Jumaq jemisi: qazaqstandyqtar jylyna 35 myń tonna qurma jeıdi
Ádette Ramazan aıy jaqyndaǵannan-aq qurmaǵa degen suranys artady. Bir aı boıy bul ónim álemniń túkpir-túkpirindegi musylmandar dastarqanynan úzilmeıdi, sebebi qurma óziniń taǵamdyq qasıetterimen burynnan belgili. Buǵan ǵylymı dálelder de jetkilikti. Qazaqstandyqtar qurmany qanshalyqty kóp alady jáne bizge qaı elden keledi, onyń emdik qasıeti qandaı? Kazinform tilshisiniń sholýyn usynamyz.
Qurma – aýyzashar máziriniń sáni
Iá, qurma – qasıetti Quranda aıtylǵan jemisterdiń biri jáne Paıǵambarymyz (s.a.s.) orazasyn qurmamen, ol bolmasa sýmen ashatyn bolǵan. Sol sebepti, qurmamen aýyz ashýdy súnnet dep bilgen musylmandar dastarhanǵa qurma qoıýdy dástúrge aınaldyrǵan.
Keıbir hadıste – Paıǵambarymyz Muhammedtiń (s.a.s.) izbasarlary jazǵan sózderiniń jınaqtarynda qurma «jumaq jemisi» dep atalady. Dintanýshy ári hadısshi Ábý Isa at-Tırmızı (824) qurmany bylaı sıpattaıdy:
«Onyń ýlanýǵa qarsy emdik qasıeti bar. Kimde-kim kúnin jeti syǵylǵan (ájýa) qurmamen bastasa, ol kúni ýlaný nemese sıqyrshylyq qaýpi bolmaıdy».
Al «Qanzýl-Ýmmal» hadıster jınaǵyndaǵy 26-hadıste:
«Tańerteń ash qarynǵa qurmany jeńder, óıtkeni olar qurtty óltiredi», - delingen.
Iá, Ramazan aıynyń orazasyn qurmamen ashý usynylady, óıtkeni qurmanyń qorektik kúshi mol, ol dárýmen men mıneralǵa baı.
Aısha anamyzdyń (r.a.) aıtýynsha, Paıǵambarymyz (s.a.s.) orazasyn jas qurmamen, jas qurma bolmasa, kepken qurmamen, ol bolmasa sýmen ashqan (Ábý Dáýit, Sııam, 21). Qurmamen aýyz ashýdy súnnet dep bilgen musylmandar qasıetti aıda dastarhanǵa qurma qoıýdy dástúrge aınaldyrǵan. Tipti qurmany aýyzashardyń sáni dep te aıtýǵa bolady. Onyń quramyndaǵy qant mólsheriniń kóptigi oraza ustaǵan adamnyń kúni boıǵy denesiniń álsiregenin ketiredi, sondyqtan mamandar qurmany jaı ýaqytta da jıi jeýge keńes beredi.
«Quranda atalǵan barlyq jemistiń, onyń ishinde qurmanyń adam aǵzasyna tıgizer paıdasy men kóptegen aýrýǵa em ekenin zamanaýı medıtsına dáleldep keledi. Munda oılanǵan adam úshin ǵıbrat bar. Ásirese, jemis-jıdekterdiń pisip-jetilýi, boıyndaǵy baı mıneral men dárýmen qory tańǵaldyrmaı qoımaıdy. Barlyǵy bir topyraqtan ósip-óngenimen, túr-túsi men dámi ártúrli», – dep jazylǵan Qazaqstan musylmandary Dinı basqarmasynyń resmı saıtynda.
Jalpy, Islamda qurmanyń alatyn orny erekshe. Qurma sózi Quran Kárimde 20-dan astam ret kezdesedi.
Zamanaýı medıtsınanyń jańalyqtary ejelgi ustanymdardyń barlyǵyn derlik rastaıdy. Qurmanyń emdik qasıeti bar. Keıbir sarapshy kúnine 2 qurmanyń quramynda adam aǵzasyna qajetti dárýmender men mıneraldardyń táýliktik mólsheri bar ekenin aıtady. Shynymen solaı ma, osy ónimniń mazmunyna júgineıik. Tómendegi ınfografıkada 100 g qurmadaǵy vıtamınder men mıneraldardyń mólsheri kórsetilgen.
1 qurmada V5 vıtamıni – 16%, kalıı – 14,8%, kremnıı – 553,7%, magnıı – 17,3%, marganets – 13,1%, mys – 20,6%, hrom – 118% bolady.
Qurma qan qysymyna, júıke júıesine, aqyl-oı belsendiligine, qan túzilý protsesine jáne bulshyqet júıesiniń durys jumys isteýine oń áser etedi. Jemistiń quramynda A dárýmeni jáne ftorıd te bar, sondyqtan olar kórý jáne tis saýlyǵyna paıdaly.
Qurmanyń bakterııaǵa qarsy qasıeti de bar, sondyqtan adam densaýlyǵyna qaýipti eshbir bakterııany, mıkrobty nemese parazıtterdi tasymaldaı almaıdy. Onyń ústine, ony ash qarynǵa jese parazıtter men patogendi bakterııalardy óltiredi.
Sonymen qatar, qurmany anemııaǵa, qandaǵy holesterındi tómendetýge, aýrýdan keıin densaýlyqty qalpyna keltirýge jáne asqazan-ishek joldary men uıqy beziniń qaterli isiginiń aldyn alý sharasy retinde jeýge bolady.
Bul jemisti júkti áıelderdiń de jegeni durys dep sanalady:
«Bosanatyn áıelge qurma berińiz. Eger oǵan jańa pisken qurma bere almasańdar, keptirilgenin berińder, óıtkeni áıel úshin qurmadan artyq paıdaly aǵash joq» («Ýmdat ál-Qarı», 21:68).
Qurma bosanǵannan keıingi kezeńde ananyń densaýlyǵy qalpyna keltirý úshin de paıdaly. Al emizetin analar qurma jese, balanyń jan-jaqty damýyna mańyzdy dárýmendermen baıytýǵa, náreste aǵzasynyń kóptegen aýrýǵa tózimdiligin arttyrýǵa kómektesedi.
Qazaqstanǵa qurma qaı elderden keledi
«QazTrade» saýda saıasatyn damytý ortalyǵynyń málimetinshe, sońǵy alty jylda – 2018-2023 jyldar aralyǵynda elimizge 24 elden qurma ımporttalǵan. Negizgi eksporttaýshylar – Iran, Izraıl, Aljır, Saýd Arabııasy, Týnıs, Iordanııa. Byltyr Qazaqstanǵa shamamen 16,2 myń dollarǵa 35,6 myń tonna qurma ákelingen. Koronavırýs pandemııa kezinde tutyný 43 myń tonnaǵa deıin ósti.
Qurmanyń kóbi Irannan satyp alynady. 2023 jyly bul elden 28 myń tonnadan astam ımporttaldy.
Importtalatyn qurmanyń túrine qaraı baǵasy da ártúrli. Naqty qaı eldiń qurmasy kelisine qansha turatynyn eshbir quzyretti organ aıta almady. Elimizde ony eshkim qadaǵalamaıdy. Osylaısha, tek jalpy somasyn ǵana bildik.
Aıtpaqshy, qurmanyń álemdegi eń tanymal suryptary – negizinen Marokko men Izraılde ósiriletin karamel hosh ıisi bar medjýl, al Deglet-nýr – Aljır, Týnıs, qurǵaq, biraq adjva surpy Islamda erekshe oryn alatyn – Medına men Saýd Arabııasynda, Iranda mazafatı jáne Saýd Arabııasy men Parsy shyǵanaǵynyń basqa elderinde safavı surpy ósiriledi.
Bári óz ornymen bolýy kerek
Jalpy, qurma kalorııasy joǵary taǵam bolyp sanalady. Onyń energetıkalyq qundylyǵy 100 g - 292 kkal. Sonymen qatar, kez kelgen tátti ónim sııaqty, qurmanyń quramynda qant kóp. Mysaly, 100 g qanttyń glıkemııalyq ındeksi – 70 birlik. Al, 100 g qurmada bul ındeks 45 birlik bolady. Qurma kámpıt jáne basqa táttilerdi ońaı almastyra alady. Sondyqtan zamanaýı dıetologter artyq salmaqtan arylatyndarǵa, sondaı-aq «salaýatty tamaqtanýǵa» aýysqysy keletinderge táttilerdi qurmamen aýystyrýǵa keńes beredi. Bul rette qurma óte qolaıly – onyń quramynda laktoza men glıýten joq.
Sonymen qatar, qazir kóptegen kondıterlik dúkender untaqtalǵan qurma unynan jasalǵan torttar men qant ornyna qurma qosylǵan túrli táttilerdi usynady. Degenmen, qanttyń joǵary mólsherimen qatar, bul jemiste ınsýlınniń ındeksi joǵary - 100-den astam. Demek, qant dıabetimen aýyratyn adamdar qurmany jemegeni abzal.
Sondaı-aq, quramynda frýktoza kóp bolǵandyqtan, isinýdi týdyrýy múmkin, ishekterdi titirkendiredi jáne tipti dıareıaǵa ákep soǵýy múmkin. Sondyqtan qurma asqazan jarasynan zardap shegetinder úshin de qajet emes.
Nýtrıtsologter qurma bizdiń kómirsý almasýymyzǵa qarapaıym táttilerden artyq áser etpeıtinin aıtady. Óıtkeni, biz ádette qantty qasyqtap jemeımiz. Mysaly, eger siz qurmany qantpen emes, sút qosylǵan shokoladpen salystyrsańyz, onda onyń glıkemııalyq ındeksi qant sııaqty 70 bolady, biraq kómirsýlardyń mólsheri shamamen eki ese kóp, ıaǵnı kómirsý almasýyna kelgende shokoladty tańdaǵan jón. Sol sebepti, dárigerler kómirsýlardyń táýliktik normasynan aspaý úshin qurmany qalypty mólsherde jeýdi, máselen eresek adamǵa kúnine ary ketse 10 qurma jeýdi usynady.
Qalaı bolǵanda da, barlyq derlik maman – dáriger, dıetolog, nýtrıtsolog, teolog ár nárseniń shegi bolýy kerek deıdi. Qurmany da kóp jeý aǵzaǵa zııan, al ornymen paıdalaný – em.
