Joldaýdan týyndaıtyn mindetterdi sapaly júzege asyrý qajet - Gúlshara Ábdiqalyqova
Dóńgelek ústel otyrysyna oblys ákiminiń orynbasarlary, apparat basshysy, oblystyq máslıhat hatshysy, basqarma basshylary, «Atameken» oblystyq kásipkerler palatasynyń dırektory, bıznes qaýymdastyǵy men qoǵamdyq birlestikterdiń ókilderi, onlaın formatta qala jáne aýdan ákimderi qatysty.
«Prezıdent óz Joldaýynda daǵdarystan keıin ekonomıka men azamattardyń ál-aýqatyn qalpyna keltirý kerektigin atap ótti. Jańa qujat 11 basym-baǵyttan turady. Bizdiń basty mindet qujattyń júzege asyrylýyn qamtamasyz etý», - dedi oblys ákimi Gúlshara Ábdiqalyqova.
Joldaýdyń birinshi baǵytynda memlekettik basqarýdyń jańa úlgisin júıeli túrde júzege asyrý qajettigi atalyp, memlekettik qyzmetkerlerdi 2020 jyly 10 paıyzǵa, 2021 jyly 15 paıyzǵa qysqartý tapsyryldy. Osyǵan oraı, aımaq basshysy oblys ákiminiń apparat basshysyna bıylǵy jylǵy 1 qazanǵa deıin 10 paıyzdyq qysqartýlar boıynsha usynys berýdi júktedi.
Joldaýdyń ekinshi baǵytynda atap ótilgendeı, uzaqqa sozylǵan munaı salasynyń damý kezeńi aıaqtaldy. Sondaı-aq, Memleket basshysy «Aýyl sharýashylyǵyn damytpaı, básekege qabiletti ekonomıka qurý múmkin emestigin» naqty aıtty. Bul rette aımaq basshysy oblystyq ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damý basqarmasyna, qala jáne aýdan ákimdikterine ındýstrııalandyrý kartasyna taldaý jasap, 2020 jyly iske qosylýǵa daıyn turǵan jobalardy qysqa merzimde ındýstrııalandyrý kartasyna engizýdi jáne ındýstrııalyq aımaqtardy jańa jobalarmen tolyqtyrýǵa jumys júrgizýdi tapsyrdy.
Úshinshi boıynsha oblys ákimi sala basshylaryna agrarlyq sektorǵa dástúrli qoldaý kórsetýmen qatar, aýyl sharýashylyǵy ónimderin tereńdetip qaıta óńdeýdi, tamaq jáne toqyma óndirisin damytýdy, qurylys materıaldaryn shyǵarýǵa jáne ónerkásiptiń ózge de salalaryna basa nazar aýdaryp, tıisti sharalar qabyldaýdy júktedi.
Tórtinshi baǵytta azamattardyń áleýmettik ál-aýqaty, eń aldymen, baspana máselesine tikeleı baılanysty dep atap kórsetti. Osyǵan oraı, aımaq basshysy «Nurly jol» baǵdarlamasy aıasynda jer úıler salý úshin ınjenerlik ınfraqurylymdy damytý sharalaryn qabyldaý qajet ekeni atap ótildi.
Besinshi baǵytta kórsetilgen bilim sapasyn damytýǵa qatysty naqty atqaratyn sharalar boıynsha da birqatar tapsyrmalar berildi. Aımaq basshysy oblystyq bilim basqarmasyna qashyqtan oqytý barysynda balalarǵa sapaly bilim berýge qajetti jaǵdaılardy uıymdastyrýdy, sanıtarlyq talaptardy saqtaı otyryp, dástúrli oqytýǵa kóshetin mektepterdiń múmkindigin qarastyrýdy jáne balalardyń shyǵarmashylyq qabiletin shyndaýǵa jáne sportpen aınalysýǵa qajet sharalardy iske asyrýdyń arnaıy óńirlik jol kartasyn ázirleýdi júktedi.
Altynshy baǵytta densaýlyq salasyn damytý basty nazarda bolýy kerektigi ataldy. Osyǵan sáıkes oblys ákimi memlekettik jekeshelik áriptestik aıasynda ambýlatorııa qurylysyn salý jáne satyp alý mehanızderin pysyqtaýmen qatar dárigerlerge beriletin yntalandyrý kózderin ázirleý qajettigin atap ótti.
Jetinshi baǵytta ekologııa jáne bıologııalyq qorǵaý máselesi sóz boldy. Bul rette, aımaq basshysy oblys aýmaǵynda «Qaraózek» jáne «Kúmisketken» sý qoımalarynyń qurylystaryn jedeldetý jáne balyq óńdeý zaýyttaryn shıkizatpen qamtamasyz etý úshin taýarly balyq ósirýdiń kólemin 2030 jylǵa qaraı 20 esege deıin ulǵaıtý mindetin qoıdy.
Segizinshi baǵytta azamattardyń múddesin qorǵaý jolynda ádiletti memleket qaǵıdasyn ustanýdy tapsyryldy. «Halyq únine qulaq asatyn memleket» – bul, shyn mánisinde, «Ádiletti memleket» qurý tujyrymdamasy ekenin aıryqsha atap kórsetti. Bul rette aımaq basshysy barlyq memlekettik organ basshylaryna Qyzylorda qalasy jáne aýdan ákimderine osy baǵytta jumystardy jandandyrýdy tapsyryp, aımaqtarda qoǵamdyq keńesterdiń rolin arttyrýǵa basymdyq berý qajet ekenin aıtty.
Tsıfrlandyrý - barlyq reformanyń negizgi elementi jáne sánge aınalǵan úrdiske ilesý emes, ulttyń básekege qabilettiligin arttyrýdyń negizgi quraly bolýy kerek ekeni toǵyzynshy baǵytta kórsetilgen. Osyǵan oraı, óńir basshysy oblystyq tsıfrlyq tehnologııalar basqarmasyna 15 qyrkúıekke deıin eldi-mekenderdi tolyq ınternetpen qamtamasyz etý josparyn usynýdy tapsyrdy.
Al onynshy baǵytta azamattardyń memleketti basqarý isine qatysýyna asa mán berilip otyr. Memleket basshysy óz sózinde «Bul saıası reformalardyń bastamasy ǵana» - dep atap ótti. Oblys ákimi bul máselege qatysty zańǵa ózgerister engizilgennen keıin, aýyl ákimderin aýdandyq, qalalyq máslıhat depýtattary emes, jalpy sol aýyldyń turǵyndary saılaıtyn bolatyndyǵyn aıtty.
Joldaýdyń on birinshi baǵytynda Ulttyń jańa bolmysyn qalyptastyrý maqsatynda 6 basym baǵytty aıqyndaldy. Olar: tereń bilimdi urpaq tárbıeleý, jas býyndy erinbeı eńbek etýge beıimdeý, kez-kelgen isti kásibı daǵdy arqyly júzege asyrý, temirdeı tártip pen joǵary jaýapkershilik, ádildikten aınymaǵan jón jáne adaldyq, uqyptylyq, tııanaqtylyq. Osyǵan sáıkes, aımaq basshysy salalyq orynbasaryna ulttyń jańa bolmysyn qalyptastyrý baǵytynda ıdeologııalyq is-shara josparyn ázirleý jóninde tapsyrma berdi.
Sodan keıin sóz alǵan oblystyq máslıhattyń hatshysy Qylyshbaı Bısenov áleýmettik sala qyzmetkerleri jalaqysyn kóterý máselesin qoldap, «Strategııalyq mańyzdy sheshim» degen baǵa berdi. Sondaı-aq ol otandyq ǵylym salasyn qoldaýǵa baǵyttalǵan tapsyrmalardy erekshe atap ótti. Al kásipkerlikti qoldaý sharalaryna baılanysty «Atameken» ulttyq kásipkerlik palatasynyń oblystyq fılıal dırektory Ǵalymbek Jaqsylyqov pikirin bildirdi. Onyń aıtýynsha, oblys boıynsha ekonomıkanyń asa zardap shekken salalarynda 11 myńnan asa kásipkerlik sýbektisi qyzmet atqarady. Qazirgi kúrdeli ahýal kezeńinde shaǵyn jáne orta bızneske qoldaý kórsetý asa mańyzdy ekenin atady. «Abaı Daýlet» mekemesiniń dırektory Murat Sársenbaı jer sheteldikterge satylmaıtyndyǵy týraly málimdeme kóptiń kúmánin seıiltkenin aıtty. Sondaı-aq aýyl halqyn jumyspen qamtý, turmys deńgeıin kóterý sııaqty sheshimderin turǵyndar zor yqylaspen qabyldaǵanyn jetkizdi.
Jıyn sońynda aımaq basshysy Joldaýdan týyndaıtyn mindetterdi sapaly júzege asyrý qajettigin atap ótti.
