Joshy han ómiriniń qupııasy
Kazinform agenttigi Joshy ulysynyń 800 jyldyǵy aıasynda maqalalar toptamasyn jarııalaýdy jalǵastyrady. Bul joly Shyńǵys hannyń úlken uly Joshy han týraly Ǵylymı ınstıtýttyń kishi ǵylymı qyzmetkeri Ábilbek Qarataev aıtyp berdi.
— Joshynyń shyqqan tegi týraly ne bilesiz? Tarıh ǵylymdary bul týraly ne aıtady?
— Joshynyń shyǵý tegi týraly derek qyzyqqa ári shytyrmanǵa toly. Qazirgi kezde onyń eki nusqasy bar. Birinshisi — resmı. Joshy — Shyńǵys han men Bórteniń úlken uly. Iá, Bórte Joshy ómirge kelmes buryn merkitterdiń tutqynyna túsip, buǵaýda bolǵan. Biraq Shyńǵys han ony bosatyp, janyna alyp, Joshyny balam dep qabyldady.
Ekinshi nusqa — Shyńǵys han Joshynyń bıologııalyq ákesi emes. Onyń ákesi merkitterdiń biri. Bul nusqa Joshy ólgen soń áýlet arasyndaǵy daý-damaıda, taqqa talasta aıtyldy. Shyńǵys hannyń urpaǵy arasynda, ásirese Tólege áýleti kúmán týdyryp, qarsylyq bildirdi. Olar Joshy urpaǵyn bılikten alastatqysy keldi.
— Onyń shyǵý tegi týraly ańyzdardyń qandaı mańyzy bar?
— «Ańyz» nemese «Mońǵol tarıhynyń qupııasy» — bul Joshy tegi týraly pikirtalastyń ózegi. Biraq beıtarap qujat emes. Bul Joshynyń kishi inisi Tólege han urpaqtary taratqan oı, sóz. Buǵan deıin Tólegeniń Joshy urpaqtary bılikten alastatqysy keletinin aıtqan bolatynmyn. Sózim túsinikti bolýy úshin mysal keltireıin. «Tarıh qupııasyndaǵy» bir epızodta Shaǵataı áýleti keńes ótkizip, onda Joshynyń Shyńǵys hannyń uly emes ekeni týraly aıtylady. Osy mátin Joshy tegi týraly kúmándi kúsheıtedi.
— Mońǵol ımperııasyn qurý jáne onyń aýmaǵyn keńeıtýde Joshy qandaı ról atqardy?
— 1207 jyly Joshy Ońtústik Sibir jerin baǵyndyrdy. Bul Joshynyń alǵashqy joryǵynyń biri edi. Sonymen birge ol Horezm shahyna qarsy shabýylda mańyzdy ról atqardy. Onyń áskeri iri urystarǵa qatysyp, Úrgenish qorshaýyn alýda kózge tústi. Alaıda osy urysta Joshy men onyń baýyrlary jáne Shyńǵys han arasynan jik shyqty. Olar jaýlap alǵan jerleri men oljany bólise almady. Joshy óle-ólgenshe Mońǵol ımperııasynyń aýmaǵyn keńeıtý, batysqa qaraı baǵyttap, Edil men Kama arqyly Eýropaǵa jol tartýdy quptady. Ózi oǵan qol jetkise almasa da balasy Batý han ákesiniń josparyn iske asyrmaq bolyp, Orys knıazdigi men Shyǵys Eýropa joryǵyna shyqty.
— Nátıjesinde Joshynyń qaı jerlerge ıelik etti?
— Joshy ulysy Mońǵol ımperııasnyń soltústik-batys bóligindegi jerlerge ıelik etti. Djýveını men Nývaırı eńbekterine súıensek, Shyńǵys han Joshyǵa Qaıalyq pen Horezmnen bastap Saksın men Bulǵardyń shetki aımaqtaryn berdi. Qaıalyq — qazirgi Jetisý oblysynyń aýmaǵyndaǵy qala. Sarqan aýdanyndaǵy Qoıalyq aýylyna jaqyn mań. Horezm qazirgi Ózbekstan quramyndaǵy Qaraqalpaqstan jeri. Saksın — qala. Ol Edil saǵasynda ornalasqan qazirgi Astrahan oblysyndaǵy Qamysózek aýdany. Bulǵar — Tatarstandaǵy qala. Demek Qazaqstan Respýblıkasy, sonymen birge Qaraqalpaqstan, Tómengi, Orta Povolje jáne Oral Joshy ulysy mekendegen jer. Demek Qasym han men Tahır bılik qurǵan kezge deıin Jetisý Joshy ulysynyń jeri boldy. Qazaq handarynyń jetistikteriniń biri — Jetisýdy qaıtarý.
— Onyń el men jer basqarýdaǵy ákimshilik jáne áskerı strategııa qandaı boldy?
— Joshy halyqty kúshtep baǵyndyrýdan góri ymyraǵa kelý áldeqaıda tıimdi dep bildi. Ońtústik Sibir jerindegi turǵyndarmen aradaǵy qarym-qatynasynan osyny ańǵarýǵa bolady. Ol jerde Joshy beıbit kelisimdi tańdady. Sonymen birge ózi jaýlap alǵan elderde de osy ádisti qoldandy. Máselen Horezmdi basqarýda da osy joldy jón kórdi. Biraq ákesi men baýyrlary qarsylyq tanytty. Joshy óz balasy Berkeni musylmansha tárbıeledi. Ol óz jerindegi halyqtyń basym bóligi musylman ekenin bildi jáne Joshy ulysynyń bolashaǵy da ıslam dini, órkenıetimen baılanysty ekenin túsindi.
— Búginge deıin Joshy óliminiń qupııasy tolyqqandy ashylmady. Tarıhı derekter neni meńzeıdi? Osy týraly aıtyp berseńiz…
— Joshy óliminiń birneshe nusqasy bar. Eń negizgi «resmı» nusqasy — aýyryp óldi. Rashıd ad-Dın óz jazbasynda Joshy 1224 nemese 1225 jyly aýyr dertten kóz jumdy dep aıtady. Taǵy bir nusqasy bar. Shyńǵys han Joshyny óltirýdi buıyrdy. Ákesi men balasy jaýlap alǵan jerlerdi bıleý, basqarý jóninde bir toqtamǵa kele almaǵan. Biraq Shyńǵys hannyń Joshyny óltirgeni týraly naqty derek joq, bári boljam ǵana. «Aqsaq qulan» ańyzy da bar. Oǵan sensek Joshy ań aqsaq qulan aýlap júrgende mert boldy. Bul shyndyqqa janaspaıdy, biraq el arasynda aıtylyp júr.
— Joshy kim? Sol kezdiń qurbany, qaısar kóshbasshy álde ózge bireý?
— Joshy — taǵdyrly tulǵa. Ómirinde qarama-qaıshylyqtar kóp boldy. Bir jaǵynan ol Shyńǵys hannyń tuńǵysh uly. Al ekinshi jaǵynan onyń tegine kúmánmen qarap, saıası alaýyzdyq týdyrdy. Degenmen ol ózin kóregen, danagóı bıleýshi retinde kórsete bildi. Shyńǵys hannyń qatygezdigin ysyryp tastap, dıplomatııalyq qarym-qatynasty qup kórdi. Joshynyń óz tańdaǵan joly bar jáne sol jolda óz ulysyn basqarýda táýelsiz sheshim shyǵarǵysy keldi.
— Joshy tulǵasy men taǵdyrynyń qupııasy men qyzyǵy nede?
— Ózge tarıhshylar sekildi meni de onyń tegi men ólimi jaıly aqparat qyzyqtyrady. Sonymen birge «Joshy han mavzoleıinde jerlengen adam sol ma?» degen suraq mazalaıdy. Eń negizgisi — Joshy han murasy. Sebebi qazaq halqynyń etnosaıası tarıhynda onyń mańyzy zor. Onyń óliminen keıin birneshe ondaǵan jyl ótse de ulys aýmaǵy Qazaq handyǵymen tikeleı baılanysty boldy. Ulys terrıtorııasy Qazaqstan Respýblıkasynyń terrıtorııasyna dóp keledi. Onyń uldarynyń ulysy, ıaǵnı, onyń ulysynyń quramynda qazaq halqy da boldy. Ol negizin qalaǵan ulys ata-babamyzdy XIII ǵasyrdan XIX ǵasyrdyń ortasyna deıin, ıaǵnı, alty ǵasyrdan astam ýaqyt boıy basqardy. Onyń dıplomatııaǵa negizdelgen ishki saıası basqarý ádisi urpaqtan urpaqqa jalǵasty.
— Joshy han men onyń ómiri jaıly jazylǵan erekshe eńbekterdi atap ótseńiz…
— Joshy han týraly, onyń ómir joly jaıly qandaı da myqty eńbekti aıta almaımyn. Sebebi zertteý jumystarynyń basym bóligi Shyńǵys han men Batý han joryǵyna baǵyttalǵan. Ókinishke qaraı Joshy týraly eńbekter joqtyń qasy. Tarıhshylar sol baıaǵy derekkózderge súıenedi. Aıyrmashylyǵy sol derekkózderdi túsindirý jolynda ǵana. Sondyqtan Joshy han týraly zerttep, tanyp, bilemin degen adam bolsa, Rashıd-ad-dınniń «Shejireler jınaǵynan», Djýveınıdiń «Mońǵoldardyń qupııa tarıhy», «Álemdi jaýlap alýshynyń tarıhy» shyǵarmalarynan bastaý kerek. Sonymen birge Joshy týraly Joshy ulysy muragerleriniń shejireshileri jazǵan túrki derekkózderinen tabýǵa bolady. Olar — Qadyrǵalı Jalaıyr jáne Ótemis qajy. Taǵy bir shyǵarma bar. Artem Porsın Joshy hannyń ómiri men erligi, saıası ustanymy jaıdy «Joshy» kitabyn shyǵardy. Kitapty QR Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstrliginiń jobasy aıasynda «Astana» halyqaralyq ǵylymı kesheni shyǵardy. Onyń jaýapty redaktory belgili qazaqstandyq tarıhshy Jaqsylyq Sábıtov boldy. Al retsenzııasyn Aıbolat Kóshkimbaev pen Áshirbek Momynov jazdy.
— Joshy hannyń jeke basy týraly ne aıtýǵa bolady?
— Joshynyń kóp áıeli bolǵan. Tek onynyń esimi ǵana belgili. Eń tanymaly Qońyrat tutqyny bolǵan — Sarkadý qatyn. Ol hannyń birinshi áıeli jáne Orda Ejenniń anasy. Sonymen birge Batý hannyń anasy Úki qatyndy da aıta ketý kerek. Merkitterdiń tutqyny bolǵan Kagrı qatyn da bar. Ol Toqa Temirdiń anasy. Odan qazaq, qyrym, qazan, astrahan jáne ózbek handary shyqty. Sonymen birge Hrezmshah áýletinen shyqqan Han-Sultannan Berke ómirge keledi. Muhammadtyń qyzy mońǵol-horezm shaıqasynda tutqynǵa túsip, Joshyǵa buıyrdy. Úsh uldyń ishinde Berke eń ataqtysy boldy. Joshynyń ámirimen balalary musylmansha tárbıe aldy. Berkeni pishtirdi. Balıǵat jasqa tolǵanda Joshy Berkege Quran jattatty. Berke han Joshy ulysynyń Mońǵol ımperııasynan óz táýelsizdigin alýyna, sonymen birge mońǵoldardyń musylman elin joıyp jibermeýine úles qosty. Joshynyń Berkeden ózge kóp uly bolǵan. Qazirgi kezde tek otyzynyń esimi belgili.
— Joshy men onyń baýyrlary arasyndaǵy qarym-qatynastyń qıyn bolǵanyn aıttyńyz. Osy týraly tarqatyp ótseńiz…
— Joshy men onyń baýyrlary arasyndaǵy qarym-qatynas jaı ǵana otbasylyq jaǵdaı emes. Ol — Mońǵol ımperııasyndaǵy kúres. Onyń Shaǵataı, Úgedeı jáne Tóle atty inileri boldy. Úsheýimen aralaǵy qatynas úsh túrli edi.
Shaǵataı men Joshy arasyndaǵy shaıqas — shaıqastardyń aýqymdysy. «Mońǵol tarıhynyń qupııasy» shyǵarmasynda Shaǵataıdyń Joshy tegine kúmánmen qaraıtyny jazylǵan. Ol «Shyńǵys hannyń balasy emes, murager bola almaıdy» dep ashyq aıtqan. Bul álbette Joshyǵa unamady jáne ekeýiniń arasy alshaqtaı berdi. Sol shaqta Shyńǵys han Joshyny qoldady, biraq bul aǵa men ini arasyndaǵy daýǵa núkte qoıa almady. Muragerlikke talas kezinde órshı túsetini belgili. Joshy sekildi Shaǵataı da ol kezde muragerlikten úmitti edi.
Úgedeımen aradaǵy qarym-qatynas qalypty boldy. Úgedeı úshinshi ul. Ol alǵashynda Joshymen básekege túspedi. Tek Shyńǵys han óliminen keıin Úgedeı han bolyp, Joshymen arasy alshaqtaı tústi. Tarıhshylardyń aıtýynsha, Shyńǵys hannyń úlken uly Joshy bul sheshimnen tys qalǵanyn sezgen bolýy múmkin. Biraq ol Úgedeı resmı taqqa otyrǵanǵa deıin mert boldy.
Al Tóle kishi inisi. Olardyń arasyndaǵy qarym-qatynas qalypty boldy. Joshy Tóleni básekeles dep qaramady. Ekeýi arasyndaǵy alaýyzdyq Shaǵataımen aradaǵydaı qıyn bola qoımady.
Eske sala keteıik, buǵan deıin Joshy han týraly serıalǵa kastıng júrip jatqanyn jazǵan bolatynbyz.