«Joǵary oqý oryndary syrttaı oqýdy tabys kózine aınaldyryp otyr ma?» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, elimizdiń segiz jetekshi joǵary oqý orny Rektorlar konsortsıýmyn qurdy. Jýyrda Almatyda QMEBI (KIMEP) ýnıversıtetinde Bilim jáne ǵylym vıtse-mınıstri T.O.Balyqbaevtyń qatysýymen alǵashqy uıymdastyrý máselelerine arnalǵan quryltaı otyrysy ótti. Ázirshe konsortsıým quramyna Nazarbaev Ýnıversıteti, ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti, Qazaq-Brıtan tehnıkalyq ýnıversıteti, L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti, Qazaq ulttyq agrarlyq ýnıversıteti, QMEBI ýnıversıteti, Qazaq gýmanıtarlyq-zań ýnıversıteti men Halyqaralyq bıznes akademııasy engen. Konsortsıým qyzmetteri úsh negizgi baǵytta qarastyrylǵan. Birinshiden, Bilim men ǵylym mınıstrligine akademııalyq avtonomııany jáne erkindik engizý, ǵylymı zertteýlerdi jetildirý, joǵary bilimdi jańartý jáne ınternatsıonaldandyrý, sonymen qatar Qazaqstan JOO-laryn úzdik álemdik tájirıbelermen sáıkestendirý jáne Bolon protsesin iske asyrý jóninde keńester men usynystar berý. Ekinshiden, halyqaralyq deńgeıde tanylǵan joǵary bilim salasyndaǵy Ortaazııalyq akkredıtatsııalaý agenttigin uıymdastyryp, damytýdy basqarady. Úshinshiden, joǵary bilimniń damýyna kómek kórsetý maqsatynda Qazaqstan JOO-lary úshin trenıngter men saraptamalyq qoldaýdy uıymdastyrady. Bul jaıynda «Rektorlar konsortsıýmy elimizde joǵary bilim júıesiniń sapasyn jaqsartýdy kózdeıdi» degen maqaladan oqı alasyz.
Bas basylym ekshn janryndaǵy ǵylymı-fantastıkalyq kartınanyń tusaýy kesilgenin jazady. Osy taqyrypty arqaý etken maqala «Eles qýǵan saıypqyran» degen ataýmen kópshilik nazaryna usynylyp otyr. Sońǵy kezderi aıaq alysyn nyqtap, kórermen qaýymdy kádimgideı eleńdetip otyrǵan «Qazaqfılm» kınostýdııasynyń jańashyl jumystaryna tileýles kóńilmen ondaǵy qolǵa alynǵan árbir jobaǵa, árbir jańa týyndyǵa sáttilik tilep, shyqqan fılmderdiń birin de qalt jibermeýge tyrysyp júrgenimiz ras. Mine, jaqyn kúnderi «Qazaqfılm» kınostýdııasy kezekti, túsirilýi bólek týyndysyn - «Eles qýǵan saıypqyran» atty ǵylymı-fantastıkalyq elementteri bar kórkem fılmdi birden eki tilde tartý etkeli otyr.
***
«Aıqyn» gazetinde «Qazynanyń qyzyǵyn Qazaqstan halqy kórýi qajet» degen maqala berilgen. Qazaqstan «kógildir otyndy» kádege jaratý isine myqtap kiristi. Táýelsizdiktiń birinshi onjyldyǵynda bekitilgen kontraktilerde munaı óndirýge basymdyq berilip, al ilespe shyǵatyn gaz týraly múldem eshteńe aıtylmaǵan eken. Sodan bul strategııalyq shıkizat alaýlarda óte úlken aýqymda bosqa jaǵylyp keldi. Endi bul tájirıbe tarıhqa jol tartpaq. Keshe Munaı jáne gaz mınıstrligi «Qazaqstannyń gaz salasyn damytý Tujyrymdamasyn» ázirlep jatqandaryn habarlady.
Osy basylymda «Májilis depýtattary aımaqqa shyǵady» degen materıal jarııalandy. Májilis depýtattary aqpan aıynyń 6-sy men 15-i aralyǵynda elimiz aımaqtarynda bolyp, Elbasynyń «Qazaqstan joly - 2050: Bir maqsat, bir múdde, bir bolashaq» Joldaýyn túsindirý, nasıhattaý naýqanyna kirispek. Bul týraly «Nur Otan» partııasy fraktsııasynyń jınalysynda Májilis tóraǵasy, fraktsııa jetekshisi Nurlan Nyǵmatýlın málim etti.
***
«Túrkistan» basylymda «Jelden júırik kerqulan edi... Ol da orys generalyna tıesili bolyp qala bere me?» degen maqala basyldy. Kerqulandy 1878 jyly Ortalyq Azııaǵa saıahat jasaǵan orys saıahatshysy N.M. Prjevalskıı Qytaıdaǵy Jońǵarııanyń shóldi aımaǵynan kezdestirip, terisi men bas súıegin Reseıge alyp ketken. Ony zerttegen orys ǵalymy I.S. Polıakov (1845 - 1887) munyń jabaıy jylqynyń jeke túri ekenin anyqtap, orys saıahatshysynyń qurmetine "Prjevalskıı jylqysy" dep ataǵan. Qulan tektes bolǵandyqtan, Prjevalskıı jylqysyn sońǵy jabaıy jylqy dep ataýǵa da bolady. Tabıǵatta Prjevalskıı jylqysy shaǵyn úıirde (10-15 bas) toptasyp ómir súredi eken. «Bul jylqylardyń bir ereksheligi, aıazǵa shydamdy, qar astynan qoregin qazyp jeı beredi. Mundaı jylqylardyń elimizdiń aımaǵynda asa mol bolǵanyn tarıhı qujattardyń bári qapysyz dáleldeıdi»,-dep jazady maqala avtory.
***
«Aıqyn» basylymyndaǵy «Kókeıdegi saýal» aıdarynda «Joǵary oqý oryndary syrttaı oqýdy tabys kózine aınaldyryp otyr ma?» degen másele kóterildi. Osy oraıda elimizdegi birqatar mamandardyń pikirleri ortaǵa salynyp otyr. Gúlshat Nurymbetova, saıası ǵylymdar doktory, professor: - Eldiń bári kúndizgi bólimde oqýǵa shamasy kelmeıdi jáne múmkindigi de joq. Sondyqtan syrttaı oqýdy jón kóretinder kóp. Ásirese, kolledj, ýchılışe bitirgender óz mamandyqtary boıynsha jumys isteı júrip, sol bilimdi joǵary oqý oryndarynda jalǵastyrǵysy keledi. Árıne, olar syrttaı oqýdy tańdaıdy. Keıde «syrttaı oqýda bilim joq» dep jatady. Buǵan jartylaı kelisýge de, kelispeýge de bolady. Nege deseńiz, «aqshasyn tólep qoıdyq, báribir dıplom beredi» dep ústirt qaraıtyndar da bar, baryn salyp oqıtyndar da jetkilikti.
