Jumysshy mamandyqtar jylyna daıynbyz ba?
Prezıdent 2025 jyldy Jumysshy mamandyqtary jyly dep jarııalady. Bul qadam suranysy kóbeıgenimen, túlegi azaıǵan salaǵa qandaı serpin ákeletini ázirge belgisiz.
Osy oraıda Kazinform tilshisi «ózgeristi neden bastaý qajet?», «jumysshy mamandardyń statýsyn qalaı belgileımiz?» degen saýalǵa jaýap izdep kórdi.
400 myńnan astam jumysshy maman kerek
Sózdi suranystan bastaıyq. Elde jumysshy maman tapshy, sarapshylar úrdis keıin de jalǵasady dep otyr. 2030 jylǵa deıin salada 410,6 myń adam jetispeýi múmkin. Jekeleı jiktesek:
- kólik, júk kóligi men taksı júrgizýshisi – 88,1 myń;
- dánekerleýshi – 18 myń;
- montaj qurylysshy, qurylysshy-árleýshi men sýretshi – 13,4 myń;
- santehnıkter – 13,2 myń;
- fermerler men aralas ónimderdi óndirýshi jumysshy – 12,4 myń;
- sylaqshy – 11,2 myń;
- traktorshy – 11 myń;
- qurylysshy-montajshy, soǵan baılanysty jumysshylar – 9,2 myń;
- ónerkásiptik jabdyqtardyń slesary salasy 8,2 myń mamandy qajet etedi. Demografııalyq kórsetkish pen ekonomıka kólemine qaraı sanda ózgeris bolýy yqtımal. Alaıda bul statıstıka deregi keri ketedi degen sóz emes, kerisinshe, maman tapshylyǵy jyldap údeı túsedi.
Sondyqtan qazirden baǵyt belgili. Memleket basshysy jumysshy mamandardy yntalandyrý úshin kásibı bilim berýdi damytý, eńbek naryǵyn júıeleý qajetin meńzegen bolatyn. Keler jyldyń jemisti bolýyna da atalǵan faktorlar áser etpeı qoımas. Ásirese, qoǵamda birshama daý týdyrǵan kásiptik bilim berý máselesi kún tártibine kóteriletin sekildi.
«Kásiptik bilim berý salasyna reforma jasaý – aıryqsha ózekti másele. Bul – ekonomıkanyń ósimin qamtamasyz etý jáne ınvestıtsııalyq tartymdylyǵyn arttyrý úshin asa qajet qadam. Men 2025 jyldy Jumysshy mamandyqtary jyly dep jarııalaımyn. Osy ýaqyt ishinde tehnıkalyq jáne kásibı bilim berý júıesin reformalaý qajet. Sondaı-aq biz jumysshy mamandyqtaryn dáripteý arqyly qoǵamda eńbekqor jáne naǵyz maman bolý ıdeıasyn nasıhattaımyz, – dedi Prezıdent.
Sonymen, bilim berý salasyndaǵy reforma qalaı júrgizilýi qajet? Sarapshylar aldymen oqýǵa qabyldanatyn túlekterdiń maqsatty túrde kelýin ári olardyń jumyspen qamtylýyn nazarǵa alýdy usynýda. Qazir jumysshy mamandardyń deni kolledjderde daıarlanady. Ondaǵy bilim alýshylar men túlekterdiń jumyspen qamtylý deńgeıinde alshaqtyq bar. Sebebi stýdenttiń biri memlekettik bilim granty úshin ǵana tússe, keıbiri JOO-ǵa oqýǵa túsýge UBT baly jetpegendikten kelgen. Óz erkimen esik ashqandar az. Sáıkesinshe, kolledj túlekteriniń mamandyq boıynsha jumys isteý kórsetkishin alǵa bastyra almaı otyrmyz.
Iran modelin qalaı engizemiz?
Osy rette Májilis depýtaty Erbolat Saýryqov jumysshy mamandardy daıarlaý kezinde bilim berý júıesin úsh sektorǵa bólýdi durys sanaıdy: teorııalyq, praktıkalyq, óndiristik. Alǵashqy ekeýi kolledjderdiń oqytý tájirıbesinde qoldanylǵanymen, sońǵysy – óndiristik saty eskerilmeı keledi. Stýdentter tańdaǵan mamandyǵynyń óndiristik bóligin kózben kórip, kolledj qabyrǵasynda júrip qosymsha tabys tapqanda ǵana ynta artady degen pikirde.
– 5-6 jyl buryn Iran memleketinde boldym. Sonsha jyl sanktsııa qyspaǵynda bolǵanyna qaramastan el qatty damyp ketken. Orta jáne shaǵyn bıznestiń úlesi joǵary, maman tapshylyǵy joqtyń qasy. Árıne, bul deńgeıge qalaı jetkeni qyzyqtyrdy. Sondyqtan Tegerandaǵy energetıkalyq kolledj jumysymen tanystym. Baıqaǵanym, olardyń kolledji bizdiń modelge múlde jat. Qazaqstandaǵydaı 3-4 qabatty oqý nysany emes, óndiris orny alyp jatyr. Bilim berý nysany 3 bólikke bólinedi eken. Ortasynda – teorııa oqytatyn aýdıtorııa, ekinshisinde – óndiris qoımasy, úshinshi bóligi – óndiris tsehy. Stýdentter osynda oqyp, jumys isteıdi. Tipti tabysyna oqý aqysyn tóleıdi, qalǵany ózine paıda.
Oqý merzimi de bólingen. Mysaly, 6 aı oqyǵan adam - jumysshy maman, 1 jyl oqyǵan stýdent - kásibı maman, 1 jyl 8 aı oqyǵandar kúrdeli mindetti atqara alatyn jáne basshylyq laýazymynda jumys isteıtin túlek bolady. Qyzyǵy, ondaǵy stýdentterdiń jumysy daıyn, oqý bitirgesin tentirep júrmeıdi, – dedi ol.
Erbolat Saýryqov Irannyń bilim berý modelin engizýdi ýaqyt talap etetinin jasyrmady. Sol úshin aldymen pılottyq joba retinde birneshe kolledjde synap kórýdi usyndy.
Sondaı-aq keıingi basty qadam retinde jumys berýshilerdiń talabyn júıeleý qajetin aıtyp otyr. Depýtat jumysshy mamandardy jumysqa qabyldaý týraly arnaıy klassıfıkatsııalyq talap jasaý kerek degen oıda. Aıtýynsha, jumys berýshiler maman alǵan kezde ýnıversıtet túlegine basymdyq beredi. Saldarynan kolledj bitirgender ýnıversıtet oqýǵa májbúr. Jumysshy mamandar tapshylyǵynyń bir sebebin osy máseleden tarqatty.
– Kolledjder usynatyn túlekter týraly statıstıkany qarasaq, 90 paıyzǵa jýyǵy jumysqa ornalasqan bolyp shyǵady. Alaıda bul jerde derekti jınaý, qalyptastyrýdaǵy algorıtm qate. Máselen, kolledjdi bitirgen 10 stýdenttiń altaýy JOO-ǵa tústi, ekeýi jumysqa ornalasty delik. Statıstıkada kolledj basshylyǵy 8 adam jumyspen qamtyldy dep beredi. Sondyqtan derek jınaý úrdisin naqtylyqqa qurý artyq etpeıdi, – dedi depýtat.
Bilim berý granty kóbeıedi
Jasyratyny joq, Úkimet tehnıkalyq jáne kásibı bilim berý júıesin reformalaýǵa múddeli bolyp otyr. Premer-mınıstrdiń orynbasary Tamara Dúısenova bastaǵan jumys tobynyń kolledjderdi 3-4 deńgeıge bólý, jumysshy mamandardy daıarlaýǵa arnalǵan oqý baǵdarlamasyn jańartý bastamasy osy ózgeriske baǵyttalǵan. Bilim berý granty da nazardan tys emes. Jaýapty mınıstrlik suranysy joǵary salaǵa bilim grantyn kóptep bólýge nıetti. Máselen, bıyl JOO-ǵa túsý úshin 112 myń grant berilse, onyń 60 paıyzy tehnıkalyq mamandyqtarǵa tıesili. Al kolledjderde bilim alý úshin 145 myń grant bólingen – jyldaǵydan 12 myńǵa kóp. Basym deni mashına jasaý, kólik, energetıka, IT, qurylys jáne ınjenerııa sekildi tehnıkalyq mamandyqtarǵa baǵyttalǵan. Oǵan qosa kásiporyndardyń ótinimi negizinde orta kásiptik oqýǵa 10 myń talapkerge múmkindik berildi.
– Tehnıkalyq mamandyqtardyń ishinde aqparattyq tehnologııalyq kommýnıkatsııa salasynda 10 900 grant bólindi. Jaratylystaný, statıstıka mamandyqtaryna 8 288 myń grant berildi. Jalpy osy tehnıkalyq baǵyttarǵa degen qyzyǵýshylyq jastar arasynda óte belsendi bolyp tur. Tehnıkalyq baǵyttarǵa degen qyzyǵýshylyq sońǵy 2 jylda edáýir ósti, – dedi QR Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstrliginiń qoǵammen baılanys departamentiniń basqarma basshysy Qarlyǵash Qalybekkyzy.
Jalaqy jaıy
Qalaı desek te máseleni túpkilikti sheshetin tetik – jalaqy men bos jumys orny. Qoǵamnyń kútetini de osy. Bul rette júktiń aýyry QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligine túsetini anyq. Jaýapty organdarmen birlesip naryqty retteý, azamattardyń eki qolǵa bir kúrek tabýyna septesý búginnen bastalyp ketken. Jumysshy mamandyqtar jyly qandaı jobalar júzege asýy múmkin ekenin bilý úshin mınıstrlikke arnaıy saýal joldaǵan bolatynbyz. Bilgenimiz, basym baǵyt tsıfrlandyrý men arnaıy kýrstar ótkizýge negizdelgen sekildi.
«Qazaqstanda jumysshy mamandyqtary jylyn ótkizý maqsatynda Eńbekmıni tarapynan jobalar ázirlenýde. Onyń ishinde elektrondyq eńbek bırjasynyń bazasynda tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berý uıymdarynyń túlekteri úshin óndiristik praktıkany uıymdastyrý, kásibı bilikti taný ortalyqtaryn ashý, mektep oqýshylary men stýdentter úshin jetekshi kásiporyndarda ashyq esik kúnin ótkizý, «Mansap kompasy» platformasynda mektep oqýshylary úshin kásiptik baǵdarlaýdy uıymdastyrý qarastyrylýda.
Sondaı-aq «Jumysshy kásipter» boıynsha bos jumys oryndarynyń jármeńkesin ótkizý, jumysshy kásipter boıynsha kásiptik standart pen oqý baǵdarlamasyn jańartý, elektrondyq eńbek bırjasynyń bazasynda jumysshy kásipter boıynsha VR kýrstar ázirleý men jumysshy kásipter boıynsha sýbsıdııalanatyn jumys oryndarynyń sanyn ulǵaıtý usynyldy», – delingen hat mátininde.
Mamandardyń statýsy men mártebesine qatysty ta tarmaq bar eken. Mınıstrliktiń aıtýynsha, jospar jobasyna qosý úshin jumysshy mamandyq ıeleriniń eńbek quqyn qorǵaý boıynsha usynystar berilgen. Ol boıynsha zańdaǵy jumyskerdiń eńbek quqyǵyn qorǵaý bóligin ózgertý jáne laıyqty eńbek qaǵıdatyn ilgeriletý boıynsha jumys júrgizilmek. Oǵan qosa eńbek qatynasyn deklaratsııalaý tetigin endirý, keńes berý ortalyqtary ashylýy yqtımal.
Al Májilis depýtaty Ashat Aımaǵambetovtiń aıtýynsha, jumysshy mamandyqtardyń bedelin arttyrý úshin jalaqy mólsherin kóterý jetkilikti. Túlekterdiń saladan alystaýyna atalǵan másele túrtki.
– Kez kelgen mamandyqtyń jastar tarapynan qyzyǵýshylyq týdyrýy úshin, eń aldymen, onyń jalaqysyn kóterý kerek. Bıyl jazda óńirlerde bolǵanymyzda elimizde dánekerleýshi, kran mashınısi, sý joly qyzmetkeri, slesar sekildi qajet mamandardyń jetispeıtinin kórdik. Sebebi sol – jalaqysy az. Sondyqtan ol mamandyqtarǵa eshkim barǵysy kelmeıdi. Qazir Parlament tarapynan qabyldanǵan normatıvtik-quqyqtyq baza bul baǵytta jumys isteý úshin jetkilikti. Zańdar bar, endi atqarýshy organdar biz aıtyp otyrǵan jalaqy máselesin kóterý jaǵymen shuǵyldanýy kerek, – deıdi Ashat Qanatuly.
Jumysshy mamandyqtar jylyna arnalǵan jospar birneshe aıdan keıin-aq júzege asady. Demek maman statýsy qalaı qubylatynyn, saladaǵy reformalar qandaı nátıje beretinin kóretin kún alys emes. Bastysy, eńbek adamy úshin múmkindik esigi ashylmaq.