitshilik pen turaqtylyq múddeleri turǵysynan talqylaý bizdiń forýmnyń aıryqsha ereksheligi bolyp tabylatyndyǵyn basa aıtty.
Elbasy óz sózinde eń birinshiden jahandyq qaýipsizdik rejiminiń kúrt álsireýi oryn alǵandyǵyn atap ótti. Ekinshiden, álemde áskerı jáne ishki daý-damaılar qaýyrt óse túskendigin, Ýkraınanyń shyǵysyndaǵy janjal eýropalyq jáne jahandyq qaýipsizdik deńgeıin aıtarlyqtaı tómendetkendigin basa aıtty.
«Úshinshiden, halyqaralyq terrorızm qateri «ıslam memleketi» dep atalatyn is-qımyldar pishinin qabyldady. Ózderine qaratyp alýdyń jahandyq jelisin paıdalaný arqyly álemniń túrli elderindegi jastar onyń qataryna tartylýda. Jalǵan dinı úndeýlermen búrkemelene otyryp, sodyrlar ózge dinder ókilderin, jýrnalıster men eriktilerdi jappaı ólim qushtyrýdyń jan túrshigerlik aktilerin júzege asyrýda. Biz sizdermen birigip, mundaı kózqarasqa jáne dinniń osyndaı qaskúnemdikterine qarsy ortaq pikirimizdi bildirýimiz kerek. Olar Irak pen Sırııadaǵy san ǵasyrlyq mádenı muralardy qasaqana qıratýda. Munyń bárin izgi nıettilikke jáne adamgershilikke qarsy aktiler demeske laj joq», - dedi Memleket basshysy.
QR Prezıdenti tórtinshiden, qazirgi zamanǵy álemde ash jáne joq-jitik adamdar azaımaı otyrǵandyǵyn búginde, BUU málimetteri boıynsha, 700 mıllıon bala men jasóspirim kedeıshilik jaǵdaıynda ómir súrip jatqanyn basa aıtty.
«Taǵy 150 mıllıony tastandy balalar. Mektepterdiń bolmaýynan 100 mıllıon balanyń bilim alýǵa múmkindikteri joq. 10 mıllıony dári-dármek pen medıkamentter jetimsizdiginen zardap shegýde. Áleýmettik qolaısyzdyqtyń, al odan keıin qylmystyń, áleýmettik dúrdarazdyqtyń, terrorızm men ekstremızmniń bastapqy ortasy da mine, osy», - dedi Elbasy.
Besinshiden, N.Nazarbaev rýhanı-ónegelilik qundylyqtardy kómeskilendirýdiń jahandyq problemalaryn kórmeý de múmkin emestigin aıtyp, BAQ-tar men Internet-jeliler arqyly balaǵat sózder, adamdardyń rýhanı bastaýlaryn qorlaý, qylmystyq kórgensizdik pen betimen ketýshilik, «jappaı mádenıet» dep atalatynnyń jeksuryn úlgileri keńinen taratylyp jatqandyǵyna nazar aýdarty.
Osy rette Qazaqstan Kóshbasshysy Álemdik jáne dástúrli dinderdiń V sezine qorytyndy deklaratsııa qabyldaýǵa týra keletindigin aıtyp, oǵan búkil álem boıynsha mıllıardtaǵan adamdardyń muń-muqtajdary men úmitterin beıneleıtin birqatar úndeýler qosýdy usynatyndyǵyn ashyq aıtty. Birinshi. Barlyq áskerı janjaldardy toqtatý jáne bitim jarııalaý. Barlyq qarsy turýshy taraptar kelissózder ústeline otyryp, zorlyq-zombylyqty toqtatý, beıbit azamattardy qorǵaý, búkil qarama-qaıshylyqtardy beıbit jolmen sheshý jóninde kelisimder qalyptastyrýy tıis. Ekinshi. Kez kelgen elde jáne memleketaralyq qarym-qatynastarda kez kelgen saıası qarama-qaıshylyqtardy sheshýdiń kúsh qoldaný tásilderi batyl túrde teriske shyǵarylýy kerek. Úshinshi. Búkil jetekshi derjavalardyń saıası lıderlerin qazirgi zamanǵy álemdegi senimsizdik shyńyraýynyń ulǵaıa túsýin toqtatýǵa shaqyrý mańyzdy. Saldarynan «úshinshi álem» men qarapaıym adamdar aýyryraq zardap shegetin ózara sanktsııalardy toqtatý qajet. Álemdi HHІ ǵasyrda «qyrǵı-qabaq soǵys» ýaqytynyń stereotıpterin, ásirese, bloktyq oılaýdy qaıta jańǵyrtý qaýpinen saqtandyrýdyń mańyzy zor. Búginde qarama-qaıshylyqtardy retteý, soǵystar men daý-janjaldardy toqtatý úshin BUU men qaýipsizdiktiń ózge de halyqaralyq qurylymdarynyń múmkin degen barlyq tetikterin paıdalaný kerek. Tórtinshi. Barlyq adamdardy sanalylyqqa jáne Internetti qosa alǵanda, buqaralyq aqparat quraldaryn adamdar arasyndaǵy dinaralyq arazdyqtardy tutandyrý úshin paıdalaný tájirıbesin toqtatýǵa shaqyrý qajet. Bul turǵyda BAQ-tardyń qojaıyndary men baspagerleriniń, ózderin «tórtinshi bılik» dep ataıtyndardyń báriniń moraldyq jaýapkershiligin arttyrý kerek. Besinshi. Memleketter men qoǵamdarǵa kedeıshilik, ashtyq, epıdemııa, jumyssyzdyq, tabıǵı zulmattar men tehnogendik apattar problemalaryn sheshý úshin kúsh-jigerdi biriktirý ómirlik turǵyda qajet. Osynyń bári qaýipsiz jáne úılesimdi álemniń jańa arhıtektýrasynyń bóligine aınalýy tıis», - dep túıindedi sózin QR Prezıdenti.
Aıta keterligi, QR Prezıdenti Nursultan Nazarbaevpen kezdesken BUU Bas hatshysy Pan Gı Mýn Qazaqstan búgingideı forýmdar ótkizý arqyly jer betinde beıbitshilik ornatý isine óz úlesin qosyp keledi dep esepteıtindigin basa aıtty. «Búginde búkil álem dinı ekstremızmnen jáne lańkestikten zardap shegip jatqanda óshpendilikke qarsy turýǵa shaqyrǵan dinı kóshbasshylardyń qatary kóbeıgeni jáne úni barshaǵa jeterlikteı bolǵany qajet», dedi BUU Bas hatshysy.
BUU bas minberindegi N.Nazarbaev bastamalary
Dúnıejúzi kóshbasshylary bas qosqan aıtýly jıyn barysynda Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev BUU-nyń Ekonomıkalyq jáne Áleýmettik keńesin Jahandyq damý Keńesine aınaldyrýdy, Hırosıma men Nagasakıdi atom qarýymen bombalaýdan soń 70 jyl ótkende ıadrolyq qarýsyz álem qalyptastyrý isin adamzattyń HHІ ǵasyrdaǵy basty maqsaty etýge, 2016 jyly BUU-nyń halyqaralyq quqyqtyń arqaýlyq qaǵıdattaryn bekitýge arnalǵan joǵary deńgeıdegi halyqaralyq konferentsııasyn shaqyrýdy, BUU-nyń qoldaýymen halyqaralyq terrorızm men ekstremızmge qarsy tura alatyn biryńǵaı álemdik jeli qurýdy, «EKSPO-2017» kórmesi ınfraqurylymy negizinde Astanadan BUU qoldaýymen Jasyl tehnologııalardy jáne ınvestıtsııalyq jobalardy damytý jónindegi halyqaralyq ortalyq ashýdy, BUU shtab-páterin Azııaǵa kóshirý máselesin oılastyrýdy usyndy.
ıÝNESKO Bas konferentsııasynyń 38-shi sessııasy
Konferentsııaǵa qatysýshylar aldynda sóılegen sózinde Memleket basshysy Birikken Ulttar Uıymy júıesinde ıÝNESKO-nyń alatyn orny aıryqsha ekenin atap ótti. «Qazaqstan negizgi basymdyǵy Birikken Ulttar uıymynyń ornyqty damý maqsatynyń mańyzdy baǵyty bolyp sanalatyn ıÝNESKO-nyń qyzmetin tolyq qoldaıdy», dedi Nursultan Nazarbaev.
Qazaqstan Prezıdenti ózi osy minberden 20 jyl buryn baıandaǵan maqsat-mindetterdiń bárine, sondaı-aq BUU Myńjyldyq damý maqsattaryna bizdiń el qol jetkizgenin aıtty.
Nursultan Nazarbaev etnosaralyq, mádenıetaralyq, dinaralyq negizde órkenıetterdiń kúıreýi men qaqtyǵysy ýshyǵyp ketkenine arnaıy toqtaldy. «Birikken Ulttar Uıymy Bas assambleıasynyń mereıtoılyq 70-shi sessııasynda ótken debattar álem damýynyń jańa paradıgmasyn ázirleý qajettigin dáleldep berdi. Qazaqstannyń halyqaralyq bastamalary osy mańyzdy mindetti oryndaýǵa baǵyttalǵan. Biz «Jahandyq Strategııalyq Bastama 2045» josparyn usynamyz. Onyń mánisi soǵystar men qaqtyǵystardyń túpki sebepterine jol bermeıtin búkilálemdik damý strategııasyn jasaý», - dedi Memleket basshysy.
Memleket basshysy Qazaqstan Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleriniń bes sezin ótkizgenine, onda túrli konfessııalardyń ókilderi beıbitshilik pen kelisimge, zorlyq-zombylyq qoldanbaýǵa shaqyratynyna nazar aýdardy. Elbasy Frantsýz monahy Gılom Rýbrýk 13-ǵasyrdyń ortasynda hrıstıan, býdda, manıheı jáne musylman qaýymy tatý tirshilik keshken qazaqtyń kóne Qoılyq qalasynda bolǵanyn eske saldy. «Byltyr Qazaqstan, Qytaı jáne Qyrǵyzstannyń bastamasymen ıÝNESKO-nyń Dúnıejúzilik muralary tizimine Uly Jibek jolynda ornalasqan segiz arheologııalyq nysan engizildi. Bul tizimde toleranttylyqtyń, dinı tózimdilik pen dostyqtyń sımvoly Qoılyq qalasy da bar. Elimiz taıaýda Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyn atap ótti. Biz Uly Dalanyń tarıhı-mádenı murasy men rýhanı qundylyqtaryn jańǵyrtyp jatyrmyz. ıÝNESKO-nyń aldyn ala esepke alý tizimindegi eskertkishter muqııat qorǵalýda. Olardyń qatarynda Otyrar, Túrkistan, Saýran jáne Syǵanaq bar», - dedi Qazaqstan Prezıdenti.
Elbasy óz sózinde Uly Jibek joly dástúrlerin jańǵyrtýdyń aıryqsha mańyzdylyǵyn atap ótti.
