«Jumada járdemaqylar men zeınetaqylar ósedi» - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, Ońtústik Qazaqstan oblysynda tuńǵysh ret ótken «Et asý» festıvali barysynda 20 etnomádenı birlestik 20 qoı soıyp, 20 qazanda arnaıy as ázirledi.
«Qazaqtaı qonaqjaı halyq álemde sırek. Qudaıy qonaqqa qorasyndaǵy jalǵyz qoıyn jarqyratyp soıyp berip, jaıaýǵa astyndaǵy atyn mingizip jiberetin saqy halyqtyń bar bolmysyn qazaq dalasyna alǵash kelgen saıahatshylar da baıqaǵan. Olar dostaryna «qonǵan úıińe jambaspul, tamaǵyna aqsha tólemek bolsań, qazaqty renjitip alasyń. Durysy, qazaq dalasyna barǵanda aqsha salǵan ámııanyńdy qaltańnyń bir qaltarysyna tyǵyp tasta» deıdi eken.
Ońtústiktegi «Ońtústik» qabyldaý úıinde Qazaqstan Respýblıkasy Konstıtýtsııasy men Qazaqstan halqy Assambleıasynyń 20 jyldyǵy aıasynda oblystaǵy 20 etnomádenı birlestiktiń qatysýymen qazaqtyń ulttyq taǵamy - «Et asý» festıvali ótkende osy jaǵdaı jıi aıtyldy»,-dep jazady maqala avtory.
Іs-sharaǵa zııaly qaýym, etnomádenı birlestikterdiń tóraǵalary men ókilderi, oblystyq Qazaqstan halqy Assambleıasy janyndaǵy Analar keńesiniń músheleri, aýdan, qalalardan arnaıy shaqyrylǵan delegatsııalar men BAQ ókilderi qatysty.
Etnomádenı birlestik ókilderi qazaqtyń ulttyq taǵamyn meılinshe sapaly daıyndaýdan, qonaqtarǵa tabaq tartýdan, sorpanyń qunarlylyǵynan jáne qoı etin pisirý kezinde jylqynyń qazy-qarta, jal-jaıasyn paıdalaný syndy erekshelikterden saıysqa tústi. Daıyndalǵan ettiń bir bóligi «Qaıyrymdylyq kerýeni» aktsııasy aıasynda qaladaǵy turmysy tómen otbasylarǵa taratyldy.
Ońtústik Qazaqstan oblystyq ákimi apparaty basshysynyń orynbasary - Assambleıa hatshylyǵynyń meńgerýshisi Muratáli Qalmuratov respýblıkada alǵashqy bolyp ótken festıvaldiń mán-maǵynasyn túsindirip berdi.
«Ortaq taǵdyr biriktirgen Qazaqstan halqy arasynda yrysty yntymaq pen berekeli birlikti barynsha baǵalaýdy ustyn etken shara - dostyq pen etnosaralyq kelisimdi nyǵaıtýdy, qoǵamdyq kelisim ıdeıalaryn jan-jaqty nasıhattaýdy jáne qazaq ultynyń salt-dástúri men mádenıetin keńinen nasıhattaý arqyly qurmet kórsetýdi kózdeıdi», - dedi.
- Bizdiń atalarymyz kezinde aryp-ashyp Qazaq eline kelgende, qazaq baýyrlar baryn aldyna tosyp ashtyqtan aman alyp qalǵan, - deıdi Iran etnomádenı birlestiginiń tóraǵasy Kapar Pýr. - Biz muny eshqashan umytpaımyz. Keńpeıil qazaq dastarqany bárimizdi bir maqsatqa biriktiredi. Bul materıal « Erekshe festıval » degen taqyryppen berilgen.
Bas basylymda «Kóppen kórgen uly toı» atty maqala kópshilik nazaryna usynylǵan. Qazirgi kúni álemde ulttyq valıýtalardyń qunsyzdanýy jappaı oryn alýda. Máselen, jýyqta ǵana Argentınanyń pesosy bir kúnniń ishinde 42,6 paıyzǵa quldyrap shyǵa keldi. Bul oqıǵa valıýtalyq operatsııalardy shekteý jónindegi sheshimniń joıylýyna baılanysty oryn aldy. Munyń sebebi túsinikti de. Eldiń burynǵy basshysy Krıstına Fernandes de Kırshnerdiń tusynda el úkimeti ulttyq valıýtany qoldaý úshin úlken shyǵyndarǵa baryp, ortalyq ulttyq banktiń rezervtegi qarjylaryn shyǵyndap bolǵan edi. Sondyqtan, eldiń jańa prezıdenti Maýrısıo Makrı eldiń ekonomıkasyn aýyr jaǵdaıdan qutqarý úshin joǵarydaǵydaı sharaǵa barýǵa májbúr boldy.
Argentınada osy oqıǵadan keıin ile-shala negizgi taýarlarǵa baǵa ósimi birden baıqala bastady. Endi osy jaǵdaıdyń qıyndyqtaryn joıý qajet. Jańa prezıdent osy úshin jaǵdaıy nashar otbasylarǵa tólem tóleıtindikterin aıtyp, ýáde berdi. Qazirgi kúnniń ózinde, shamamen alǵanda 8 mıllıon adamnyń járdemge muqtaj ekendigi ańǵarylyp otyr.
Argentına pesosynan keıin ile-shala baýyrlas el Ázerbaıjannyń ulttyq valıýtasy da quldyraý quryǵyna ilindi. Ázerbaıjannyń Ortalyq banki ústimizdegi jyldyń 21 jeltoqsanynan bastap manattyń baǵamyn erkin aınalymǵa jiberýge májbúr boldy. Manat birer kúnniń ishinde 50 paıyzǵa deıin quldyrady. Osyǵan baılanysty elde birqatar saýda núkteleriniń jabylǵandyǵyn, aqsha aıyrbastaý núkteleriniń qyzmetterin toqtatqandyǵyn buqaralyq aqparat quraldary jarysa jazýda.
Aıta ketý kerek, manat bir jyldyń ishinde eki ret devalvatsııany bastan keshirip otyrǵan ulttyq valıýtalardyń biri bolyp tabylady. Birinshi joly, ol ústimizdegi jyldyń aqpan aıynda devalvatsııalanǵan bolatyn. Alaıda, soǵan qaramastan, ústimizdegi jyldyń shilde aıynan bastap munaı baǵasynyń kúrt quldyraýy manat baǵamyna degen qysymdy taǵy da arttyra tústi. Onyń ústine el ekonomıkasynyń halyqaralyq deńgeıdegi básekege qabiletsizdigi qıyndyq bultyn qoıýlata tústi. Sóıtip, Ázerbaıjannyń Ortalyq banki osymen bir jyldyń ishinde ekinshi ret ulttyq valıýtasyn devalvatsııalaýǵa májbúr boldy.
Devalvatsııalar sherýi úlken elderdi de qamtýda. Máselen, ekonomıkasy osy ýaqytqa deıin qýatty, qarqyndy damyp kele jatqan bizdiń alyp kórshimiz Qytaı úkimeti de ulttyq valıýtasy ıýandy quldyraý quryǵyna iliktirip aldy. Máselen, 7-11 jeltoqsan aralyǵynda ıýan ár kún saıyn 100 pýnktke deıin quldyrap otyrdy. Sarapshylardyń aıtýyna qaraǵanda, Qytaı úkimeti qazirgi kúni valıýtalyq operatsııalarǵa jasalynatyn shekteýdi alyp tastaýdy kózdep otyrǵan sekildi.
Qytaıdyń mundaı amalǵa barýyna AQSh-taǵy Federaldyq rezervter júıesiniń dollardyń bazalyq paıyzdyq stavkasyn 0-0,25 paıyzdan 0,25-0,50 paıyzǵa deıin kóterý jóninde sheshim qabyldaıtyndyǵy týraly habar taratqandyǵy sebep bolǵan sekildi.
***
«Elbasy aıtqanyndaı, álemmen birge, Qazaqstan da asa kúrdeli, qıyn kezeńde, jańa qaterleri men tyń múmkindikteri qatar órbigen jahandyq ahýalda ómir súrýge kóshti. Bul zaman bılik pen halyqtyń tilegi de, tirligi de bir bolýyn talap etedi. Sonymen birge memleket halyqtyń qamqorlyqqa zárý bóligin óz qanatynyń astyna alyp, qoldaý sharalaryn kúsheıtpek. Prezıdenttiń Joldaýyn júzege asyrý aıasynda aldaǵy aptanyń jumasynan bastap, Qazaqstanda zeınetaqy men járdemaqylardyń kólemi artatyn boldy»,-dep jazady «Aıqyn» gazeti.
Densaýlyq saqtaý jáne áleýmettik damý mınıstrligi Joldaýǵa baılanysty áleýmettik tólemderdiń qaısysy qansha paıyzǵa ósetinin túsindirip berdi.
Qazaqstan Respýblıkasynyń zeınetaqy júıesin odan ári jańǵyrtýdyń 2030 jylǵa deıingi tujyrymdamasynda yntymaqty zeınetaqy tólemi mólsheriniń jyl saıyn ınflıatsııa deńgeıinen eki paıyzǵa ilgerilep, ındekstelýi qarastyrylǵan edi. Al Respýblıkalyq bıýdjettik komıssııanyń otyrysynda maquldanǵan «Áleýmettik-ekonomıkalyq damý boljamyna» sáıkes, aıaqtalyp qalǵan jyly ınflıatsııa 6-8% aralyǵynda qalady dep belgilengen. Sol sebepti kelesi jyldyń qańtar aıynan bastap yntymaqty zeınetaqy tóleminiń mólsheri 9%-ǵa artady (7% - ınflıatsııanyń ortasha deńgeıi jáne 2% - ilgerileý). Sonymen qatar «2016 - 2018 jyldarǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjet týraly» zań boıynsha bazalyq zeınetaqy 11 myń 965 teńge kóleminde belgilendi, al eń tómengi zeınetaqy 25 myń 824 teńge boldy. Osylaısha, 2016 jyly zeınetkerler qolǵa alatyn zeınetaqy tóleminiń eń tómengi mólsheri (álginde aıtylǵan «eń tómengi zeınetaqy» men «bazalyq zeınetaqyny» qosqanda) 37 myń 789 teńgege teń bolady. Bul jaıynda basylymnyń búgingi sanyndaǵy « Jumada járdemaqylar men zeınetaqylar ósedi» atty maqaladan tolyq oqı alasyzdar.
Osy basylymda «Ǵalymdarymyz qashanǵy syrtqa jem bolady?» degen maqala berilgen. «Elimiz álemdik bilim berý salasyn bir izge túsirýdi kózdeıtin Bolon júıesine qosylǵaly ǵalymdarymyz arasynda narazylyq, aıqaı-shý kóbeıdi. 2010 jyldan bastap burynǵy kandıdattyq, doktorlyq qorǵaý júıesine jol jabyldy. Joǵary oqý oryndarynda bilim berý júıesi bakalavrıat, magıstratýra, doktorantýra sııaqty negizgi úsh satyǵa kóshirildi. Doktoranttarǵa óz elimizden jáne shetelden eki birdeı jetekshi taǵaıyndalatyn boldy. Eń basty qatań talap - doktorant atanǵysy keletinder «Thomson Reuters» («ISI web of Knowledge») kompanııasynyń aqparattyq bazasynyń derekteri boıynsha nóldik emes ımpakt-faktory bar halyqaralyq ǵylymı jýrnaldarǵa keminde eki ǵylymı eńbegin jarııalaýy mindetti. ıAǵnı mundaı ataǵy jer jarǵan halyqaralyq jýrnaldarǵa jarııalanatyn maqala mindetti túrde aǵylshyn tilinde jazylýy kerek»,-dep jazady maqala avtory.
Bul talap ǵylymnyń jaratylystaný baǵytyndaǵy naqty ǵylymdar úshin quptaýǵa turarlyq dúnıe delik-aq. Al folklortaný, qazaq tili men ádebıeti, qazaq tarıhy syndy ulttyq sıpaty bar qoǵamdyq ǵylymdarǵa sonshalyqty qajet pe? «Qajet emes» deıdi bul salanyń ǵalymdary. Máselen, belgili akademık Myrzataı Joldasbekov «Sheteldiń ımpakt-faktorly jýrnaldaryna (álemdik deńgeıdegi joǵary reıtıngti jýrnaldar) mindetti túrde maqala jarııalaıtyn, oǵan maqalań shyqpasa, seni ǵalym dep tanymaıtyn túsinik qalyptasty búginde. Múmkin, ǵylymnyń basqa salalaryna bul kerek te shyǵar. Biraq qazaq tarıhynan, qazaq ádebıetinen, qazaq tilinen, qazaq mádenıetinen bizdiń eńbegimizdi sonda shetelde kim baǵalaıdy? Men muny qazaq halqynyń ultyna qatysty ǵylym salasyn qorlaý, qurtýdyń joly dep bilemin. Búginde doktorantqa Qazaqstan ǵalymymen birge mindetti túrde sheteldiń bir ǵalymy jetekshi bolýy kerek. Áıtpese, doktorant qorǵaı almaıdy. Sonda deımin-aý, qazaq ádebıetinen, qazaq tilinen, qazaq tarıhynan, qazaq mádenıeti tarıhynan jazylatyn dıssertatsııaǵa sheteldiń ǵalymy qalaı jetekshilik etedi? Qalaı baǵalaıdy? Osyndaı sheshimdi qabyldaǵan qandaı adam dep áli kúnge ań-tańmyn» deıdi.
***
«QazMunaıGazdyń» burynǵy ken oryndary munaı baǵasy barreline 40 dollar bolǵan kezde ózin aqtamaıda. Bul týraly « Kazahstanskaıa pravda» gazetine bergen suhbatynda "QazMunaıGaz" UK AQ Óndiristi keleshekti damytý boıynsha basqarma tóraǵasynyń orynbasary Gleb Lıýksembýrg málim etti.
«Jumys oryndarynyń sany ken oryndarynyń qajettilikterine baılanysty bolady. Munaıdyń barreline 40 dollar bolǵan kezde burynǵy ken oryndar ózin aqtamaıdy. Alaıda, bulardy jabý týraly sóz qozǵalyp otyrǵan joq. Sebebi barreline 50 dollar bolǵan jaǵdaıda osyndaı ken oryndary tıimdilik dálizine shyǵady»,-dedi ol. Bul jaıynda «KazMýnaıGaz: cherez transformatsııý na novyı ýroven» atty suhbatta tolyq berilgen.