«Jurt nege áleýmettik jelige táýeldi?» - baspasózge sholý
***
«Bul habardy áriptes inim Baıqal Baıádilovten estip, Maǵjan Jumabaev ishigin kózimizben kórýge asyqtyq.
Qasqyr ishiktiń búgingi ıesi, Kókshetaý qalasynyń turǵyny Bátıma Aıaǵanova Qaraǵandy muǵalimder ınstıtýtyn 1951 jyly bitirgen. Ǵumyrynyń 52 jylyn bilim salasyna arnaǵan ulaǵatty ustaz óz áýletinde 30-jyldardan beri saqtalyp kele jatqan qasqyr ishikti qymbat jádigerine sanaıdy. El-jurtqa erterek tanystyrmaǵanynyń syryn amanat júginiń aýyrlyǵymen túsindiredi.
Salmaqtap kórdik, zildeı ap-aýyr eken. Jelbegeı jamylýǵa da ruqsat berildi. Apaıdyń aıtýyna qaraǵanda, jeti qasqyrdyń terisinen tigilgen. Jony qara qylshyqtanǵan, túgi men túbiti sol qalpy saqtalǵan, syrty qalyń, myqty shuǵamen qaptalǵan óner týyndysy derlik. Shalǵaıy mol pishilgen, qoltyǵy keń, jaǵasy oıyqtalyp, moıyn men basty tutas jabatyn kól-kósir dúnıe. Ileýi ábden qandyrylǵan ishik qabyrǵanyń jasaýyn jarqyratyp tur. Qanshama ýaqyt ótse de, óńin joımaǵan. Túz taǵysynyń qasıeti de myqty-aý», - dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti.
Bul ishiktiń tarıhy da tereń. Bátıma Áshirbekqyzynyń ákesi Áshirbek ata qazirgi Soltústik Qazaqstan oblysynyń Ýálıhanov aýdanynyń aýmaǵyndaǵy Úlken Qaraoıdyń mańynda 1883 jyly dúnıege kelgen. Anasy Shákıra Áýbákirqyzy Kishi Qaraoıdyń qyzy. Anasynyń inisi, ıakı naǵashysy Jaqııa Áýbákiruly zamanynda Omby qalasynda bilim alǵan. Keıin Bestóbeniń mańaıyndaǵy Qyzylqaq aýylynda muǵalim bolyp eńbek etipti. Burynǵylardyń aıtýyna qaraǵanda, jyr alyby Maǵjanmen ákesi de, naǵashysy da dos-jar bolsa kerek. Bátıma Áshirbekqyzynyń biletini, kózi ashyq, kókiregi oıaý, jaqsylarmen kóp dámdes, pikirles bolǵan, bir-birine shýaq-sharapaty tıgen ákesine osy jádigerdi áıgili aqyn Maǵjan Jumabaev syılaǵan eken. Bul jaıynda «Maǵjannyń ishigi» atty maqalada basylǵan.
Bas basylymda «Qosdıplomdyq bilim alý júzege aspaq» degen maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń bedeli jyl saıyn artyp keledi. Oǵan dálel, «Ulttyq ýnıversıtetter álemniń eń ozyq joǵary oqý oryndarynyń qataryna enýi tıis» degen Elbasymyzdyń tapsyrmasyn júzege asyrý maqsatynda bilim berý men ǵylymı-zertteý isi jáne áleýmettik máseleler boıynsha óz múmkindigin halyqaralyq talaptarǵa saı utymdy uıymdastyra bilgendikten de bilim qarashańyraǵy 2015 jyly dúnıejúzine áıgili 300 JOO-nyń qataryna enip odan keıin 275-orynǵa taban tiredi.
Ýnıversıtet ujymy aldaǵy ýaqytta da barlyq halyqaralyq talaptarǵa saı ilgerileý mindetterin kún tártibinen bir sátke túsirgen emes.
«Jaqynda akademııalyq utqyrlyq baǵdarlamalary boıynsha jýrnalıstıka fakýlteti tyǵyz baılanys ornatqan Polshanyń Poznan qalasyndaǵy Adam Mıtskevıch atyndaǵy ýnıversıtettiń saıası ǵylymdar jáne jýrnalıstıka fakýltetinde ótken «Medıa kommýnıkatsııa evolıýtsııasy» degen taqyrypta ótken halyqaralyq konferentsııa fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty Jetpisbaı Bekbolatulynyń qazaq tilinde túsirgen A.Mıtskevıch atyndaǵy ýnıversıtet týraly derekti fılminiń kórsetilimimen bastaldy. Sodan keıin fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty, fakýltet dekany Saǵatbek Medeýbekuly «Ulttyq kommýnıkatsııa erekshelikteri: dástúr men jańashyldyq» degen taqyrypta baıandama jasady. Birneshe sheteldik joǵary oqý oryndarynan kelgen ǵalymdar qatysqan konferentsııa sońynda «6M015400 - qoǵamdyq baılanys»; «6M051600 - halyqaralyq jýrnalıstıka»; «6M050400 - jýrnalıstıka» mamandyqtarynyń magıstratýra satylary boıynsha qosdıplomdy bilim berý baǵdarlamalaryn júzege asyrý kelisimsharttaryna eki taraptan saltanatty túrde qol qoıyldy»,-dep jazady maqala avtory.
***
«Aıqyn» gazetinde «Jurt nege áleýmettik jelige táýeldi?» degen maqala berilgen. «Búgingi televıdenıe nege áleýmettik jelige táýeldi bop aldy? Taqyryp tar ma, álde aqparattyq jedeldik baıqalmaı ma? Bul másele boıynsha áleýmettik saýalnama júrgizip, kópshiliktiń pikirin de bilgen jón shyǵar. Ýnıversıtettegi stýdentterge «qandaı telearna, onda qandaı baǵdarlama, qaı júrgizýshini qaraısyńdar?» degen suraqqa bir aýyzdan «telearna qaramaımyz, aýyldaǵylar kóredi» degen jaýap alamyn. Osy sııaqty jaýapty aınalamdaǵy adamdardan da jıi estımin. Televıdenıe mamany bola tura, arnaıy ýaqyt bólip telearna qaramaǵaly bir jylǵa jýyq ýaqyt boldy. Medıasferada shuǵyl ári qalaýyń boıynsha óńdeýge keletin aqparat ınternette bolǵandyqtan, onsyz da az ýaqytty únemdi paıdalaný úshin jelige júginemiz»,-dep jazady maqala avtory.
Osy basylymda «Otqa tózimdi materıal oılap tapty» degen maqala jarııalandy. Elimizde ǵylym-bilim salasynda qyzmet etip kele jatqan jas ǵalymdar álemde joq keremet ınnovatsııalyq dúnıelerdi jobalap, tipti alǵashqylary sol jobalaryn óndiriske de engizip úlgergen.Solardyń biri de, biregeıi Almaty tehnologııalyq ýnıversıteti, jeńil ónerkásip jáne dızaın fakýlteti dekanynyń orynbasary, PhD doktoranty Ásem Talasbaeva.
Jas ǵalym otqa tózimdi talshyqsyz materıaldar týrasyndaǵy ǵylymı dıssertatsııalyq jumysyn qorǵaýǵa ázir. Tipti daıyn deýge bolady. Qorǵaıtyn ýaqyty jetpese de, onyń ınnovatsııalyq ıgilikti isi búginde tájirıbeden ótip úlgergen. Bul úlken jańalyq boldy. Álemniń damyǵan elderinde de osyndaı úlgidegi kıim daıyn bola qoımaǵan. Onyń bir aıǵaǵy ózi patenttegen jumysy.
Otqa tózimdi jańa tekstıldi talshyqsyz materıaldar metaaramıdti jáne jún talshyqtary negizinde ártúrli salmaqta, birneshe qabatpen daıyndaǵan. ISO 9151:1995 sáıkes Dankýk ýnıversıtetiniń (Ońtústik Koreıa) tekstıldi materıaldar men arnaıy kıimderdi synaý zerthanasynda jańa talshyqsyz tekstıldi materıaldardyń joǵary temperatýra áserine tózimdiligi zerttelgen. Jańa talshyqsyz materıaldar dánekerleýshiler men órt sóndirýshilerge arnalǵan arnaıy kıim jobalaýǵa usynylǵan. Innovatsııalyq jańalyq avtory Ásem Aýǵanǵalıqyzy jeńil ónerkásip jáne dızaın fakýltetiniń dekany, tehnıka ǵylymdarynyń doktory, professor Raýshan Jylysbaevanyń ǵylymı jetekshiligimen osy tamasha dúnıeni ýnıversıtettiń ońtústikkoreıalyq áriptesterimen birikken zerthanalyq kabınetinde dızaınyn jasap, qurastyryp, ónerkásipke daıyndap bergen. Tyń jumysty júzege asyrýǵa Ásemniń úsh jylǵa jýyq ýaqyty ketken.
***
«Kazahstanskaıa pravda» gazetiniń búgingi sanynda «JKH v proektsıı na EKSPO» degen maqala berilgen. Astanada «TKSh-EHRO 2015» aty halyqaralyq forým ótip jatyr. Oǵan tájirıbe almasý úshin Qazaqstannyń TKSh jáne qurylys sektorynyń salalyq baǵyttaryndaǵy kóptegen kásiporyndar jınaldy. Sonymen qatar forým aıasynda EKSPO-2017 kórmesi úshin qazirgi zamanǵy energııa únemdegish tehnologııalardyń tanystyrylymy ótti. Osy jaıynda tolyq bilgińiz kelse, maqalany oqyp shyǵyńyz.