Jýrnalıst qolbalaǵa aınalmasyn - baspasózge sholý
*** «Egemen Qazaqstan» gazetiniń aıqara betinde «Nurly jol - bolashaqqa bastar jol» degen aıdarmen QR Prezıdenti N.Nazarbaevtyń Qazaqstan halqyna Joldaýynda aıtylǵan máselelerge baılanysty bir top maqalalar berilip otyr. Onda QR Parlamenti Májilisiniń tóraǵasy Qabıbolla Jaqypovtyń, Parlament Senaty Áleýmettik-mádenı damý komıtetiniń tóraǵasy Aqan Bıjanovtyń Joldaý týraly oılary, sondaı-aq basqa da memleket qaıratkerleriniń pikirleri berilgen. Sonymen qatar ITAR-TASS, Regnum, Interfaks, AFN syndy halyqaralyq buqaralyq aqparat quraldarynda aıtylǵan pikirler de toptastyrylyp otyr. Q.Jaqypov óziniń «Aýqymdy ári tarıhı qujat» atty maqalasynda bıylǵy Joldaýdyń mańyzdylyǵyna jan-jaqty baǵa beredi. Joldaýdy «aýqymdy deýimniń sebebi, onda ulanǵaıyr josparlar qoıylyp, memlekettiń halyqqa qandaı kómek kórsetetini aıtylǵan. ıAǵnı, ekonomıkany damytý úshin joldardy salýǵa, halyqtyń jekelegen osal jikteri men toptaryna, shaǵyn jáne orta bıznesti qoldaý úshin bıýdjetten, Ulttyq qordan, sheteldik ınvestıtsııalardan 24 mlrd. AQSh dollary bólinetin boldy. Al tarıhı bolatyny, Elbasy geosaıası jaǵdaıdy dóp basyp baǵalady, memlekettiń jaqyn bolashaqtaǵy damý baǵytyn aıqyndady jáne el basshylyǵynyń Qazaqstannyń taǵdyry úshin saıası jaýapkershilikti ózine alýǵa ázir ekendigin rastady», - dep jazady ol.
Osy gazettiń «Óte qıyn jolda básekelester bolmaıdy» degen taqyryppen berilgen maqalada Kentaý transformator zaýyty álemdik naryqqa jol ashqany týraly jazylady. Basylymnyń atap ótýinshe, 90 jyldardyń basynda daǵdarysqa ushyraǵan zaýttyń jańa tarıhy 1997 jyly Alageum Electric holdıngtik kompanııasynyń negizin qalaýshy Saıdýlla Qojabaev kelgen kezde bastaldy. Búginde KTZ Qazaqstannyń aýyr mashına jasaý salasyndaǵy brendi desek bolady. «Kentaý transformator zaýyty» AQ Qazaqstan Respýblıkasynyń tarıhynda tuńǵysh ret salmaǵy 110 tonna, kerneýi 110kV, qýaty 63000 kVA elektrli mashınalardyń serııaly óndirisin jolǵa saldy. Qazaqstandyq elektr energetıkasynda jańa dáýir bastaldy. Mundaı klastaǵy jáne qýattaǵy transformatorlardy ıgerý - «KTZ» AQ ujymynyń úlken jetistigi men jeńisi. Ásirese, bul mańyzy asa zor oqıǵa «KTZ» AQ-tyń 55 jyldyǵy qarsańynda bolǵany kóńil súısindiredi», - dep jazady maqala avtory.
Atalǵan basylymnyń sportqa arnalǵan bóliginde «Azııa atletteri aıbyndaryn asyryp tur» degen taqyryppen Almatyda ótip jatqan aýyr atletıkadan álem chempıonaty týraly berilip otyr. Tilshiniń jazýynsha, 8 qarashada bastalǵan aýyr atletıkadan álem chempıonatynyń qazirge deıin 6 salmaq kategorııasy boıynsha medaldar jıyntyǵy sarapqa salyndy. Solardyń báriniń bas júldesi ǵana emes, jalpy medaldarynyń denin «sary qurlyqtyń» ókilderi jeńip aldy. Sonyń ishinde Qytaı quramasynda - 3, Soltústik Koreıa jamaǵatynda - 2, al Qazaqstan sportshylarynda 1 altyn medal bar. Osynyń ózi búginde Azııa atletteriniń qazir aıbyndary asyp, aıdyndary ozyp turǵanyna tolyq dálel bola alady.
*** Qazirgi álem memleketteriniń basshylarynyń reıtıngin jasaı qalsa, sóz joq, bizdiń Kóshbasshymyz sol tizimniń joǵary satysyna ornalasar edi, dep jazady «Aıqyn» gazeti búgingi sanyndaǵy «Kóregen basshynyń kóshi túzý» atty maqalasynda. Basylymnyń atap ótýinshe, N.Á.Nazarbaev otandastary aldynda ǵana emes, sonymen birge tórtkúl dúnıeniń eń myqty saıasatshylary men sarapshylary aldynda da zor bedelge ıe tulǵa. Ol bul bedelge sóz joq, búgingi dúnıe júzine túgel tanymal jáne syıly Qazaqstan Respýblıkasy dep atalatyn memleketti quryp, tanytyp, moıyndatý arqyly ıe boldy. Shyn máninde, egemendigin alǵan kezde qazaq halqyn álemde biletinder múlde az edi. Ondaı tanymaldyǵy tómen halyq bedeldi memleketti qysqa merzimde quryp shyǵady degen oı eshkimdi de sol kezderi mazalamaǵan shyǵar. Biraq ómir aqıqatynda Qazaqstan Respýblıkasy tikesinen tik turdy, ony azýly AQSh, irgedegi eki alyp Reseı men Qytaı, dini bólek evreıler men eýropalyqtar tolyq moıyndady. Osyndaı, ıaǵnı Qazaqstan Respýblıkasy dep atalatyn tanymal da som tulǵany jasap shyǵarǵan músinshi sóz joq, Nursultan Ábishuly. Nazarbaev mundaı bedeldi qandaı qyzmetimen jınaqtady? Bul suraqqa jaýap berer bolsaq, ol bylaısha órnekteler edi: A. KSRO derjavasy ydyraýynan keıingi alapat retsessııany, sonyń saldarynan bolǵan orasan zor jumyssyzdyqty qysqa merzimde joıa aldy. Á. Devalvatsııany tejedi. B. Gıperınflıatsııany aýyzdyqtady. Ultymyzdyń Kóshbasshysy Nursultan Ábishuly jasaǵan qyzmettiń nátıjesi osylar.
Sondaı-aq atalǵan basylymda «Jýrnalıst qolbalaǵa aınalmasyn» degen taqyryppen problemalyq maqala berilip otyr. Jýrnalıst Aısha Qurmanǵalıdyń aıtýynsha, búginde jýrnalısterdi telearnalardan yǵystyrý úrdisi júrip jatqandaı áser qaldyrady. Nebir talantty telejýrnalısterdiń kóbi búginde jumyssyz júr. Al jumysta júrgenderi kadr tasasynan shyqpaıdy. Olardyń ornyn ánshi, akterler nemese basqa tanymal saıasatkerler basýda... Alaıda kórip júrgenimizdeı, kóbi jýrnalısterdiń daıyndap bergen mátinderin durys jetkize almaı otyrady. Sóz bolyp otyrǵan máseleler - olarǵa múlde beımálim, zerttemegen, oı-sanadan ótkizip, zerdelemegen jaıttar... Televızııa - aına, odan eshnárseni jasyrý múmkin bolmaǵandyqtan, munyń bári kórermenge anyq baıqalyp turady. «Sózdiń shyny kerek, telearnalardaǵy jýrnalıster búginde ánshi, artısterdiń qolbalasyna aınalyp bara jatyr. Bul másele óz kezeginde telejýrnalısterdiń durys dúnıe, ıaǵnı sapaly stsenarıı jazýǵa degen yntasyn da tómendetetini sózsiz», - deıdi ol. Aqıqatynda, telearnalar búginde eldiktiń besigi bolsa, bizde ony qazir bul salaǵa esh qatysy joqtar terbetip jatyr. «Shymshyq soısa da qasapshy soısyn» degendeı, árkimniń óz kásibimen aınalysýy kerektigi baǵzydan aıtylyp keledi. Búginde sózden iske kóshetin kez kelgen sııaqty. Bálkim, jýrnalısterdi qoldaý úshin áleýmettik jelilerde qozǵalys qurýymyz qajet shyǵar. Óıtkeni óz múddemizdi ózimiz qorǵamasaq, basqalardyń múddesin qaıtyp qorǵamaqpyz? Jýrnalıstıka bul «jurt aıtsa - boldy, kóp aıtsa - kóndi» deıtin kóshedegi bireý emes. Ol - «halyqtyń kózi hám qulaǵy jáne úni» deıtin uly mıssııany atqaratyn kásip ıesi. Al osy qulaqtyń durys estip, kózdiń aıqyn kórip, únniń ashyq shyǵýy búgingi jahandanǵan, túrli qaterler qaýpi kóbeıip, eldigimiz synǵa túsip turǵan ýaqytta óte qajet. Demek, jýrnalısterdiń ekinshi planda qalmaı, olardyń qoǵam ómirinde óz bıigine kóterilýi óte mańyzdy, deıdi maqala avtory.
