Júsekeńniń «telqońyry»...
Án menen prozany qatar damytyp, óner men ádebıettiń qasıetin túsinip qasterleı bilgen ol Abaı ómirinen úlgi-ónege alǵan Shyńǵystaýdyń perzenti edi. Abaı ómir súrgen qasıetti mekenniń tynys-tirshiligin bala kezinen zerdesine toqyp, úlken aqsaqaldardyń ǵıbratty sózderine tuşyna bilgen de Jákeń edi...
Qazaqstannyń eńbek sińirgen ártisi Jánibek Kármenov 1949 jyly 22 naýryzda Semeı oblysy Abaı aýdanyna qarasty Qaraýyl aýylynda dúnıege keldi. Ol Respýblıkalyq estrada-tsırk stýdııasyn, Qazaqtyń Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq memlekettik ýnıversıtetin tamamdady.
Jánibektiń erekshe daryndylyǵy ánshilik, ustazdyq jáne zertteýshilik qabiletinen anyq baıqaldy. Án atasy Ámireniń shákirti - Qazaqstannyń halyq ártisi Júsipbek Elebekovten dáris alyp, Aqan, Birjan, Úkili Ybyraı, Estaı, Ǵazız, Jaıaý Musa syndy halyq kompozıtorlarynyń ánderimen sýsyndaǵan jas jigittiń alǵash ónerge kelýi de kezdeısoq emes -tin.
1966 jyldyń shilde aıynyń bas kezinde «Qazaqkontsert» birlestiginde Ahmet Jubanov Respýblıkalyq kórkemónerpazdar baıqaýyna tóraǵalyq etti. Sol baıqaýda Jánibek bas júldeni jeńip alǵanmen, oqýǵa qalmaı aýylǵa ketip qalady. Osy jáıdi Ahańnan estigen Júsipbek aǵamyz Shyńǵystaýǵa jazýshy Saparǵalı Begalınnyń mereıtoıyna barǵan saparynda Jánibekti izdep taýyp, Almatyǵa alyp keledi. Orta boıly taldyrmash bala kele «Qazaqkontsertke» ánshi bolyp ornalasady. Ol bir jyl boıy Júsekeńmen birge el aralap, keler jyly Respýblıkalyq estrada stýdııasy ashylyp Júsipbek Elebekovtyń synybyna oqýǵa túsedi.
Júsekeń ónerdegi áriptesteri Qalıbek Qýanyshbaev pen Manarbek Erjanovtyń úıine barǵanda Jánibekti bir eli qaldyrmaı ertip, ǵıbratty sóz tyńdaýǵa baýlıdy. Jánibek bir sebeppen oqýyn tastap aýylǵa ketkende de ustazy qatty ýaıymdap qaıtaryp alady. Óziniń isin jalǵastyratyn Jánibek ekenin túsingen ustazy shákirtine asa qamqorlyq kórsetip, qyran qustaı baýlyp, ánshiliktiń qyr-syryn egjeı-tegjeı úıretedi.
Júsekeń «meniń telqońyrym» dep atap ketken qos shákirti Qaırat Baıbosynov pen Jánibek Kármenov óner sahnasynda ustaz senimin aqtady. Jánibek alǵashynda Júsekeńniń án oryndaýshylyq ereksheligine kóbirek elikteıtin. Aqanseriniń «Qulager», Balýan Sholaqtyń «Ǵalııa», Ǵazızdyń áni «Ǵazızdi», Shashýbaıdy «Aqqaıyńyn» oryndaǵanda uqsastyq anyq baıqalatyn. Kele-kele Manarbek Erjanovtyń da dombyra qaǵysyn, daýsyn kótergen kezdegi ádemilikterin alyp, aıtar ániniń qaıtken kúnde áserli shyǵýyna kóp kúsh jumsap, úlken izdenis ústinde shyńdaldy. Sóıtip jyldar óte Jánibektiń ánshilik bolmysy qalyptasty.
Stýdııa qabyrǵasynda júrgende-aq sol kezdegi respýblıka basshysy, ónerge ǵashyq Dinmuhamed Ahmetuly Qonaev Jánibekti ustazymen birge shaqyryp alyp, uzaq túnge ánin tyńdaǵan. Ánshilik qabiletine dán rıza bolyp, Dımekeń aq batasyn bergen-di.
Jánibek 1972 jylǵa deıin Respýblıka ishki iste mınıstri Shyraqbek Qabylbaevtyń qolastyndaǵy ansamblde ánshilik etedi. Ansambl taraǵannan keıin QazMÝ-diń jýrnalıstıka fakýltetine syrttaı oqýǵa túsedi. Keıin «Jalyn» baspasynyń ashylýyna oraı aqyn Qabdykárim Ydyrysov Jánibekti óner bólimine qyzmetke alady. Óner jaıly óner adamy jazsa, utatyny belgili. Ol redaktorlyq qyzmetti atqarar júrip, qaımaǵy buzylmaǵan halyq óneriniń tarıhyn birtindep jaza bastady.
Onyń óner adamdary jaıly jazǵan ocherkteri men maqalalary merzimdi baspasóz betterine shyǵyp, óz deńgeıiniń joǵarylylyǵyn tanytty. Jánibek - táńir jaratqan ánshi. Bala kezinde anasynyń áldıimen boıǵa sińgen ádemi áýen ómir boıy janyna azyq bolyp, ánge degen ińkárligin arttyrdy. Óse kele ol ánshiligimen qosa sóz saptaýda sheshendik tanytyp, kósemsóz sheberi ekendigin kópshilikke moıyndatty. Ustazy Júsipbek Elebekov dúnıeden ótkennen keıin ol kisiniń ustazdyq isin jalǵastyrý Jánibekteı asyl shákirtiniń úlesine tıdi. Týmysynan syrbaz da sypaıy onyń júris-turysy, adamdarmen qarym-qatynasynan izgiliktiń, parasattylyqtyń belgisi anyq baıqalatyn. Sóz qozǵasa salmaqty da baıypty oımen tyńdaýshysyn uıytatyn. Asa sheshen de shejire edi ol... Ol án salǵanda tereń oı, ystyq sezimmen tyńdaýshysynyń júrek qylyn shertip, qulaq quryshyn qandyratyn.
Osy oraıda bala kezinen taı-qulyndaı tebisip birge ósken qurbysy ánshi Baıan Saǵymbaevanyń esteligine kezek bersek:
«Biz Jánibek ekeýmiz bir aýyldanbyz. Birge oqydyq. Aýdan ortalyǵynda turatyn sheshemniń sińlisi Jánibektiń úıimen kórshi turatyn. Ol erte eseıdi. Bizge kep: «Dop oınaǵan tozar, asyq oınaǵan azar...» dep alańsyz oınap júrgen bizge kúletin. Sonda men : «oı, shal, kip-kishkene shal» dep jaqtyrmaıtyn edim. Ondaǵym bala bolǵan soń oınamaısyń da... degenim edi. Sóıtip, balalardyń ortasynda «kip-kishkentaı shal» atanyp ketken. Olaı deıtinimiz, ústinde qara shapan, basynda qara taqııasy bar, qolynda «Abaı joly» kitaby. Biz balalyqtyń qyzyǵymen asyr salyp oınap júrgen bolsaq, ol eresek adamdardaı bizge aqyl aıtatyn. Onyń erte eseıgenin osydan-aq baıqaýǵa bolady ǵoı...»
Jánibek Kármenov óz kezinde Qazaqtyń Qurmanǵazy atyndaǵy ulttyq konservatorııasyndaǵy halyq ánderi mýzykasy kafedrasynyń ashylýyna atsalysty. Sol kafedranyń meńgerýshisi de boldy.
Jánibek qazaqtyń halyq ánderin oryndaýshylar mektebiniń jarqyn ókilderiniń biri. Týǵan halqynyń ánshilik dástúrin, onyń taǵdyr-talaıyn, mán-mazmunyn tereń bilýi onyń oryndaýshylyq ónerine ózindik órnek qosty. Sheberliktiń júrek shymyrlatar shyńyna jol ashty. Ol babalar salǵan ánshilik dástúrdi saf taza qalpynda shákirtterine úırete bildi. Artyna Bekbolat Tileýhanov, Meıirbek Adambekov, Rymtaı Bódesov, Ádilet Musa, Ramazan Stamǵazıev syndy shákirt qaldyrǵan ustazdyń óneri Ámireden bastaý alatyny sózsiz.
Osy oraıda ózi dúnıeden ótkende eki jasta qalǵan kenjesi Shákárim jaıly da aıta ketsek, Shákárim búginde ákesi oqyǵan ýnıversıtettiń jýrnalıstıka fakýltetin bitirgen. «Qazaqstan» ulttyq arnasynda «Syr-suhbat» habarynyń júrgizýshisi. Qanmen kelgen qasıetti óner kenje uldyń da boıynan tabylypty. Dombyraǵa qosylyp án salǵanda ánniń ajaryn ashyp, tereń túsinikpen júregin qosyp oryndaıtyn balań jigit óner zertteýshisi, jaqsy qalamger bolýdy basty maqsat etken eken.
Jas ta bolsa úlken kisishe tolǵana biletin sózge sheshen Shákárim ákesi jaıly bylaısha tolǵanady:
«Kishkentaı kezden ákemniń atyn óshirmeý, asqaqtatý maqsatynda kele jatyrmyn. Ákemniń óneri meniń oı-sanama qatty áser etti. Qaı balaǵa bolmasyn, ákeniń joqtyǵy qatty batady ǵoı. Ákem meniń eki jasymda dúnıeden ótkenmen kóz kórgen adamdardyń aıtýymen onyń bolmysyn kóz aldyma keltiremin. Shyǵarmashylyq eńbegin oqı otyryp, ákemmen syrlasamyn. «Áke -asqar taý demekshi», men óz ákemdi uly tulǵa dep esepteımin. Ákemniń teledıdarda bergen suhbattarynan ándi zerdelep aıtý kerek degendi kóp estımin. Al ándi aıtpas buryn onyń tarıhyn, maǵynasyn ashyp alý kerek. Zerttep almaı naqyshyna keltirip oryndaý qıynǵa soǵatynyn ákem óz áńgimelerinde jıi aıtady eken. «Jaqsydan jaman týsa da, jamannan jaqsy týsa da tartpaı qoımas tegine» demekshi, ákeme eliktep, qolyma dombyra alyp, án salýǵa mashyqtandym. Ádebıetke qyzyǵýshylyǵym artty. Ákemniń bastaǵan isin jalǵastyrý meniń mindetim ekenin bala kezden túsindim. Ákemniń «Ánińniń qazaq jetpes burmasyna» degen kitaby óziniń kúndeliginen, suhbattarynan qurastyrylǵan. Sonyń ishinde ánshilerdiń jetistikterine qýanyp, kemshilikterin kóńiline tıgizbeı eskertýi onyń sheberligi bolsa kerek. Shańyraǵymyzdyń úlkeni Áset Іshki ister mınıstrliginde, Aqbota notarıaldyq keńsede qyzmet etedi. Qazaqtyń án antologııasynyń ishki muqabasyna «Ulym Shákárimge! Qazaqtyń ánindeı pák jáne ǵumyrly bol!» dep tilek bildirgeni óziniń ǵumyrynyń qysqalyǵyn sezgeni bolsa kerek» - deıdi Shákárim.
Ǵalym-jazýshy Aqseleý Seıdimbekovpen birlesip qurǵan úlken joba boıynsha «Asyl mura» telehabar tsıklyn uıymdastyryp, kórermenge óner jaıly oı tolǵaýlaryn jetkizip, sol habarǵa qatysty. Halyq kompozıtorlarynyń ánderin aıta otyryp jasalǵan bul habarlar «Qazaqstan» teledıdarynyń altyn qorynda áli kúnge saqtaýly. Al «Ǵashyqtyń tili», «Mahabbat áni», «Aqylbaıdyń áni» atty ádebı týyndylary Jákeńniń ómirden túıgen óner jaıly týyndylary. Óldi deýge syıa ma ,aıtyńdarshy, Ólmeıtuǵyn artyna sóz qaldyrǵan, - dep Abaı atamyz aıtqandaı, «Ánińniń qazaq jetpes burmasyna» degen óz jınaǵy men «Jánibek» degen estelik kitap ánshiniń ózi ómirden ótkennen keıin jaryq kórgen shyǵarmalary.
Jánibek tirisinde jazýshy Tursyn Jurtbaev, aqyn Nesipbek Aıtov, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor Qunypııa Alpysbaev jáne ánshi-sazger Tursynǵazy Rahımovpen birge syrlas dos bolǵan edi. Sol dostarynyń biri Qunypııa Alpysbaev Qazaq radıosynyń áýe tolqynyna daıyndaǵan bir habarymyzda júrekjardy syryn bylaısha aqtarǵan edi:
«Árıne, ár adam jany jaqyn dostaryn qadirleıdi. Ómiriniń sońǵy sátine deıin men Jánibekpen birge júrdim. Taǵdyr bizdi solaı qosty. Sol kezde Jánibektiń óneri men adamgershiligin ekige bólip aıtýǵa kelmeıtin boldy. Jánibek Kármenovti óner súıer qaýym jaqsy biledi. Ónerin adamgershiligi tolyqtyryp turatyn. Onyń ánin tyńdaǵan kez kelgen tyńdarman osylaı oılaıdy. Al endi ánshiligin baǵalaǵan kezde bizdiń sonaý dástúrli ónerimizdi óz deńgeıinde óziniń darynymen bıikke kótergen tulǵa dep esepteýge bolady. Óziniń ustazy Júsekeń arqyly uly ánshilik dástúr qalyptassa, Jánibek arqyly taǵy bir bıikke kóterildi. Júsekeńniń shákirti bola júrip óziniń jolyn tapty. Ómirdiń yrǵaǵyna izdený, bilý, ónerdi meńgerý nátıjesinde jańa bir ánshilik mektepti jáne sony óziniń zertteýshiligimen ushtastyryp, sol ánniń bolmysyn zertteý barysynda ol óner zertteýshisine aınaldy. Taǵy da bir ereksheligi: ol keremet jazýshy edi. Óziniń shyǵarmashylyǵymen óner álemin kórkem beınege kótere bildi. Ol jaı jazýshy emes, ǵalamat sheshen de edi. Onyń sheshendik óneri jazýshylyǵymen, ánshiligimen ushtaǵan tárizdi birigip asqaq tulǵany qalyptastyrdy. Ol joldastyqqa keremet jaqsy edi. Eshýaqytta dosynyń, birge júrgen joldasynyń kóńilin qaldyrmaýǵa tyrysatyn. Óner týraly jaǵymsyz áńgimeler estisek, Jánibektiń pikirimen qaǵıdanyń qate ekenin túsinetinbiz. Óner adamy retinde Jánibek bıik tulǵa retinde qalyptasty» degeni aıryqsha baǵa emes pe?!...
Al saǵynyshqa aınalǵan sol bir jyldar jaıly Tursynǵazy Rahımovtyń da aıtary bar: «Jánibek Kármenov aǵa dese aǵa, dos dese dos edi. Tursyn Jurtbaev, Nesipbek Aıtov úsheýmiz jubymyz jazylmaǵan dos edik. Almatyǵa kelsem, Qaırat pen Jánibekke birinshi sálem berýshi edim. ...Biz oblystyq teledıdarda kontsertke túsip jatqan edik. Sýyq habar keldi. Tańerteń jolǵa shyǵamyz degende meniń týǵan aǵaıym qaıtys bolyp, Jákeńmen qoshtasýǵa úlgere almadym. «Aqbóken» áni Almatyǵa ketip bara jatqanda poezda týǵan edi. Bul Jánibekke arnalǵan án. Jánibektiń jylynda burynǵy turǵan úıine eskertkish taqta qoıyldy. Sol joly «Ániń qaıda Jánibek» ániniń tusaýy kesildi. Jylamaǵan jurt joq, sondaı tebirenip, jylap turyp osy ándi oryndaǵan edim...»
Jánibek qamshynyń sabyndaı qysqa ǵumyrynda ánimen, sheshendik sózimen júzdegen kórermenniń júregine jol taba bildi. Óner atty kıeli dúnıeniń esigin ımene ashyp, shalqyta salǵan ásem ánimen súıikti ánshi qatarynda júzden júırik sańlaqtar qataryna qosylyp, sońyna shákirt ertken daryn ıesi nebary qyryq úsh jasynda fánı dúnıeden ozdy.
Tursyn dosyna: - Sen mynany esińe ustashy, men bıyldan qalmaıtyn tárizdimin. Túsime apam kirip júr, Ol úıdi aralap kórdi de: «Áı balam, baspanadan taryǵyp júr ekensiń. Jýyrda úıiń keńıdi. Sen meniń qasyma kelesiń. Saǵan keń saraıdaı úı salyp qoıdym. Іshi syńǵyrlap tur. Sonda ǵana janyń jaı tabady», - dep edi. Allanyń aıany bolsa, anamnyń batasy ǵoı - dep muńaıǵan edi... Sol túsi aıdan anyq kelipti. Ómir sáýlesi úzilgenmen Jánibektiń jaǵyp ketken óner shyraǵy óshpek emes. Ónerin baǵalaıtyn eli, isin jalǵastyryp júrgen shákirtteri, urpaǵyn jalǵastyrar ul-qyzdary, bárine dáneker Totydaı aıaýly jary, esimin júregine altyn árippen jazǵan qımas dos-jarandary bar Jánibek ekinshi shyǵarmashylyq ómirinde halqymen birge jasaıdy. Oǵan esh kúmán joq...Endigi úmit Shákárimdeı áke jolyn qýǵan asyl urpaqta.
Bıylǵy jyly týǵanyna 65 jyl tolǵan jeztańdaı, kúmiskómeı ánshi, qarymdy qalamger, dala fılosofy, Qazaqstannyń eńbek sińirgen ártisi Jánibek Kármenovtiń shyǵarmalary onyń urpaqqa qaldyrǵan rýhanı baılyǵy, qaıtalanbas úni retinde jańǵyryp, halyqtyq mura qundylyǵymen ǵasyrlar qoınaýynan orny alatyny sózsiz.
Altyn Imanbaeva, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, QR Mádenıet qaıratkeri, Qazaqstan Jýranlıster odaǵy syılyǵynyń laýreaty, Qazaq radıosy «Altyn qor» bóliminiń jetekshisi
