«JOO-ǵa avtonomııa berý bilim sapasyn arttyra ma?» - baspasózge sholý
***
«Keshe Ashat Daýylbaevtyń tóraǵalyǵymen Bas prokýratýranyń alqa májilisi ótti. Onda jetim balalardy jáne ata-anasynyń qamqorlyǵynsyz qalǵan balalardy asyrap alý, sonyń ishinde sheteldik azamattardyń asyrap alýynyń tártibi týraly zańnamalardyń saqtalýyna memlekettik ýákilettik organdardyń 2012-2013 jylǵy qyzmetine júrgizilgen tekserý qorytyndylary talqylandy», - dep jazady « Egemen Qazaqstan » gazeti senbilik sanyndaǵy « Bala quqyǵy qorǵalady » degen taqyryptaǵy maqalasynda. Basylymnyń jazýynsha, sońǵy 15 jyl kóleminde respýblıkada 50 myńnan astam bala asyrap alynǵan, olardyń 41 myńnan astamyn qazaqstandyq otbasylar, 9 myńǵa jýyǵyn sheteldik azamattar asyrap alǵan. Sońǵy jyldary asyrap alý rásimine saýdanyń jáne qylmystyń aralasý úderisi, kámeletke jasy tolmaǵandardy satý faktileri baıqalyp otyr. Ótken jyly bala saýdasy faktileri boıynsha 25 qylmys anyqtalǵan. Keıingi eki jyl ishinde zańmen belgilengen tártipti aınalyp ótip, bala asyrap alýǵa esepte turmaǵan adamdar 457 balany asyrap alǵan. «1858 jetimdi ortalyqtandyrylǵan esepten alyp tastaǵan qamqorshylyq jáne qorǵanshylyq organdardyń laýazymdy tulǵalarynyń kinálarynan balalar asyrap alyný jáne otbasyna ıe bolý múmkindiginen aıyrylǵan. Al Qaraǵandy jáne Almaty oblystarynda balalardy narkologııalyq esepte turǵan, psıhıkalyq aýrýlary bar jáne ótelmegen sottylyǵy bar adamdarǵa asyrap alýǵa bergen shekten shyqqan jaǵdaılar anyqtaldy. Bala asyrap alǵan otbasylardy, ásirese, shetelderdegi balalardyń ómir súrý jaǵdaıyn tıisti esepke alý jáne olarǵa baqylaý júrgizý qamtamasyz etilmegen», dep jazady basylym.
Jýyrda Parlament depýtattary aımaqtarǵa baryp, saılaýshylarmen kezdesip, Elbasy N.Nazarbaevtyń «Qazaqstan joly - 2050: bir maqsat, bir múdde, bir bolashaq» atty jańa Joldaýyn jáne odan týatyn mindetterdi túsindirip keldi. Osy rette « Egemen Qazaqstan » gazeti solardyń biri, belsendi senator Svetlana Jalmaǵambetovany áńgimege tartqan. «Men birshama jergilikti mamandar men janashyr adamdardyń usynystaryn bilip keldim, endi solardy qorytyndylap, osy máseleni sheshý boıynsha Úkimetke depýtattyq saýal joldamaqpyn. Elbasy bilimniń sapasy joǵary bolýyn talap etip otyrǵan jaǵdaıda Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń usynǵan dıstantsııalyq jáne resýrstyq ortalyq arqyly oqytý sııaqty ádis-tásilderiniń tıimdiligi joǵary bola qoıar degenge sený qıyn. Bizdińshe, bul máseleni osy zamanǵy barlyq jabdyqtarmen jaraqtalǵan ınternattar salý arqyly sheshken durys», - dedi ol basylym tilshisine.
***
Keshe ýkraındyqtar saıası janjaldyń saldarynan jazyqsyz qaza bolǵandardy eske alyp, aza tutty. 18 aqpan kúngi jappaı narazylyq sherýlerin basý kezinde 26 adam kóz jumǵan. Bılik pen oppozıtsııa ýaqytsha kelisimge kelgenimen, Ýkraınadaǵy saıası daǵdarys uzaqqa sozylatyndyǵyn saıasattanýshy Dosym Sátpaev topshylap otyr. Ol mundaı pikirin « Aıqyn » gazetine bergen suhbatynda ashyq aıtady. Saıasattanýshynyń paıymynsha, ıAnýkovıch ketken kúnniń ózinde Ýkraına qaqtyǵys jaǵdaıynda qala beredi. Sebebi ol ornyn bosatqannan keıin oppozıtsııanyń óz ishinde janjal kúsheıedi. Óıtkeni olardyń arasynda birlik joq. Oppozıtsııalyq árbir top eldiń bolashaǵyn ózinshe topshylaıdy. Osyǵan qaraǵanda, Ýkraına uzaqmerzimdi saıası kıkiljińderdiń, ekonomıkalyq shıelinisterdiń kelesi fazasyna ótetin sııaqty. «Qazaqstan únemi bul eldermen baılanystardyń ekonomıkalyq jaǵyna basymdylyq berip keldi. Sondyqtan Ýkraınanyń burynǵy basshylary - Kýchma, ıÝşenkomen de, keıingi prezıdent ıAnýkovıchpen de ornyqty qarym-qatynas ornata aldy. Eger ýkraın bıligine halyqaralyq qaýymdastyq moıyndaıtyn, zańdy basshy kelse, Astana onymen de yntymaqtasa alady dep oılaımyn. Qazaqstannyń TMD keńistigindegi kıkiljińdi jaǵdaılarda únemi pragmatıkalyq ustanym tanytyp, ózin beıtarap ustaýy árdaıym shıelenisterge aralaspaı, tóńkeristen keıin kelgen zańdy úkimettermen til tabysyp ketýge múmkindik berdi», dedi ol. Suhbat « Qandy qaqtyǵys - ýkraın halqy úshin aýyr sabaq » degen taqyryppen berilgen.
Byltyr bilim sapasy tómen keıbir joǵary oqý oryndary jabylyp, keıbiri biriktirilgeni belgili. Endi ýnıversıtetterge avtonomııa berý máselesi kún tártibine shyǵyp tur. Negizi bul týraly aıtylyp júrgeni búgin emes. Osydan 3 jyl buryn qabyldanǵan 2011-2020 jyldarǵa arnalǵan Qazaqstannyń bilim berýdi damytý baǵdarlamasyna sáıkes, JOO kezeń-kezeńimen avtonomdyq júıege ótip bitýi tıis. Osy jaıt arqaý bolǵan maqala « Aıqyn » gazetinde « JOO-ǵa avtonomııa berý bilim sapasyn arttyra ma? » degen taqyryppen berilip otyr. Basylymnyń jazýynsha, avtonomııaǵa kóshpeı-aq, aqyly oqý bólimderiniń jyldyq oqý quny 500-600 myńnan asyp jyǵylady. Al jylyna osyndaı qarjy tólep oqytatyn otbasylardyń sany kóp emes. Sondyqtan Ekonomıka jáne basqarý akademııasynyń (burynǵy Eýrazııa naryq ýnıversıteti) rektory Aıtqalı Shoqálıuly baǵa saıasatyn avtonomııa bergen kúnniń ózinde, JOO dempıngtik tásilge jol berýine nemese baǵany shekten tys sharyqtatpaýyn qadaǵalap otyrý qajettigin aıtady. Bul ózgeris erkindikpen qatar, úlken jaýapkershilik te júkteıdi. Óziniń oqý baǵdarlamasyn qalyptastyryp, óziniń dıplomyn beretin JOO-lar bilim sapasyna, túlekteriniń jumysqa ornalasýyna tek ózderi ǵana jaýapty bolady. Al mundaı jaýapkershiliktiń údesinen shyǵý ońaı emes.
