Joldaýdy taldaý: Byltyrǵy men bıylǵyda qandaı ózgeshelikter bar
Sonymen, 2 qyrkúıekte Qazaqstan Prezıdenti halyqqa kezekti Joldaýyn jarııa etti. Kóptegen salalardaǵy kemshilikter, ózgerister enýge tıis normalar men aldaǵy ýaqytqa negizdelgen baǵyt-baǵdarlar qamtylǵanyn kórdik. Osy tusta «byltyrǵy men bıylǵy Joldaýdyń qandaı aıyrmashylyǵy bar?» degen saýal týyndaýy múmkin. Kazinform tilshisi atalǵan suraqqa jaýap izdep kórdi.
Eńbek adamdaryna basymdyq, mátin esebi men jańa oryn
Eń áýeli mazmunnan buryn syrtqy sıpattarǵa nazar aýdarǵandy jón sanadyq. Birinshiden, osyǵan deıingi Joldaý-jıyndarda sheneýnikter – mınıstr, ákimder jáne Senat pen Májilis depýtattarynyń qarasy kóptep ushyrasatyn. Al bıyl Úkimet úıinde ótken Joldaýda atalǵandarǵa qosa túrli sala boıynsha bilikti sarapshylar, qoǵam belsendileri jáne eńbek adamdary shaqyrtylǵanyn ańǵardyq. Sonyń biri – Aqtóbedegi daryndy balalarǵa arnalǵan «Bilim-ınnovatsııa» mamandandyrylǵan lıtseı-ınternatynyń qazaq tili jáne ádebıeti pániniń muǵalimi, Qazaqstannyń eńbek sińirgen ustazy Baıan Bazarǵalıeva.
– Ustazdar qaýymynyń ókili retinde Joldaýǵa qatysýym barlyq muǵalimderge kórsetilgen iltıpat dep bilemin. Qazaqstannyń basqa óńirinen de áriptesterim keldi, júzdestim. Teledıdardan tyńdap, Joldaý mátinin túrli aqparat kózderinen oqyǵannan góri Prezıdenttiń óz aýzynan estigenniń aıyrmashylyǵy bar eken. Máselen, Memleket basshysy qazirgi turaqsyz geosaıası jaǵdaıda ishki resýrsymyz jetpeı qalýy múmkin ekenin aıta kelip, halyqtan úlken qoldaý kútetinin jetkizdi. Árkim óz salasynda adal qyzmet etse, «Adam azamat – adal eńbek – adal tabys» qaǵıdatyna saı Ádiletti Qazaqstan quramyz dep qorytyndyladym, – deıdi ol.
Kózge túsken ekinshi ózgeshelik, byltyrǵy Joldaý mátinine úńilsek, 7682 sózden, 916 joldan tursa, bıyl 9 tarmaqqa bólinip, 7035 sózge, 834 jolǵa yqshamdalypty.
Joldaý ıdeıasy – ekonomıka
Aldymen nazar aýdaratyn dúnıe, biz sholǵaly otyrǵan eki Joldaýdy da túıistirýshi tus – ekonomıka. Bul túsinikti de, jahandyq saıasattaǵy yqpal ekonomıkaǵa, halyqtyń ál-aýqatyna baılanysty ekeni daýsyz. Byltyr ónerkásipti damytý, ımportqa súıenbeý, aýyl sharýashylyǵyn damytý, shaǵyn jáne orta bıznesti qoldaý, ekonomıkany ártaraptandyrý, shıkizat sektoryna táýeldilikti azaıtý men logıstıka salasy aıtylǵan edi. Azamattarǵa teń múmkindik beretin turaqty jáne ádil ekonomıkalyq júıe qurý josparlanǵan bolatyn. Bul qatarda shetelge zańsyz shyǵarylǵan kapıtaldy qaıtarý, halyqtyń ómir súrý sapasyn jaqsartý, eń tómengi jalaqy mólsherin kóbeıtý tıek boldy.
Keıingi kezderi Úkimetten buryn Joldaýda aıtylǵan tapsyrmalardyń oryndalý esebin suraýshylar kóbeıdi. Taıaýda jalpy ekonomıka salasynyń damýy, byltyrǵy Joldaýdaǵy tapsyrmalardyń oryndalýy jóninde Premer-mınıstr Oljas Bektenov esep berdi. Aıtýynsha, 2029 jylǵa deıin ulttyq ekonomıka kólemin 450 mlrd dollarǵa jetkizýge memleket kúsh salýda. Ol úshin elde qaıta óńdeý ónerkásibi, mashına jasaý, aqparattyq tehnologııalar men túrli zamanaýı jobalardyń júzege asyrylýy kózdelip otyr.
Bektenovtiń sózinshe, Úkimet otandyq taýar óndirýshilerge qoldaýdy kúsheıtip, quny 15 trln teńgeden asatyn 17 iri jobany qolǵa alǵan. Sonyń arqasynda 26 myń jumys orny ashylyp, ımportqa táýeldilik 1,5 trln teńgege azaımaq. Sondaı-aq aýyl sharýashylyǵy salasyn qarjylandyrý 4 ese ósip, 580 mlrd teńgege jetken eken. Keıingi eki jylda aýyl turǵyndary 100 mlrd teńgeden asa shaǵyn nesıe alyp, 20 myńǵa jýyq azamat kásip ashqan.
Halyqtyń ál-aýqaty týrasyna kelgende, Úkimet Prezıdenttiń eń tómengi jalaqyny kóterý týraly tapsyrmasyn iske asyrǵanyn málimdegen. Máselen, 2024 jyldyń qańtarynda bul kórsetkish 70 myń teńgeden 85 myń teńgege ósti. Bul qalaı áser etedi deýińiz múmkin, eń tómengi jalaqynyń ósýi arqyly 2 mln azamattyń tabysy artty. Degenmen bul tusta ınflıatsııanyń baryn jasyrmaǵan abzal. Prezıdent Joldaýdan tys ár kez Úkimetke ınflıatsııany aýyzdyqtaýdy tapsyrady. 2023 jyldyń qorytyndysynda ınflıatsııa deńgeıi 9,8 paıyzdy qurasa, bıyl maýsymda deńgeı 8,4 paıyzǵa tómendegeni málim boldy.
Áıtkenmen keı kemshilikterdiń orny tolmaı jatqanyn ashyq aıtýymyz kerek. Aýyldarda bilikti kadr men zamanaýı tehnologııanyń tapshylyǵy, kásipkerlerdi qoldaýda bıýrokratııalyq kedergi men qarjy tapshylyǵy bar. Ony bıyl Prezıdent te aıtty. Úkimet shaǵyn jáne orta bıznesti damytý úshin qarjylyq kómekten bólek, jaıly bıznes orta jasap, ákimshilik kedergini joıý jaǵyn oılastyrǵany abzal.
Bıylǵy negiz – bıýdjet qarjysyn únemdeý
Rasymen de bıylǵy Joldaý byltyrǵynyń rettilikti saqtaǵan zańdy jalǵasyndaı kórinis tapty. Sebebi munda da basymdyq ekonomıka salasyna aýǵan. Saıası máselelerden góri ekonomıka, óndiristi damytý jóninde kóbirek aıtyldy. Bunyń sebebi túsinikti de, álemdegi geosaıası ahýaldarǵa qaramastan Qazaqstan dıplomatııa arqyly saıası turaqtylyqty qamtamasyz etip otyr.
Eń aldymen Prezıdent eldegi orta bıznestiń damý deńgeıin synǵa alyp, 2029 jylǵa qaraı bul salanyń el ekonomıkasyndaǵy úlesin 15 paıyzǵa jetkizýdi tapsyrdy. Qazir bul kórsetkish 7 paıyz sheginde ǵana. Ári saladaǵy qoldaýdan kásipkerlerdiń kóbi habarsyz bolyp shyqty.
Endi kezek – bıýdjet qarjysyn tıimdi jumsaý. Memleket basshysy tapshylyqty jeleý etip Ulttyq qorǵa qol sala berýge bolmaıtynyn alǵa tartty. Qazir Qazaqstanda bıýdjet tapshylyǵy bar, kiris az, shyǵyn kóp.
Sondyqtan bıýdjetke túsetin kiristi kóbeıtý úshin salyq saıasatyn qaıta qaraýdyń mańyzy zor. Eger memleket keıbir negizsiz salyqtyq jeńildikterdi alyp tastaıtyn bolsa, qosymsha 3 trln teńge kóleminde tabys túsire alady. Bul bankterge de qatysty, halyqaralyq sarapshylar Qazaqstan bankterin álemdegi eń kóp paıda tabatyn bankter sanatyna jatqyzǵan, sondyqtan bankter dıvıdendine sáıkes salyq tóleýge tıis.
Bıýdjet tapshylyǵyna áser etip otyrǵan taǵy bir faktor – shıkizat eksportyna táýeldilik. Máselen, munaıdyń álemdik baǵasy aýytqysa, bıýdjet qosa teńseledi. Buǵan ınflıatsııa men valıýta naryǵynyń turaqsyzdyǵy sııaqty syrtqy ekonomıkalyq faktorlar qosylýda. Mine, osy jolǵy Joldaýda aıtylǵan eskertpeler Úkimettiń keleshektegi baǵdaryna aınalýy qajet.
Saıası syn-qaterlerden ekologııa men zań ıdeologııasyna oıysý
Eki Joldaý da tek ekonomıka taqyrybynyń aıasynda shekteldi deı almaımyz. Byltyr jahandaǵy saıası syn-qaterler jaıy, «ishki jáne syrtqy synaqtarǵa qarsy kúsh biriktirý» taqyryptary sóz bolǵany belgili. Sondaı-aq eldiń áskerı áleýetin kóterý men tsıfrly tehnologııany damytý jóninde de aıtyldy. Budan bólek, Kólik, Qurylys mınıstrligi qurylyp, sport salasy mádenıetten bólinip, týrızmge qosylǵan. Qazir sý resýrstary Ortalyq Azııa elderi úshin kúrdeli problemaǵa aınalyp barady. Sebebi tabıǵı protsester buzylǵan. Byltyrǵy Joldaýda osy másele eskerilip, Sý resýrstary jáne ırrıgatsııa mınıstrligi quryldy.
Al bıyl nfraqurylymdy jaqsartý, týrızmdi damytý jáne ekologııany qorǵaý máselesin basty kún tártibine shyǵardy. Qazaqstan jeriniń 10 paıyzy ǵana ormandy alqapqa jatady. Qazir sharýalardyń eń basty ýaıymy qurǵaqshylyq bolyp tur. Sondyqtan Prezıdenttiń bul taqyrypty túrtip aıtýyna negiz bar.
Buǵan qosa, memlekettik basqarý isinde ashyqtyq qajet ekeni qaıtalanyp aıtyldy. Osyǵan deıin aýyl ákimderi saılaý arqyly iriktelgen bolsa, endigi kezek qala jáne aýdan ákimderine kelmek. ıAǵnı, jergilikti halyq shahar basshysyn ózderi tańdaıdy. Qoǵamda zań men tártip ıdeologııasyn ornyqtyrý talap etildi. Osy isterdiń bári ekonomıkalyq úderistermen qatar atqarylǵany jón.
Qoǵamdyq pikirtalastyń sheshimin tabý protsesi bastaldy
QR Prezıdenti janyndaǵy QSZI Strategııalyq taldaý bóliminiń bas sarapshysy Aıdana Akesınanyń aıtýynsha, jyl saıynǵy Joldaý ár túrli aspektilermen erekshelenedi. Álemdegi, eldegi saıası jáne áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaıǵa baılanysty ár jyldary ekpin men basymdyqtar ár túrli bolady.
– Eger aldyńǵy eki Joldaýdy ózara salystyratyn bolsaq, kóptegen aıyrmashylyqtardy atap ótýge bolady. Ekinshi tustan qaraǵanda bıylǵy Joldaý byltyrǵysynyń jalǵasy bolyp kórinedi. Mysaly, 2023 jylǵy Joldaý jańa ekonomıkalyq baǵytqa arnalǵan. Prezıdent taý-ken sektoryn basqarý júıesin jańǵyrtý, sırek jáne sırek kezdesetin metall kenderin ıgerý, aýyl sharýashylyǵy, agroónerkásip kesheninde kadrlar daıarlaý, energııa resýrstary máselelerin qozǵady. Ekibastuz men Rýdnyıdaǵy apattar aıasynda ınfraqurylymnyń tozý problemasyna jeke bólim arnaldy.
Halyqaralyq qatynastardaǵy qaýipsizdiktiń ózekti problemalary eldiń kólik áleýetin damytý jáne ártaraptandyrý týraly tapsyrmalarda kórinis tapty. Máselen, Prezıdent kólik áleýetin júzege asyrý jáne porttar salý, Aqtaýda konteınerlik hab qurylysyn jedeldetý jáne Orta dáliz boıyndaǵy Qara teńizde port qýatyn keńeıtý týraly tapsyrmalar berdi. 2029 jylǵa deıin tórt myń shaqyrymnan astam avtomobıl joldaryn sapaly qaıta jańartý josparlanǵan bolatyn, – deıdi.
Sarapshynyń sózinshe, Qasym-Jomart Toqaevtyń bıylǵy Joldaýy oryndalǵan tapsyrmalardyń aldyn ala qorytyndylaryn shyǵaryp, jańa saıası jáne ekonomıkalyq jaǵdaılardy eskerip, damý baǵytyn qaıta túzetýge negizdelgen.
– Máselen, Prezıdent ınvestıtsııalyq ahýaldy jaqsartý jáne bızneske jaǵdaı jasaý baǵytyndaǵy jumysty jalǵastyrý týraly aıtyp, salyq saıasatyn da retteýdi alǵa tartty. Joldaýdyń negizgi fokýstarynyń biri de – osy. Bul qadam salyq júıesin neǵurlym muqııat ázirleýge, túzetýge jáne salyq túsimderin neǵurlym tıimdi basqarýǵa umtylyp jatqanymyzdy kórsetedi.
Joldaýdyń ekinshi mańyzdy tusy – aýdan jáne oblystyq mańyzy bar qala ákimderin saılaý máselesi jáne AES qurylysy boıynsha referendým jarııalaý. Bıylǵy Joldaý búkilhalyqtyq referendýmdy ótkizý merzimin belgilep, referendýmǵa shyǵarylatyn máseleni tujyrymdaý, qoǵamdyq pikirtalastyń sheshimin tabý, saılaý komıssııalaryndaǵy aýqymdy daıyndyq protsesterin iske qosty, – dep túıindedi Aıdana Akesına.
