Júsip Balasaǵun:«Qalar mura - sóz, kisiden kisige, Sózdi mura tutsań, paıda isińe»

ASTANA. QazAqparat - Túrki dúnıesiniń oıshyly Júsip Has Hajyb Balasaǵunnyń týǵanyna 1000 jyl tolýyna baılanysty 2016 jyl túrki áleminde TÚRKSOI sheshimimen Júsip Balasaǵun jyly dep jarııalanyp otyr. Osyǵan baılanysty elimizde kóptegen mereıtoılyq sharalar bastaldy.

QazAqparat oqyrmandaryna fılosofııa ǵylymdarynyń doktory, ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń professory, Y.Altynsarın syılyǵynyń laýreaty Jaqan Moldabekovtiń . «Ana tili» ult gazetinde jarııalanǵan maqalasyn usynady

Arada myń jyldaı ótkesin túrik áleminiń áıgili aqyn-oıshyly, aǵartýshysy Júsip Balasaǵunnyń shyǵarmashylyq jetistikterine qaıta oralyp jatqan jaıymyz bar. Tegin emes. VІ-HІІ ǵasyrlar aralyǵynda Jibek joly óńiri men Orta Azııa memleketteri órkenıettiń joǵarǵy satysyna kóterilip, elder arasynda saýda-sattyq jumystarynyń qarqyndap turǵan shaǵy bolatyn. Batys bolsa, kerisinshe, ózara kóre almaýshylyq, birin-biri qýdalaýshylyq beleń alyp, onyń toz-tozy shyqqan krepostnoı sharýalary ártúrli sátsiz jaǵdaılardy, orta ǵasyrdaǵy úreıli ǵumyrdy bastan keshirip jatty.
Jańa zamannyń ótpeli kezinde qoǵamnyń, adamdardyń belsendiligi kún sanap artty. Tarıhtaǵy mańyzdy betburystar, qarqyndy ózgerister nesimen qundy? 1) Atamekenmen, jeruıyqtaǵy ónegeli, óresi keń, ómirsheń bastaýlarymen; 2) adamnyń kúsh-qýatyn qalyptastyratyn kisilik qylyqtar men qasıetter arqyly, otbasy men qaýymdastyq qundylyqtar turǵysynan dástúrdi irikteıtin úlgisimen; 3) memleketti, eldi basqarýdyń ortaq saıası máseleleri men is-sharalaryn jańa qyrynan qarastyrýymen mándi. Birinshi qundylyq J.Balasaǵunnyń eldik nıetinde. Eldiń eńsesin kótergen ıdeıa adamgershiligi jáne áleýmettik mańyzy zor ótkir oqıǵalarǵa nazardy aýdartqyzdy. Ekinshi qundylyq - adamı áleýet pen álemdi ulyqtaýda, ıaǵnı adamdyq qarym-qatynastaǵy jańashyldyqty, bilimdar belsendilik pen saýattylyqty kótermeleýde. Úshinshi qundylyq - tulǵanyń tálimdi bolmysynda, ıaǵnı kisilikke jaqsylyq jasaýdyń, týystyqtyń túbir-tegin túgendeýdiń gýmanıstik kókjıegine yqylas tanytýynda.

Tálimdi oıshyldyń ustanymy jeke pendeniń minez-qulyq sheginisine kóndikpedi, jigerli jarannyń aqyl-parasa­tyn óńdedi. Aqyl-parasat arnasy sóz ónerinen, naqyl sózderden, aqıqattan bastaý aldy. Bul taǵylymnyń bir erejesi - oıdy tyńdaýshyǵa júıeli, dáleldi, anyq, aıqyn etip tizbektep berý úshin ony ishteı qurastyra bilý, al úıretetini - aqıqat sózdiń nárin Dil, Til, Din, El máselelerine shoǵyrlandyrý. Biraq zamannyń qıly túıtkilderi men kóldeneń ­jaıttary tulǵalyq qasıetterge túrli tusaýlar quryp, qundylyqtardy sanatqa endirýdi keshiktirdi.
Ǵylym damyǵan saıyn jeke bastyń bostandyǵy artty, talanttarǵa jol ashyldy. Talanttyń tiregi - tárbıe, al tárbıe (oqý, bilim) aqyldyny nurlandyrdy. Tálimdi oıshyldyń tujyrymdary keıingi urpaqtardyń jadynda saqtalyndy. Qazaq jerinde, Talas óńirinde Balasaǵun atty qalanyń boı kóterýi, onyń ǵasyrlar boıy rýhanııattyń ortalyǵyna aınalýy, Orta Azııaǵa áıgili oıshyl aqynnyń azamattyq, shyǵarmashylyq tabystaryna degen halyqtyq iltıpattyń aıǵaǵy ekeni daýsyz.
J.Balasaǵunnyń rýbaıattary jańa ómir­ge, adamnyń bolmysyna ornyqty kóz­qa­ras­tardy qalyptastyrýdyń, olardy jal­ǵandyqtan, jamandyqtan qut­qarýdyń ha­lyqtyq talpynysy men ómir saltynyń sıpat­tamalaryna uqsas. Biz bul oraıda eldik órke­nıettiń qos nyshanyn ańǵaramyz. 1. El qajetin tek taza júrekti, sergek sanaly, týǵan jerdiń topyraǵynan qunar alǵan ómir­lik tájirıbe ıeleri ǵana qalt jibermeı sezindi, sondaı ińkárlikke beıimdilik tanytty. 2. Naqty mindetterge, aýqymdy prob­­lemalarǵa tolyǵyraq túsinik, maqsatty oı­laný qabiletin jetildirýge degen umtylys zııa­ly salaýattylar tarapynan qoldaý tapty.
On ǵasyrdan keıin táýelsiz Qazaqstan órkenıettiń joǵarǵy satysyna órlep bara jatqan jaıy bar. Endi el azamattary baıtaq óńirde burynnan dástúrge aınalǵan erkin tildesý, emin-erkin suhbattasý, ózara túsinisý, birin-biri syılaı bilý ónegesin ıgerýde. Jumylǵan árekette adam aldymen kimdi túsine aldy, túsinýge tyrysty, kimnen ózin aýlaq ustap baqty? Qıynshylyqta túsinbeýshilik neden bastaldy, kimder jaǵynan qoldaý tapty? Jamandyqtyń paıda bolý sebebi nede? degen tirshilikke tıek bolatyn saýaldarǵa jaýap izdeýde. Ondaı tolǵanystar tegin emes. Tirshilik tynysy tarylǵanda tyǵyryqqa tirelgen máselelerdi eskerý, al keńinen ashylǵanda ómirdiń keleli bolashaǵy týraly naqty túsinik-taldaýdy alǵa tartý, toqtam-tujyrymdardy usyný daǵdyǵa aınalýda. Tek túrki álemi týraly tutas dúnıetanymdyq kózqarastyń qalyptaspaýy ǵalymdardy oılandyrady.
J.Balasaǵun úshin: 1) «Tarıhtyń kózi de, ózi de - adam, Damýdyń... ystyq júregi de - adam». Ǵulama adamnyń bolmysy men jan dúnıesin tolyq túsinýge tyrysqan; 2) «bolashaq - ótken tarıhty qorytý...». Burynǵy oıshyldardyń rýhanı murasymen jaqyn tanystyǵyn kórsetedi; 3) zamandasymen, urpaqpen ashyq, erkin suhbattasý barysynda adammen til tabysady, adamzat tarıhymen tildesedi, bolashaǵymen úndesýge nıet tanytady. Osyndaı ustanymdardy ulaǵattaǵan aqyn adam bolmysynyń ishteı toqyraý nyshandaryna nazar aýdaryp qana qoımaı, adamdy tárbıeleýdiń tutas kókjıegine shyqty. Kemshilik pen bilimsizdikke tózimdilikpen qarasa da, nadandyq pen nemketerlikke, zulymdyqqa qarsy tartynbaı kúresti. Adam­gershiliktiń damýyn bar bolmysymen qoldady.
J.Balasaǵun adamgershilik pen is­ker­lik aıasyn keńeıtýde, tulǵalyq jáne halyqtyq sanany qalyptastyrýda ózindik qaıtalanbas rólin atqardy. Bizdiń oıy­myzdy qorytýǵa Júsip Balasaǵunnyń «Qutty bilik» dastany, shamasy 54 jasynda 18 aıda (1069-1070 jj) jazǵan irgeli eńbegi negiz boldy. Kitap 6645 báıitten turady. Ashyq aıtarymyz, kitap ıesi keremet bilimdi, parasatty, zamanynyń ozyq oıshyly; onyń ulylyǵy - aqylda, biliktilikte, ótkerer tynymdy tirlikte. Das­tan - qunary mol, dáýirdiń kıeli kitaby. Áziz kitaptyń qudireti - adamgershilik qýatynda, eldikke arnalǵan muratynda.
«Qutty bilik» dastany qos bastamanyń - avtordyń úzdik daryny men biliminiń aıǵaǵy, sol kezdegi jazý óneriniń, jazba ádebıettiń, qoldanbaly ónerdiń, jaratylystaný ǵylymdary men fılosofııanyń jaqsy damyǵanynyń nátıjesi. Birde aqyn: «Shyǵys eli, kúlli túrki ishinde, Dúnıede kitap joq bul pishinde. Qutty kitap - han tili atanǵan. Kitap quny - biliktilikte» dese, endi birde: Dastan «jaqyn kúlli adamzattyń diline», «kúlli kisige aqyl beredi. Ol arqyly «túrki tili ǵajabyna qanarsyń». Onda «ámirliktiń sharttary men tártibi» kórsetilgen, el basqarýdaǵy tártip-jóndi saralap uǵyndyrylady deıdi.
«Qutty bilik» mán-mazmuny jaǵynan tań­dandyratyn, tolǵandyratyn, danalyqqa qushtar­lyqty arttyratyn traktattar jıyntyǵy; adamgershilik, adaldyq, qaıyrymdylyq haqyndaǵy izgi murattar sabaqtastyǵy; halyqtyń quty, yrysy bolǵan ilim. Ádep ilimi men dúnıetanymdyq baǵdary negizgi úsh faktorǵa - iri tulǵalardyń ómirlik tájirıbesi men qoǵamdyq pikirge, keń ortadaǵy saýatty aqsúıekterdiń áleýmettik áleýeti men oıshyldardyń rýhanı murasyna, bıliktiń túrlerine jáne adamdardyń ózara yqpalyna degen óziniń ishki toqtamy men senimine negizdelgen. Turmys-tirshiligin iri talaptar deńgeıine kótergen eńbek.
Tabys kóziniń bir bastaýy - tarıhı sabaqtastyq pen kórkemdik úılestikte. Kúlteginniń úlken jazýy men «Qutty bilik» dastanynyń arasynda mádenı-tarıhı kezeńniń, kórkemdik stıldiń úzilmegenin mamandar biraýyzdan qoldaıdy. Bul jaı ósken ortanyń, geografııalyq, mádenı-áleýmettik atmosferanyń úılesimdiligin, uqsastyǵyn ańǵartatyndaı. Dastandaǵy kórkemdik talǵam men stıldik qurylymdar kóne dáýir poezııasymen tamyrlas, al óleńniń formasy, obraz jasaý júıesi, sóz oramdary shyǵystyq órnekpen úndes keledi. Aqyn Orta Azııadaǵy, Irak, Irandaǵy «jańarý» dáýiri ádebıetiniń (VІІІ-ІH ǵǵ) ıdeıalyq aǵymdarymen tanys bolǵandyǵyn ańǵartady. HІ-HІІ ǵǵ. ırandyq rýbaı úlgilerin túzip beredi, parsy-túrik ádebıetiniń erekshelikterin saýatty eskergen.
Aqyn - qaıratker oıshyl, oıshyl ǵulama. El basqarýdyń rýhanı-dinı jáne saıası tártiptermen jaqsy tanys, olardyń áleýmettik mán-maǵynasyn aıqyn ajyratady. J.Balasaǵun ál-Farabıdiń «jaman minez-qulyq - bul rýhanı dert, jaqsy minez-qulyq pen aqyl-oı parasaty - adamnyń basty qadir-qasıetteri», «baqyt - árbir adam umtylatyn maqsat», al «ustazdyń minez-qulyq normasy qalypty is-áreket ústinde ǵana qalyptasady», «ol ıntellektiń paıymdaǵysh obektilerin ańǵarady, sulýlyqty sumpaıylyqtan aıyrady, sóıtip, óner men ǵylymǵa ıe bolady» degen ortaq taǵdyrdyń qaǵıdattaryn basshylyqqa alady.
Oıshyl aqynǵa ál-Bırýnıdiń «...adam eger [ǵylymı] ispen aınalyssa jáne [zert­teýinde] naqtyly bolsa, qandaı da bir bilim salasy týraly pikir túıe alady. Munyń ózinde ol barlyq ǵylymnyń negizderin tanyǵan fılosof bolýy tıis, óıtkeni olardy jekelep tanýǵa onyń ǵumyry jetpeıdi» degen tujyrymdary, Ibn Sınanyń tanym týraly basty ustanymdary - tájirıbe, pikir, qorytyndy, uıǵarym, uqsasym, joramal jáne t.b. týraly túsiniktemeleri de málim sııaqty. Tanymdyq tapqyrlyqty rýhanı muradan, salaýatty ortadan izdedi.
Oı-parasattyń ónimin óńdeý, tolyq­tyrý, toptaý, taratý - Júsip Balasaǵunnyń úlesine tıgen, dálirek aıtqanda, sol jaýapkershilikti óz moınyna alǵan, oǵan úlken daıyndyqpen kelgendeı. Oıshyl da isker aqyn azamattyq turǵydan óz toqtam-túıinderimen bólisti, eldik saparda tórelik sheshimder qabyldady, tyń áreketke jol ashty; adamgershilik kodeksin jasady, bılik dástúrinde el basqarýdyń jańa úlgilerin usyndy; eldiń rýhanı, moraldyq-etıkalyq tulǵasynyń beıneli bedelin tujyrymdady. Sondaǵy ósıeti - óziń úshin, bolashaǵyń úshin sheshim qabylda, sheshimdi orynda, senimdi ustanymdy qajetti óteý úshin jarat.
Oıshyl aqyn ǵylymǵa, tarıhı tá­jirıbege, tanymdyq talǵamǵa, ómirdiń estetıkalyq sezimtaldyǵy men etıkalyq ustanymdaryna, qysqasy adamzat bilimi men mádenıetiniń jetistikterine súıenedi. Osy nıette 1) «úırenbegen óner-bilim qalmady, bilgenderin qolyna alyp talmady»; 2) adamdy áleýmettendirýde, azamatty áldendirýde rýhanı adaldyq jáne kemeldilik tanytty; 3) órkenıettiń kerýeninen, tynymsyz izdenimpazdardyń talpynysynan shet qalmady.
J.Balasaǵun oıshyl retinde ómir jolyn, adam taǵdyryn jáne el bolashaǵyn biriktire talqylaýdy, adam bolýdyń qundylyqtaryna, qasıetterine jáne tásilderine degen baıyrǵy qalyptasqan daǵdyny qaıta qarastyrýdy, tolyqtyrýdy maqsat tutady. Rýhanı keńistikti keńeıtýdegi maqsat - adam bolmysynyń áleýetin, kisilik qasıetterdiń qýatyn ashyp berý, adal eńbektenýshilerdiń eńsesin kóterý, jalqaýlar jatyp ishýge nege beıim ekendigin áshkereleý, kópshilikti jaǵymdy nıetke toǵystyrý, túbirinde rýhanı jańǵyrý men mádenıetke jol ashý edi.
Rýhanı qundylyqtar men tarıhı-mádenı murany anyqtaý, jınaqtaý, tolyqtyrý, saqtaý, zerdeleý jáne nasıhattaý jumystaryn retke keltirý, oǵan jańa serpilis engizý - rýhanı jańarý men gýmanıstik dástúrdi jalǵastyrýdyń basty sharttary. Oǵan dástúrli pikirler men dáıekti boljamdar demeýlikti údetti.
Órkenıet kezinde adamgershilik tártibi men tájirıbesi aldymen synǵa ushyrady, solaı bolsa da adamgershilikke, tektilikke negizdelgen qarym-qatynas kórkeıdi, taǵzym kúsheıdi. Adamgershilikke bet burý - izgi júrek izgiliginen, týǵan jeri, elindegi tuma bastaýlar men minez erekshelikterin izdestirýge uıytqy boldy. Al oıly is-áreket erkindigi, kórkemdik jáne ǵylymı-fılosofııalyq shyǵarmashylyq qarqynynyń aýqymdanýy - adam bolmysyna jáne el birligine degen qyzyǵýshylyqty arttyrdy.
Osy turǵydan qarastyrsaq, dastannyń ıdeıalyq kompozıtsııasy tórt uly uǵymnan, tórt qymbat qasıetterden: 1) shyndyq joly, Ádilet; 2) qut pen yrys, Dáýlet; 3) Aqyl menen parasat; 4) ustamdylyq, Qa­naǵat ustanymnan qurastyrylýy tegin emes. J.Balasaǵun ustanymynda mundaı jeke kisilik qasıetter bir-birimen turaqty úılesken.
Tanymal bastaý men basymdyqtan alar tarıhı sabaq nede? Adamzat qundylyǵyn zerdeleýde, rýhanı mádenıetti órkenıettik aǵymmen qabattastyra ushtastyrýda; mádenı jańǵyrýdy jańa urpaq paıdasyna tarazylaýda. Tarıhı sabaq tikeleı baqylaý, barlaý tájirıbesinen týyndady, adam qasıetin jetildirýdiń tyńǵylyqty joldaryn, adamgershiliktiń zamanaýı jobasyn usyný barysynda tujyrymdaldy. Aldanǵan, adasqan jastardy ómirdiń jańa joldaryna meńzeý qajettiligimen ushtasty. Tirligine ıe jandardyń qudiretten tileri de, kúteri de qut-berekeniń turaqty da tutas qazynasy tirshiliktiń ózinde ekenin únemi eske saldy.
Oıshyldyń ómirlik ustanymy: «Adam balasynyń baqyty da, qudireti de, sulýlyǵy da onyń qoǵamǵa, halyqqa bergen paıdasynda». Avtor «qutyn tutsyn oqýshym bilikti oıdyń» degen toqtamǵa erekshe mán berip, uly qadir-qasıettiń yqpalyn boıǵa taratady, adamnyń kókiregine, zerdesine úńiledi, dana sózderge oı júgirtedi. Mundaı dáýlet - bedel men baqyt kózi, qut ıesi berekesiniń aıǵaǵy.
Bil, ádil zań - basshylyqtyń tuǵyry,
Zań bar jerde - berik eldiń julyny. Ádildik erge de, eliktige de qonymdy, sebebi asyldyqty qasıetim dep sanatqyzady.
«Ádildik - qut. Qut quryǵy - kishilik,
Ádildiktiń zaty - tunǵan kisilik». Aǵynan ashylyp aıtqan sózdiń túbi tatymdy. Óıtken ashyq suhbat shyndyǵymen, sheberligimen tartymdy. Shyndyqty yqylaspen, sheberlikpen baptaı bilý - óner, ómirdiń ótimdi úlgisi.
Baptaý úshin - ashyqtyrǵan paıdaly,
Babyn tapsań - ushqyr, ylǵyr, aılaly! Ádildikti bura tartqandar abyroıdan aryldy, zańdy jónsiz burmalady, buzdy. Odan bektik berik bolmady, ádil zańdy shala almady.
Bek zań jolyn tórelikte ustasa,
Bar tilekke jeter qoly, qysqasy.
Aqyn úshin zań aldynda bári birdeı, onsyz eshbir kelisim bolmaıdy.
Eı, bilikti, baqsań zaman syńaıyn,
Bári ózgergen, ógertken el raıyn. El raıy­na syımaǵandar - jer ústine syımaı erte o dúnıelik bolǵan qatygezder.
Ádildik pen zań qajettiligin taza júrektiler tereń uqty, biliktiler bar ynta-yqylasymen qorǵap baqty. Mundaı tarıhı-mádenı jáne ádep-adamgershilik sabaqtastyǵy ómirlik tájirıbeni tirshiliktiń naqty (oń nemese teris) máselelerine, el basqarý mindetterine baǵyttady. El basqarý isine kim basshy bola alady, oǵan kimder muqtaj? Parasatty er kóńilin qalaı tapqan jón? Ulysty qalaı jónge salý kerek? Aqynnyń aıtqany: «Jaqyn usta, seni jaqyn tutqandy». Halyq súıingen hanyna ıiledi. Ózara túsiniser tálimde:
El patshany saqtap, qulqyn túzetsin,
Patsha eldiń janyn-tánin kúzetsin! Qoldy urysta durys basqarýdyń jóni - kóńili toq elde, begi qutty ortada. Onda elin ıgergenniń baǵy ashyldy, izgi joldan adasqan sorlynyń mysy basyldy. Kóńili toq ıgi bektiń árbir sózinen aqyl lebi tarady. Tek izgi joldan adasqan ulysty jónge sala almaı, «ómirdiń opasyzdyǵyn, dostardyń japasyn aıtatyndar» zarly, muńdy, oıly sóz tirkesterin qabattastyrady. Ónerliniń sabyr­lyǵy - aqyl-parasat belgisi, alar qyr men istiń belesi. Kim isin aqylmen atqarady, kimniń parasaty saıasatqa saı keń keler? Kimde-kim syrlasqannan tilegin tapsa, al has asylǵa berilgen bilimdi kóriskende ádil tórelikke jaratsa, ol - ónerli er.
«Erlik, dańq jarasar naǵyz erge,
Zulymdyq pen ishtarlyq namys elge.
Erlik, dańq týady kisilikpen,
Er qadiri - berse, eger, ekeýin teń!». Erlerdi halyqtyq iske, sharýashylyqqa, bilimge baǵyttasa, endi birde hat pen qalamǵa, tilge, sheshendikke beıimdese, endi bir qataryn eldi qorǵaýǵa meńzese, onyń azamattyǵy artpaq, adaldyǵy aqtalmaq. Eldegi esti, erek, uly qaırattylar el nıetin, zań jónin ózi túzep istedi, «Taǵy aqyldy kisilerdi izdedi».
Bekzattyq izgi esimderde saqtalyndy, el ishinde túzeldi. Qos asyl qasıet asyl beıneni qalyptastyrdy, er jetkenderde bekindi, isker de tózimdi bekterde jańǵyrdy, bitimdi elde kepildikke aınaldy. Shyraıylyq pen shynaıylyqtyń únemi túler kórinisteri osynda.
Biliktiler ádil zańdy túzep, zaman-dúnıe isine teligen, izgi de izetti ıdeıa men úlgilerdi bir-birine jaqyndatqan. Adamdy rýhanı, eldi muragerlik turǵydan baıytý - onyń ómirlik qaǵıdasy, ónegege ázirligi. Ózine, ónerge ıelik - bilimdige tıesili. Bilimdi joryqta túzeldi, jón-josyqty súzdi. Bilgirlik birtekti asyl emes. Kisi asyly eki túrli, qarańyz,
Biri - bek te, biri - el basy, danańyz.
«Danalyq pen adaldyq -
tabynary bul eldiń
Ulyǵy kóp, bıi kóp,
kóńili jetip biler kim?

Bekter izgi bolsa, essizdik joǵalar,
Baıyr halyq, álem gúlge oranar! Olardyń mırasy - aǵalyq sózin de, el unatar isin de, kóp aldyndaǵy kelbet kórkinde, oıdyń sarasyn ashatyn kóz qarasynda, minezdegi jarasymda.
Adal jan meıirimdi. Meıirban shyraılydan qulqy túzýdi, jany jomart peıildi, haqtan dáıim, elden raqym, dili ońyna senim tileıdi. Juǵysty hareketter jaqsy minez-qulyqqa yqpal etý joldaryn, ony tárbıeleý tásilderin quraıdy. Juǵysty jaran jaqsy jańa tilek taýyp kúnde túleıdi, jarqyn júzin kórsetip, jaqsy sózben demep, qol men oıdaǵyny túgel jetkizedi. Ózge jaıdy úndemeı úmbettiń tileýin tileıdi, sezimdegi senimdi qalaıdy. Únsiz muńly bolýy da yqtımal, biraq ómirdegi úmitin úzbeıdi. Rýhanı jańarýdyń jıesi, jetelisi osynda.
J.Balasaǵunnyń jubatar ulaǵaty kóńil jadyratar aqıqaty basym sózderden, tolǵandyrar oılardan, raqymy artyq minezden, jánnatqa jol ashatyn tilekten, dáýlet quratyn qylyqtar men isten, adamnyń óńin kirgizetin ádet-ǵuryp kerýenimen tanystyratyn, adamdy ózimen tabystyratyn keńesten, estiler men eldi túzetetin ustanymnan quralady. Kemel qadir - ulylyq ıesiniń quzyrly máziri.
Ulylyq - sen, toly qudiret-kúsh enseń,
Senen bólek joq ózińmen túser teń. Jaratýshy - bar álemdi ózine jaı sanaǵan dara, dana, sara, qos dúnıeni anyq qolǵa qaratqan, árkimniń kóńiline jaqyn tanymal.
Muńlyq ıem! Men bir
muńlyq qulyńmyn,
Kúnámdi kesh, meıirińe jylyndyr! Muńy joq Jaratýshy ǵana keshirimdi, meıirimdi. Jańa zamanda jańylǵandar túmen edi. Bedeldi abyroı ıesi urpaq qamyn jegenderdiń biregeıi, jas urpaqty jańsaqtyqtan saqtamaqshy úmitkerdiń ulaǵattysy. Qyńyrlyqtyń kezdesýi tegin emes.
Qyńyrlyq essizdikten, bilimsizdikten, nadandyqtan týyndady.
Essizdikten tek jaýyzdyq týady,
Al jaýyzdyq, izgilikti býady. Bilimsizder biliktige qastyq qyldy, jaý boldy. Kóńil qaldy týystan da, jattan da,
Baýyryń - jat, qulqy jaman qastan da! Nadandyq - kóńildegi kórsoqyrlyq, olqylyqqa ǵana emes, zulymdyqqa ottyq.
Nadan - mylqaý, kókiregi kórsoqyr,
Kózi ashylar - soqyr-mylqaý bolsa oqyr.
Kóńili soqyrda olqylyq pen olaqtyń kúıi asqyndady. Jalǵyzdyqta júdegen kezde aqyn:
Sener kisi tappaı, jalǵyz júdedim,
Muńym meńdep, tek súıinip kúlemin! deıdi. Essizdikte sumdar sýmańdady, aramdar qaptady, zulymdar elde jaılady, búıirden tepkileýden el azdy. Aqynnyń janyna batqan mazasyzdyq osynda.
Aram bitken japty jurttyń kóńilin,
Adaldyqty qaıdan taptym, eı ulym! Aramnyń jany qara. Eserdiń sóziniń pátýasy joq. Ózimen yzalana alysqan, pulǵa birden satylǵan. Amanatty múlde umytqan, japadan-jalǵyz adasqan. Jatbaýyr sýysyp týysty sógedi, jala-jabada bógedi, sumdyq izin óshirmeıdi. Aramnyń aranyn tyıǵandar shamaly, ishki azǵyndarǵa ashyq qarsy turatyndar qalmady. Іshki osaldyq pen tuıyqtyqta: birinshiden, Zulymdardyń qoly eldi jaılady, Momyndardyń jolyn joqtyq baılady!
Ketti ádildik, sum-aıarlar arbady,
Qudaıshylyq surar kisi qalmady! Ne demelik, qulqy jaman zulymnyń kúshi kúnnen-kúnge keri ketedi, áıteýir kenet úziledi, qarǵys tabady. Eldiń taǵdyryna qysyltaıań tóngen kezde J.Balasaǵun syndy oıshyldar:
El nege azdy? Zańdy qalaı túzedim?
Qaı zamanǵa keldim, qalaı júremin?! degen suraqty ózine de, ózgege de qoıady. Ózi qatty muńaıyp kúızelgende shahar, ulys, jurttan bezip keteıin be dese, endi birde «japa, sumdyq mańyn attap baspaıyn» dep qulazıdy.
«Baılyq úshin jumsamaıtyn amal joq. Biraq dúnıe qýǵan túbinde ne bolady?! Degenmen túńilmeı: «izgi is etseń - tekti tirlik súrgeniń», al olqylyqtaǵy «jaýyzdyǵyń - kórge tiri kirgeniń». (900). Kókiregi kir, kókiregi soqyrdyń qylyǵy urys-keristi, aqyrynda azap pen muńdy údeter. Kókiregi kir, tipti teksiz, betsiz, jalpy adamdyqqa samarqaý keler dep qynjylady.
Bilimdilikke jón - iste sergek bolý, oǵan demeýshilik etý, esti sózdi eske túıý, qaıyrymdylyqqa beıim turý. Ómir men ónerdegi aryń úshin, ónimdi isiń, ótimdi ýájiń úshin kúresý - jaqsy men jarastyqtyń mánine jete alý. Bıik eńse qatelikten qutqarady, shyndyqtan shettetpeıdi.
Aqyn J.Balasaǵun - órshil zaman­nyń janashyr, parasatty synshysy. Sabyrly synshynyń kórgeni, túıgeni mol. Onyń paıymdaýynsha, bilikti oıda adamzattyq, halyqtyq, kisilik máseleler ár qyry men syrynan qarastyrylady. Bilimdiniń oıy esti, sózi ońdy. Tirlik sabaǵyn túıgen oıshyl tyǵyryqta sózin órgen, oıyn tergen, jan serigine ergen, ıgilerdi kórgen, ómirden senimdilerdi izdegen. Ol mineýdiń eserinen aýlaq boldy, adamnyń jeke ómirine qol suqpady, adamnyń minin qazbalaýdy emes, onyń jetistigin, jaqsylyǵyn kóre bilýdi murat tutty. Aqyn osylaısha ózin bir deńgeıde beınelegendeı, tulǵalyqty som­daǵandaı. Jeke adamnyń múddesi úshin qyzmet jasamaı, qara dúrsin saıasattyń soıylyn soqpaı, dastanyn ádebı-teorııalyq jáne ǵylymı negizde jazdy. Ol sóz, oı, til qyzmetin salystyra otyryp, sóz ben til ónerine júgindi, sózdiń qoryn baıytty, tildiń baılyǵy men qalamger tilin saqtady, oqyrmannyń kórkemdik talǵamyn tárbıelep baqty.
Jaǵymdyny jalǵastyrý, jetkizý, jańǵyrtý, jetildirý - tilek, nıet jáne úmit. Úsheýi de sana sáýlesi - sóz ben bilim úlesinde. Oıshyl - jalǵyz, jalǵyzdyqqa ne tán kúresinde? Onyń tántiligine oıǵa berilý, olardy qaǵazǵa túsirý, kókiregi oıaý, kózi ashyq jandardyń sanasyna sińirý úırenshikti, halyq muratyn ulyqtaý laıyqty.
Biliktini tyńda, aqyldyń bulaǵy,
Bilimdi sóz - shyryn, jannyń qunary. Biliktiniń rasy:
Qalar mura - sóz, kisiden kisige,
Sózdi mura tutsań, paıda isińe. Taýyp aıtylǵan sóz ónerdiń júırigi, shyraıly óńniń shýaqty nury. Sóz bilgenniń eńbegi esh qalmas eleýli, jurt jadyna yńǵaıly, adamǵa paıdaly rýhanı qazyna. Oı jaryǵy isti ońdady. Marjan sózdi der kezinde uqqan ózin túzegen. Ózine-ózi yqpal ete almaǵan kezdi eske alǵan aqyn:
Qaıran, jastyq, qaıran, otty kúnderim,
Tuta almadym, qadirińdi bilmedim! - , dep ókinishin jasyrmaıdy. Alyp ushqan jastar tildi kúzete, istiń qısyqtaryn túzete almady. Til men sózdiń qymbatyn uqpady. Tildiń ushynan shyqqan oı sózden de ushqyr. Bilim adamnyń peıilin tazartty, tirshiliktiń túıtkilderin sheshýdi úıretti, ómirdiń jolyn ashty, ulylyqty ustartty, qadiri men mártebesin kóterdi.
Aqyldy - uly, bil, bilimdi - bilikti,
Ekeýi uly eter, qonsa jigitti. Bilikti adam jaqsylarmen aralasyp tezirek jetildi, bekter men danalar arasynda ómirdiń mol asylyna qol jetkizdi; halyqqa bas boldy, ádildik jolynda eldi bıledi. Sol úshin qylyq pen qulyq tinine árdaıym úńildi. Bekzat bolmys jańarýda, jamandyqqa urynbaýda shyńdaldy.
Bilim adamǵa kúsh beredi. Bilikti kúshti adam. Adam bilikten kúsh tabady, er bilimmen basyn alyp júredi. «Bilimde - kúsh» degen qanatty sózdi HVІІ ǵ. aǵylshyn fılosofy F.Bekon alǵash aıtqan dep júrdik. J.Balasaǵun odan alty ǵasyr buryn aıtqanyn endi anyqtaýdamyz. Bilimniń praktıkalyq mańyzyn naqty kórsetken. «Bilikti oımen alańdar, biliksiz týra shaýyp arandar». Bilimsizdiń kóńili - qum, qunsyz shól. Ózine ádilden ǵana ádil úkim kútýge bolady. Bilikti alaryn kózdeıdi, jalǵandyq pen aldaýǵa tózbeıdi. Súıtip eldi túzetti.
Bilikti senim keremetin uǵyndyrady, oıdyń qymbatyn, shyn aqyldyń qıynyn uǵady, týǵan eldiń, ósken jerdiń rýhanı baılyǵynyń qaınarkózderin sezindiredi. Bilikti názik oıyn, dana sózin kesteler, el aıtqanyn eskerer, jarandarmen jaqyndassa qýanyshqa bólener.
Bıleı alsań - aqyl, bilim, júrekti,
Oryndadym de qasıetti tilekti! Bul ıdeıa Abaı shyǵarmasynda jańǵyrtylyp keltirilgenin de eskerelik.
Aqyldy páktik jónimen ómir keshti. Onyń qýat kózi - tańdaný, tańyrqaý, tańdanys qushtarlyǵynda. Bilim bergen aqyldynyń adamǵa kózi ashyq, kóńilinde meıirim. Aqyldan shyqqan sóz ushqyndy, salaýatty, sáýleli, syıly, meıirimdi, shyndyqty túpteıdi.
«Aqyl kórki - til, tildiń kórki - sóz,
Kisi kórki - júz, júzdiń kórki - kóz». Kisi kórki - erge izgi, eline ótimdi sózde, tartymdy paıymdarda. Ol uly sózge tabyndy. Óıtkeni,
Til qadirli eter, erge baq qonar,
Qor qylar til, kettiǵun bas bolar.
Tilge saq bolý degenimiz basyńdy jeıtin ezbe sózge urynbaý, is óndirmes kópirme, kóbik sózden ózin aýlaq ustaý. Tilge ustamdy ǵana óz bedeli men ómirin ósirer, kerekti paıdasyn kósilter, ata sózin mıras eter. Tilin baqqan, ózin qadirli ete alǵan. Ómirlik kisiniń utqyr qasıetteri.
Aqyn, oıshyl J.Balasaǵun zaman elshisi, el-jurttyń basy, kózi menen qasy. Óziń jaqsy bolsań, atyń maqtalar degen qaǵıdany betke ustaǵan gýmanıst aqyn oıyn aǵyla aıtady, arnap qadala aıtady. Biz qosarymyz: 1) dostarǵa yqylas arnaýly, jaqynǵa ynta tańdaýly; 2) tańdaýly yntada - nıet te, oıdyń máni de, toqtamnyń túıini de túzý bolmaq. Ozat ıdeıadan, gýmanıstik ustanymnan, adamgershilik nusqaýdan tereń de júıeli toqtamdar týyndady. Keıbirin eske salalyq, zerdelep kórelik:
Іshke bitken qylyq paryzdy ótetkize me, álde qaryzdy kóbeıte me?!
Aşy sózdiń jalyny janyńdy qabar, júrekti orap alar. Jamandyq kúıdirip ótedi. Ne qaýipti? Tildiń jalǵan aıtqany ma, álde aıtqan sózden qaıtqany ma?!
Qut bilikpen bezengen jamaǵat - tile qanaǵat. Jurttyń ıesi - rızyǵyńdy jaq­tasań, zulymdyq sıqyn tatpaısyń. Qatygezge ne dep, qalaı kóńil burasyń? Mundaıda ómirdiń qoıar talaby: Baýyr­maldy izdep tap, jaqyn tartyp oǵan jaq. Tiri jandy ash qaldyrmaǵan, ózegin taldyrmaǵan. Danalar - eldiń asyl tekteri jáne bekteri. El aqyldy erdiń paıdasyn kóp kórer. Qalaýlyǵa qudiret jetedi, talapker ózin uly etedi.
Ulylyq - mánge degen uǵymtaldyqta, biliktilikke degen umtylysta, jetelige eretin erikte, qasıetti órbitetin til óne­rinde, ádiletti ádepte. Adamzattyń, túrki áleminiń rýhyn jańǵyrtar, jańartar ustanymdar munymen shektelmeıdi.
Rýhanı jańarý - ótimtal da ónimdi óneri arqyly zamandastardyń kóńili men júregine kilt tabýda, irgeli paryqtyń narqyn anyqtaýda, kisilikke qyzmet etýde, halyqtyń minin túzetýde, kóregen­digimen kóptiń údesinen shyǵýda. Іrgeli qasıetterdiń ıeleri aqylymen eldi, álemdi ustady, adal zań jáne ýájdi nusqaýmen eldi bıledi, óner men ulaǵattylyq sabaqtastyǵyna janashyrlyq tanytty. Olardyń aty el jadynda máńgi qalmaq. J.Balasaǵun máńgilikti qalaı túsindi jáne túsindiredi?
Iá, «kisi máńgi bolmas, máńgi - at, ary»,
Máńgi qalar onyń jaqsy ataǵy!

Óziń máńgi emes, atyń máńgilik,
Atyń máńgi bolsa, zatyń - máńgilik.

Quttyń qýaty - erdiń izgi esimi,
Іzgi aty - máńgilik qut esigi.
Ómirdiń qadirin bilgenniń kóńilge ilgeni: Aqıqatshyl dananyń ósıetin umytpa, jeńil-jelpi yryqty quryqta. Máńgilik ıdeıasynyń tarıhy tereńde, halyq zerdesindegi kólemde. Onyń qupııasy - halyqqa arnalǵan izgilikte, adamdy jarylqar qylyqta, tirliginde paıdanyń úlesin arttyrar qaıyrly áreketterde, qysqasy, naǵyz er, adamdyq qasıettiń ıesinde.
Túriktik álemdegi túbirles, ­tektes asyl rýhanı qazynalar Prezıdent N.Nazarbaev usynǵan «Máńgilik El» ulttyq jobadan tabıǵı jalǵasyn taýyp, jańǵyrǵanyn ańǵaramyz. Jańarýdyń ilgeri iriktelýi de - zańdy qubylys.
Sóz sońynda J.Balasaǵun ıdeıasy­nyń «Qutty bilik» dastanyndaǵy jasampaz qýaty nede degen saýalǵa qaıta oralaıyq. Ol aqyn, oıshyl, synshy turǵysynan ózin adam, halyq jáne óner janashyry retinde kórsetedi, ósıettiń uzaq merzimge arnalǵan úlgisin jasady. Sonymen qatar:
- halyq danalyǵyn shyǵar­mashy­lyqtyń túrlerimen úılestirip, kórkemdik jáne aqyl-parasattyq yqpaldastyqty, ashyq ıntellektýaldy ortany qalyp­tastyrýǵa kúsh jumsady;
- shyǵystyq túrli dástúrlerdi adamtaný máselesi tóńiregine toptastyrdy, onyń suranysyna qyzmet etetin rýhanı jaǵdaı týdyrýǵa yqpal etedi;
-poezııanyń jańa dástúrin qalyp­tastyrdy, sóz, til óneriniń ozyq janrlary men áıgili dástúrlerdiń tereń uqsastyǵyn ornyqtyrdy, til sheberliginde aıtpaq oıy, sóılegen sózi jańaryp birin-biri tolyqtyrdy;
- shyndyq pen sheberlikke, ásemdik pen sulýlyqqa qaýymdastyq kózqaras pen túsinikti jańǵyrtýǵa aralasty, talantyna oraı ózi ózgerdi, izdenis qarqynyna laıyqty sheberlik aýqymyn keńeıtti;
-kúndelikti jańarý barysynda bite qaınasyp baýyrmal bolýdy ańsady, ózara túsiniser birtutastyqty sholdy, sol úshin óner keremeti men parasat kemeldiligi bir-birimen ushtastyryldy, qoǵamdaǵy jeńis joly belgilendi. Rýhanı jaqyndastyq pen jańarýdyń túıindi túbiri osynda.
Árbir irgeli reformalar tabysy - ult birligine bastar jol. Birligi myqty halyq qana damýdyń tańǵajaıyp shyń­daryna jetti, jete alady. «Bizdiń jolymyz, dedi Elbasy N.Nazarbaev, ol birlik joly jáne azamattyq birtektilik negizinde ultty dáıektilikpen qalyptastyrý joly. Negizgi ustanym - jasampaz qazaqstandyq patrıotızmdi nyǵaıtýǵa, ony urpaqtan-urpaqqa, dáýirden-dáýirge ulastyrýǵa arnalǵan». Demek, biz asyl rýhanı murala­rymyzdy kózdiń qarashyǵyndaı saqtap, olardy janserigimiz etý arqyly kózdegen arman-maqsatymyzǵa jete alamyz.