Júrgizýshiler nazaryna: aldaǵy jyly aıyppuldar kólemi ulǵaıady
«2023-2025 jyldarǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjet týraly» QR zańyna sáıkes, keler jyly eń tómengi jalaqy mólsheri – 70 myń teńge, al aılyq eseptik kórsetkish (AEK) – 3 450 teńge bolyp bekitildi. Demek, aıyppuldardyń da kólemi ulǵaıady.
Qozǵalys jyldamdyǵyn asyrǵanda
Aldaǵy jyly qala ishinde kóliktiń jyldamdyǵyn arttyrǵandarǵa, ıaǵnı saǵatyna 60 shaqyrymnan da qatty júrgenderge salynatyn aıyppul ósedi. Máselen, belgilengen jyldamdyqtyń ústinen 10-40 km/saǵ qosqan júrgizýshiler 5 AEK-ten (17 250 teńge) 10 AEK-ke (34 500 teńge) deıin aıyppul arqalaıdy. Al budan da joǵary jyldamdyqpen júrgender 20 AEK (69 000 teńge) tóleıdi. Ákimshilik jaza qoldanylǵannan keıin bir jyl ishinde mundaı áreketti qaıtalaǵandar 30 AEK (103 500 teńge) aıyppulmen jazalanady.
Kólik júrgizýge quqyǵy joq azamattarǵa
Avtokólikti júrgizýge quqyǵy joq júrgizýshige 20 AEK nemese 69 myń teńge aıyppul salynady. Kólikti júrgizý quqyǵynan aıyrylyp, kólik basqarǵany úshin 50 AEK (172 500 teńge) aıyppul salynady, ne 20 táýlikke qamaýǵa alynady.
Jol belgilerin elemegen jaǵdaıda
Jol belgileri men onyń talaptaryn saqtamaǵany úshin 3 AEK (10 350 teńge) aıyppul tóleıdi. Baǵdarshamnyń qyzyl túsine toqtamaǵan nemese jol dıspetcheriniń tyıym salý qımylyna qulaq aspaǵan jaıǵdaıda 10 AEK (34 500 teńge) aıyppul salynady. Quqyq buzýdy qaıtalasa, onyń kólemi 15 AEK-ke (51 750 teńge) deıin ósedi. Jol qozǵalysy erejelerin buzyp, jaıaý júrginshiler joly, jol jıekteri nemese trotýarmen júrse, 15 AEK (51 750 teńge) aıyppul tóleıdi.
Aıaldama/avtoturaq erejesin buzǵan jaǵdaıda
Kólikti turaqqa durys qoımaǵan jaǵdaıda salynatyn aıyppul mólsheri de artady. Máselen, aıaldama nemese avtoturaq qaǵıdalaryn buzǵandarǵa 5 AEK (17 250 teńge) aıyppul salynady. Kólikti belgilenbegen jerlerge qoıyp ketip, basqa avtokólikterdiń júrýine kedergi jasaǵandar 10 AEK-ke (34 500 teńge) deıin aıyppul tóleıdi. Aqyly turaqqa aqsha tólemegen jaǵdaıda 3 AEK nemese 10 350 teńge aıyppul arqalaıdy.
Jaıaý júrginshilerge qatysty
Jaıaý júrginshilerge arnalǵan oryndardaǵy jol qozǵalysyna qatysty erejeler oryndalmasa, 6 126 (2022 jyl) teńgeniń ornyna 6 900 (2023 jyl) teńge aıyppul salynady. Bir jyl ishinde qaıtalansa, aıyppul kólemi birden 10 AEK-ke deıin artyp, 30 630 teńgeniń ornyna 34 500 teńge tóleıtin bolady.
Basqa da aıyppuldar
Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly Kodekske qyrkúıek aıynda ózgeris engizildi. Oǵan saı, polıtsııa qyzmetkerleriniń zańdy ókimderine baǵynbaıtyndarǵa 30 AEK (103 500 teńge) aıyppul salynady nemese 15 táýlikke deıin qamaýǵa alynady. (Bıyl bul soma – 91 890 teńge). Eger quqyq buzýshylyq bir jyl ishinde qaıtalansa, 15-ten 20 kúnge deıin qamaýǵa alynady. Qamaýǵa alynbaıtyndar úshin (múgedek adamdar) jaza retinde 50 AEK – 175 500 teńge (2022 jyly – 153 150 teńge) mólsherinde aıyppul salynady.
Qoǵamdyq orynda túkirgeni úshin, sondaı-aq belgilenbegen jerlerde qoqys tastaǵany úshin 5 AEK nemese 17 250 teńge aıyppul salynady. Al, qaıtalanǵan jaǵdaıda 10 AEK-ke nemese 34 500 teńge tóleıtin bolady.