Jol qurylysyndaǵy polımerlik sheshimder: jamaýdan — tózimdilikke
ASTANA. KAZINFORM - Polımerlik tehnologııalar — onyń ishinde modıfıkatsııalanǵan bıtýmdar men geosıntetıka — jol tósemderiniń myzǵymas beriktigi men uzaqmerzimdiligin qamtamasyz etetin tıimdi quraldardyń biri. Qazaqstan bul baǵytta alǵashqy naqty qadamdaryn jasap jatyr.
Ǵylymı-zertteý ázirlemelerge, óz shıkizat qoryna jáne halyqaralyq tájirıbege súıene otyryp, bul salada turaqty damý jolyna tústi.
Kóktem saıyn bir kórinis qaıtalanady: qar erise, onymen birge asfalt ta «erip» ketedi. Keshe ǵana tegis jatqan jol — búgin shuryq-tesik. Jaryqtar, oıyqtar, izjoldar — jol tósemi óz mindetin tolyq atqara almaı otyr. Sebebi — klımattyń kúrt qubylýy, joǵary ylǵaldylyq pen aýyr kólikterden túsetin turaqty júkteme. Mundaı jaǵdaıda tek tehnologııa ǵana emes, jol qurylysynyń ár qabaty men komponentiniń sapasy sheshýshi ról atqarady. Solardyń ishindegi eń mańyzdysy — baılanystyrǵysh materıal.
Polımer-bıtýmdy baılanystyrǵyshtar (PBB) — bıtýmdy stırol-býtadıen-stırol (SBS) sekildi polımerlermen modıfıkatsııalaý arqyly alynǵan zamanaýı sheshim. Bul jabyndardyń sozylǵyshtyǵyn, deformatsııaǵa jáne klımattyq áserlerge tózimdiligin arttyryp, uzaq qyzmet etýine múmkindik beredi.
Jol qurylymy — kúrdeli júıe. Ony shartty túrde «jol bálishi» dep alsaq, onda tek mıneraldy qabattardan basqa barlyq bóligi zamanaýı sheshimdermen kúsheıtilgen: nóser sýǵa arnalǵan qubyrlar, qudyqtar, geosıntetıkalyq materıaldar jáne árıne, asfaltbeton. Bul elementterdiń kez kelgeni durys jumys istemese, tutas qurylym buzylady.
Zertteýler kórsetkendeı, PBB qosylǵan asfaltbeton 536 myń júkteme tsıklyn kóteredi. Bul — kádimgi bıtým qoldanylǵan kezdegiden bes ese kóp (100 myń tsıkl). Іzjoldyń tereńdigi eki esege azaıyp, tozýǵa, ylǵal men temperatýra aýytqýlaryna tózimdiligi artady. Bul — jabynnyń qyzmet etý merzimi artyp qana qoımaı, jóndeý men kútimge ketetin shyǵyndy da azaıtady degen sóz.
Aıta keterligi, basty nazar qazir tek joǵarǵy qabatqa emes, qurylymnyń sharshaýǵa eń kóp ushyraıtyn tómengi qabattaryndaǵy baılanystyrǵyshqa da aýdarylyp otyr.
Qazaqstanda mundaı polımerlik sheshimderdi engizýge baǵyttalǵan jobalar júıeli túrde júzege asyp jatyr. 2025 jyldyń 20 naýryzynda Astana qalasyndaǵy «KMG PetroChem» kompanııasy bazasynda osy taqyrypqa arnalǵan dóńgelek ústel ótti. Sharaǵa memlekettik organdar, salalyq ınstıtýttar, óndiristik kásiporyndar jáne tehnıkalyq mamandar qatysty.
Kún tártibinde — jabynnyń beriktigi men turaqtylyǵyn arttyrý, otandyq óndiristi damytý jáne jańa standarttardy engizý. Sonymen qatar, elde polımerlik ındýstrııanyń ózi de qarqyn alyp keledi. Buǵan KPI jáne Silleno jobalaryn mysal etýge bolady — bul jobalar SIBÝR qoldaýymen júzege asyrylyp jatyr jáne elimizdiń ishki resýrstaryn qaıta óńdeýge, jol qurylysyna qajetti otandyq shıkizat bazasyn qalyptastyrýǵa baǵyttalǵan.
Dóńgelek ústel aıasynda «QazjolǴZI» AQ men SIBÝR kompanııalary bıtýmdy baılanystyrǵyshtardy jáne asfaltbetondy modıfıkatsııalaý boıynsha zertteýler men jańalyqtarymen bólisti. Sonymen birge, sapany baqylaý júıesin jetildirý, IQ-spektrometrııa sııaqty jedel taldaý ádisterin engizý, materıaldarǵa qoıylatyn talaptardy standarttaý jónindegi bastamalar talqylandy. Mundaı keshendi usynystar jergilikti klımat pen naqty júktemege beıimdelgen sheshimderdi tabýǵa jol ashady.
Búginde kóptegen elder polımerlik tehnologııalardyń tıimdiligin dáleldedi. Máselen, Kanadada PBB qoldanǵannan keıin jaqsy jaǵdaıda saqtalǵan joldardyń úlesi 43%-dan 75%-ǵa ósken. Al Úndistanda bul tehnologııany qoldaný joldyń ómirlik tsıkl shyǵynyn 20%-ǵa azaıtqan. Eýropa men Soltústik Amerıka elderi joldy «jyldam salyp, jıi jóndeýden» bas tartyp, «bir ret salyp, uzaqqa paıdalaný» qaǵıdatyna kóshti. Bul tásil búginde Qazaqstan úshin de asa ózekti.
Qoryta aıtqanda, polımerlik sheshimder jaı úrdis nemese balamaly nusqa emes, naǵyz qajettilik. Joldyń árbir elementi — qubyrdan bastap joǵarǵy qabatqa deıin — birtutas júıe retinde jumys istegende, nátıje tek jolda paıda bolatyn izjoldar men qyzmet etý merzimimen shektelmeıdi. Ol qozǵalys qaýipsizdigimen, jol sapasymen jáne kóktemde joldyń óz ornynda qalýymen de ólshenedi.