Joǵary surypty bıdaı men un qazaqstandyq eksporttyń brendi bola alady

áýirdiń 1-i. QazAqparat /Qanat Mámetqazyuly/ - Byltyrǵy Qazaqstannyń astyq rekordy, odan keıingi álemdik naryqtaǵy, ishki naryqtaǵy baǵanyń turaqsyzdyǵy osy salada birshama alańdaýshylyq týdyrǵan bolatyn. Aldymen bitik shyqqan astyqty tókpeı-shashpaı jınap, sol rekordy úshin qýanǵan sharýalar, keıinnen astyqty búldirmeı saqtaý, ótkizip úlgerý úshin birshama kúıingen edi. Degenmen, Úkimettiń astyq satyp alýǵa qazynadan qarajat bólýi, eksporttyq baǵyttardyń

ártarapty joldaryn qarastyrýy jaǵdaıdy birshama jeńildetkendeı boldy. Biraq, problema túpkilikti sheshimin tapqan joq, óıtkeni Parlament minbelerinen áli kúnge soltústiktegi qambalardyń aýzy-murnynan shyǵa astyqqa toly ekendigi, ony eldegi basqa qambalarǵa tasymaldaýdy jedeldetý qajettigi týraly saýaldar aıtylyp jatyr. Tipti, qyzdy-qyzdymen halyq qalaýlylarynyń biri osy astyqty durystap ótkize almaıtyn bolǵan soń, aldaǵy ýaqytta beker ysyrap qylmaı shaqtap sebý kerektigi týraly «aqylyn» alǵa tartqan. Al Qazaqstannyń Astyq odaǵy árıne, bundaı «aqyldy» artyq ketkendik dep qabyldaıdy. Óıtkeni, astyq eksporty boıynsha álem elderi ishinde alǵashqy ondyqqa kiretin, un eksportynda sońǵy úsh jylda kóshbasshylyqtyń týyn túsirmeı kele jatqan Qazaqstan úshin astyq salasyn damytýdan utar kóp.

Endeshe, byltyrǵy Qazaqstannyń rekordy 20 mln. tonna astyq bolsa, endigi kezeńde bul kórsetkish múldem tómendemeý qajettigi, kerisinshe ony arttyra túsý kerektigi aıqyn bolyp otyr. Óıtkeni, álemdik naryqtaǵy jaǵdaı osyny talap etedi ári osy astyq arqyly Qazaqstannyń álemdik naryqtaǵy ustanymyn bekemdeı túsýge de bolady. Sol úshin de astyq eksportynyń áralýan, ártarapty baǵytyn myǵymdaı túsý, álemdik naryqqa shyǵýdyń tóte joldaryn dóp tabý - búgingi bıliktiń astyq saıasatyndaǵy basty mindetteriniń biri bolmaq. Tetigin tapsa, qazaq bıdaıyna álemniń túkpir-túkpirinen suranystar legi áli de molaıa túsetini daýsyz.

Resmı bılik aǵymdaǵy jyly da sharýalarǵa jaǵdaıdy qamdap, qoldan kelgenshe aýyl sharýashylyǵy taýarlaryn óndirýshilerge kómek berýge daıyndyǵyn bildirip otyr. Máselen, jaqyn aralyqta bastalatyn kóktemgi egis naýqanyn qarjylandyrýǵa «QazAgro» holdıngi 86,1 mlrd. teńge bóletin bolady. Sharýalardy janar-jaǵarmaıdyń barlyq túrlerimen qoljetimdi baǵa boıynsha qamtamasyz etý, memleket esebinen tuqymdardy suryptaý, dızeldik otynnyń qunyn arzandatý, mıneraldy tyńaıtqyshtar jáne dalalyq sýarmaly jerler qyzmetterin qoldaý sekildi birqatar keshendi sharalar júzege asady. Jaqyn aralyqta astyq tasymaldaýy úshin shyǵyndardy tómendetý tetigi iske qosylady. Bul jóninde Qazaqstan men reseıdiń temirjol sala basshylary ýaǵdalasqan edi. Bunyń ózi qazaqstandyq astyqtyń baǵa básekelestigine óz septigin tıgizedi degen sóz. Bir sózben aıtqanda, Úkimet astyq ósirýshiler úshin jeńildikterdi údete túsedi. Endigi maqsat sol astyqtyń eksporttyq áleýetin arttyrý.

Bul rette Qazaqstan astyǵyn Qytaıdan tranzıt arqyly Ońtústik Shyǵys Azııa elderine jetkizý baǵyty jaıynda birshama áńgime bolǵan edi. Búgingi jaǵdaıda sarapshylardyń basym bóligi osy máseledegi seń qozǵalǵanyn da moıyndaıdy. Buǵan deıin el tarıhynda tuńǵysh ret 20 myń tonna astyq Qytaıǵa eksporttaldy. Qazaqstan-Qytaı yntymaqtastyq komıssııasynyń 5-shi otyrysynyń sheshimine sáıkes, qazaqstandyq astyqty Qytaıǵa jáne Qytaı aýmaǵy arqyly úshinshi elderge jetkizý máseleleri qarastyrylǵan bolatyn. Al qazirgi kúni Qytaı arqyly tranzıtpen koreıalyq kompanııaǵa 600 myń tonna astyq tasymaldaý týraly kelisim jasalyp jatyr.

Budan bólek Qazaqstan ózindik astyq eksportynyń ınfraqurylymyn qurý barysynda Kaspıı teńiziniń astyq termınalynyń qýattylyǵyn arttyrý sharalaryn júzege asyrady. Qazirgi tańda Aqtaý-Baký-Ámirabad ınfraqurylymynyń astyq ótkizý qýaty jyl saıynǵy 50-55 myń tonnaǵa deıin jetip otyr. Sonymen birge, ırandyq úkimet ókilderimen birlesip parsy shyǵanaǵyna shyǵýǵa múmkindik beretin Imam Homeını portynda astyq termınalyn salý zerdelenýde. 2011 jyly Qytaıdyń shekarasynda temirjoldyń astyq termınalyn salý josparlanǵan. Bul joǵaryda atap ótilgen Ońtústik shyǵys Azııa elderine qaraı tranzıtti údete túsedi. Budan bólek, Reseı aýmaǵyndaǵy Qara teńiz nemese Azov teńizinde astyq termınalyn salý nemese oǵan ıelik etý máselesi qarastyrylady. Árıne, mundaı dálizder aldaǵy ýaqytta Qazaqstannyń Eýropalyq odaqqa, Taıaý jáne Soltústik Shyǵysqa, Soltústik Afrıka elderine astyq eksportynyń negizgi baǵyttaryn qura alady. Al óńirlik naryqqa keletin bolsaq, ótken jyly elimizdegi Beıneý stansysynda elevator kesheniniń qurylysy bastalǵan. Bul nysan qazaqstandyq astyqty Túrikmenstan men Aýǵanstanǵa qaraı baǵyttaýdy arttyrý qýatyn ıelenedi.

«Aldaǵy egin oraǵyna deıingi 5 aıdyń ishinde Qazaqstannyń astyq eksporty ulǵaıa túsedi. Memleket tarapynan tasymaldaý shyǵynyn azaıtýǵa qoldaý jasalǵandyqtan, buǵan kórshiles elder de básekeles bola almaıdy. Sondyqtan da, astyq ósirýshiler úshin jańa egin oraǵy naýqanynda áli de qambada jatqan astyqtyń mólsherin oılap, alańdaýshylyq bildirýge esh negiz joq. Onyń ishinde jańa naýqanda bıdaı baǵasy qaıta quldyraıdy degenge esh qorqynysh bolmaýy tıis», deıdi Qazaqstan Astyq odaǵynyń tóraǵasy Nurlan Tileýbaev. Onyń pikirinshe, aldaǵy perspektıvada qazaqstandyq astyqtyń eksporttyq áleýeti zoraıa túsedi. Bul sala elimiz úshin mańyzdy salaǵa aınalatyn bolady.

«Bizge 2011 jyldyń astyq jınaý naýqanyna deıin shydap baǵý kerek. Degenmen, bıylǵy jaǵdaıǵa abyrjýdyń da qajeti shamaly. Al dál osy 2011 jyldyń astyq ónimi jınalǵannan bastap, Qazaqstanda eshqandaı da bıdaıdy ótkizýge qatysty problema bolmaıdy. Buǵan sebep ártarapty eksportyq suranystyń usynystan asyp túsýi. Osy kezeńder boıynsha Qazaqstan úshin óńirdegi bir ǵana básekeles memleket bar, ol - Reseı. Bizdiń búgingi kemshiligimiz teńiz termınal porttarynan qashyqta ornalasqanymyz bolsa, endi 1-2 jyldan keıin josparlanǵan baǵyttar júzege asqanda bundaı kemshiliktiń bári joıylady», dedi N. Tileýbaev.

ıAǵnı, bir sózben aıtqanda Qazaqstannyń astyq naryǵynda búgingi jaǵdaı qalypty tursa, 2011 jyldan bastap barlyq baǵyttaǵy eksporttyq marshrýttar iske qosylǵannan keıin bul saladaǵy básekelestik berik bolady.

«Jalpy, Qazaqstandaǵy aýyl sharýashylyǵy ónimderi eksportynyń 90 paıyzyn bıdaı jáne un ónimderi quraıdy. Bul bizdiń ulttyq brendimiz. Qazaq bıdaıyndaı bıdaı esh jerde joq, aldaǵy ýaqytta bundaı bıdaıdy izdeýshiler sany da artady. Endeshe, biz álem elderine, kórshiles memleketterge qajetti suranysty shyǵarýǵa quqylymyz», dedi N. Tileýbaev.

Italııanyń premer-mınıstri bir sózinde makaron ónimin qazaqstandyq bıdaı unynan daıyndasa sapasy joǵary bolatynyn eske salypty degen áńgime bar. Shyndyǵynda, joǵary sapaly, qatty surypty qazaqstandyq bıdaıǵa álemdik suranystyń aldaǵy ýaqytta da arta túsetinine senýge bolady. Biraq, nege ekeni belgisiz sońǵy kezderi bundaı sapaly bıdaı ósirý kemip ketken. Máselen, 1975-80 jyldary Qazaqstanda 5 mln. tonnaǵa jýyq qatty, ıaǵnı joǵary surypty bıdaı satyp alynyp turǵan eken. Al byltyr elimizde bundaı surypty bıdaıdyń jınalǵany 1,2 mln. tonnany ǵana quraıdy. Endeshe, bıdaı men onyń ónimderiniń sapasyn arttyrý arqyly eksporttyq áleýetti kúsheıtip qana qoımaı, ony álem moıyndaǵan ulttyq brendke aınaldyrýǵa da bolady emes pe.