Joldaý Qazaqstannyń úshinshi jańǵyrýyn jańa belesterge kóterýdiń naqtyly baǵdarlamasy - Balyqbaev
«Qazaqstan halqy Memleket basshysy N.Á.Nazarbaevtyń jyl saıynǵy joldaýlarynan tyń jańalyqtar kútip, bolashaqqa degen senimderi men úmitterin ushtaı túsetini qalypty jaǵdaı. Óıtkeni bul joldaýlarda el damýynyń jańa mejeleri belgilenip, halyqtyń áleýmettik-rýhanı jańǵyrýynyń kókjıekteri aıqyndala túsetini sózsiz. Mysaly, ótken jylǵy «Qazaqstannyń úshinshi jańǵyrýy: jahandyq básekege qabilettilik» Joldaýynda Memleket basshysy ekonomıkanyń jedeldetilgen tehnologııalyq jańǵyrýyna qol jetkizý, tsıfrly tehologııany qoldaný, jańa ındýstrııalardy órkendetý, ónerkásip, agroónerkásiptik keshen, kólik pen logıstıka, qurylys sektoryn damytý, tsıfrly ındýstrııany jedeldetý arqyly Qazaqstandy básekelestikke qabiletti elge aınaldyrý mindetterin qoıǵany esimizde. Memleket basshysynyń bıylǵy «Tórtinshi ónerkásiptik revolıýtsııa jaǵdaıyndaǵy damýdyń jańa mindetteri» Joldaýynda osy mindetterdi odan ári jalǵastyrý baǵdarlanyp otyr. Elbasy osy arada on túrli mindetti alǵa qoıady. Ol Qazaqstannyń ındýstrııasyn eń jańa tehnologııalardy engizýdiń kóshbasshysyna aınaldyrý, óndiristik úderisterdi tsıfrlandyrý arqyly ónerkásiptegi eńbek ónimdiligin arttyrý, resýrstyq áleýetti tıimdi paıdalaný, óndiriske aqparattyq tehnologııalyq sheshimderdi batyl engizý, agroónerkásip keshenin jańa tehnologııalyq deńgeıge kóterý, kólik pen logıstıkalyq ınfraqurylymdy odan ári damytý mindetterin qamtıdy», - deıdi Takır Balyqbaev.
Rektordyń sózine qaraǵanda, Joldaýda rýhanı-áleýmettik máseleler de oryndy qozǵalyp otyr. Aıtalyq, sonyń biri - adam kapıtalynyń jańa sapasy týraly másele. «Barlyq jastaǵy azamattardy qamtıtyn bilim berý isinde ózimizdiń ozyq júıemizdi qurýdy jedeldetý qajet», degen Memleket basshysy odan ári bul mindetti sheshýdiń joldaryn naqtylaı túsedi. Sonyń eń bastysy bilim berý baǵdarlamalaryn ózgeristerge únemi beıim jáne jańa bilimdi meńgertýge beıimdeý bolyp tabylady. Osyǵan oraı 2019 jyldyń 1 qyrkúıegine qaraı mektepke deıingi bilim berý isinde balalardyń erte damýy úshin óz betinshe oqý mashyǵy men áleýmettik daǵdysyn damytatyn baǵdarlamalardyń biryńǵaı standarttaryn engizý qajet bolady. Orta bilim berý salasynda jańartylǵan mazmunǵa kóshý tezdetilýge tıis.
«Bul múlde jańa baǵdarlamalar, oqýlyqtar, standarttar jáne kadrlar kerek degen sóz. Pedagogtardy oqytýdy jáne olardyń biliktiligin arttyrýdy qaıta qaraý qajet. JOO-lardaǵy pedagogıkalyq kafedralar men fakýltetterdi odan ári damytý qajettigi týyndap otyr. Bilim berýdiń barlyq deńgeıinde matematıka jáne jaratylystaný ǵylymdaryn oqytý sapasyn arttyrý da kezek kúttirmeıdi. Joldaýda joǵary bilim berý júıesine qatysty kóptegen jańa mindetter aıqyndalyp otyr. Munda, ásirese, aqparattyq tehnologııalar boıynsha bilim berýdi barynsha damytý, joǵary oqý oryndaryna bilim berý baǵdarlamalaryn jasaýǵa kóbirek quqyq berip, olardyń akademııalyq erkindigin zańnamalyq turǵydan bekitý qajettigi aıtyldy. Osy arada oqytýshylardyń qaıta daıarlyqtan ótýine kúsh salyp, joǵary oqý oryndaryna sheteldik menedjerlerdi tartyp, álemdik ýnıversıtetterdiń kampýstaryn ashý qajet dedi Elbasy.
Sondaı-aq qazaq tilin oqytý, orys jáne aǵylshyn tilderinde bilim berý arqyly jastarymyzdyń ıntellektýaldyq qabiletin joǵarlatý máselesi de nazardan tys qalmady. Bilim berý júıesiniń barlyq deńgeıi ekonomıkanyń búgingi qajettiligine saı bolýǵa tıis. Bul oraıda muǵalim mamandyǵynyń qadyr-qasıetin barynsha arttyrý qajet delingen Joldaýda. Bilim berý salasynyń qyzmetkeri bolǵandyqtan, bizge osy jetinshi mindet kóp oı salyp otyr. Mamandardy burynǵydaı topyrlatyp daıarlaı beretin kez emes qazir. Biz búginde jumys berýshilermen tikeleı baılanysta qyzmet isteı otyryp, olardyń talap-tilegine qaraı maman daıarlaýdamyz. Ekonomıkanyń qajettiligine qaraı maman daıarlaý, olardy jumyspen qamtý, tıisti áleýmettik jaǵdaı týǵyzý arqyly adamı kapıtaldy damytýǵa, onyń jańa sapasyna qol jetkizýge bolatyny búginde barshamyzǵa aıan jáne bul joǵary oqý oryndary aldyna zor jaýapkershilikter júkteýde. Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıteti ózi qurylǵan 90 jylda 250 myńnan astam muǵalim kadrlaryn daıarlap, qazaq dalasyna ilim-bilim uryǵyn shashsa, búginde álemdik damý úderisine saı jańa turpattaǵy mamandar daıarlaý ústinde. Joldaýda aıtylǵandaı, ekonomıkanyń qajettiligine jaýap bere alatyn bilikti mamandar daıarlaý, oqý baǵdarlamalarynyń mazmunyn túbegeıli jańartý, stýdentterdiń shyǵarmashylyqpen jumys isteý daǵdylaryn qalyptastyrý, olardyń aqparattyq tehnologııalardy tereń mengerýine, qazaq jáne orys tilderimen birge aǵylshy tilin ıgerýine qol jetkizý, jekelegen pánderdi aǵylshyn tilinde oqytatyn muǵalimder daıarlaý jolynda bizde naqtyly jumystar atqarylýda.
Sondaı-aq biz sheteldik 120 beldi ýnıversıtettermen baılanysta jumys isteı otyryp, bilim berýdiń ınnovatsııalyq tehnologııalaryn tereń meńgerý, álemdik básekege qabiletti mamandar daıarlaý jolynda eńbek etýdemiz. Bizdiń ýnıversıtetimiz pedagogıkalyq oqý orny bolǵandyqtan, muǵalim kadrlarynyń bedeli men qadir-qasıetin arttyrýǵa óte múddeli. Bul salada áralýan ǵylymı zertteýler júrgizilip, aýqymdy sharalar júzege asyrylýda.
Muǵalim mártebesin kóterý olardyń áleýmettik jaǵdaıyna da tikeleı baılanysty deıtin bolsaq, Elbasynyń jańa Joldaýy boıynsha munyń da bir túıini sheshilgeli tur. Aıtalyq, jańartylǵan mazmundaǵy oqý baǵdarlamasy boıynsha bilim berýge kóshken muǵalimderdiń aılyq jalaqysy 30-50 paıyzǵa deıin ósetini osy sózimniń dáleli. Jalpy, Elbasynyń bıylǵy Joldaýy Qazaqstannyń úshinshi jańǵyrýyn jańa belesterge kóterýdiń naqtyly baǵdarlamasy boldy desek asyra aıtqandyǵymyz emes. Ol bizdiń jigerimizge jiger qosyp, bolashaqqa degen senimimizdi nyǵaıta túskeni sózsiz», - deıdi ol.
