Joǵarǵy Sotta Ult Jospary sheńberinde tergeý sýdıalarynyń jumysyn reformalaý talqylandy
Іs-sharanyń moderatory - Joǵarǵy Sottyń qylmystyq ister jónindegi sot alqasynyń tóraǵasy Abaı Rahmetýlın. Semınarǵa Іshki ister mınıstriniń orynbasary Rashıd Jaqypov, Sybaılas jemqorlyqtyń aldyn alý jónindegi ulttyq bıýro tóraǵasynyń orynbasary Talǵat Tatýbaev, Joǵarǵy Sot janyndaǵy Sot tóreligi akademııasynyń dırektory Murat Beıbitov, Bas prokýratýra men Qarjy mınıstrliginiń ókilderi qatysty.
Sot júıesi atynan Joǵarǵy Sot, jergilikti sottardyń sýdıalary, sondaı-aq, Qazaqstan Respýblıkasy Joǵarǵy Soty janyndaǵy Sottardyń qyzmetin qamtamasyz etý departamentiniń qyzmetkerleri qatysty. Buǵan qosa, Bremen qalasynyń (Germanııa) Ýchaskelik tergeý sýdıasy Peter Valter jáne Qazaqstandaǵy halyqaralyq quqyqtyq yntymaqtastyqtyń German qorynyń ókilderi (IRZ) qatysty.
Óz sózinde A. Rahmetýlın IRZ atalǵan is-sharany uıymdastyrýǵa qoldaý kórsetkenderi úshin alǵysyn bildirdi.
«2008 jyldyń tamyzynan bastap, qamaqty jáne úıqamaqty sottyń sanktsııalaýy Qazaqstan tarıhyndaǵy mańyzdy oqıǵa boldy jáne elimizdiń adam quqyqtary salasyndaǵy kópshilik maquldaǵan halyqaralyq standartty ustanatyndyǵyn bildirdi. Kez-kelgen memlekette azamattyń bostandyq pen jeke basyna qulsuǵylmaýshylyq quqyǵy - eń mańyzdy», - dedi A. Rahmetýlın.
Tergeý sýdıasynyń ınstıtýty Qazaqstanda 2015 jylǵy 1 qańtardan bastap jumys isteı bastady. Tergeý sýdıasy qylmystyq is júrgizýdiń sotqa deıingi satylarynda adamnyń konstıtýtsııalyq quqyqtary men bostandyqtaryn negizsiz shekteýge jol bermeýge baǵyttalǵan qyzmetti júzege asyrady.
«100 naqty qadam - qazirgi zamanǵy barshaǵa arnalǵan memleket» Ult Josparynyń 22-qadamyn iske asyrý sheńberinde bıylǵy qańtardan bastap, tergeý sýdıalaryna qaraýdy, alýdy, tintý men jeke tintýdi sanktsııalaý sekildi birqatar qosymsha ókilettilikter berildi.
Bul jańashyldyq óziniń tıimdiligin dáleldedi. Máselen, 2016 jylǵy 4 aıda QPK-niń 55-baby tártibinde tergeý sýdıalarynyń qaraýyna 17 myńnan astam (17648) materıal kelip tústi. Bul ótken jyldyń osyndaı kezeńimen salystyrǵanda, 3 esege kóp (2015 jyldyń 5 aıynda - 6191 materıal). Bul rette olardyń jartysynan kóbin jańa ókilettikter boıynsha ótinishhattar quraıdy - 8 myńnnan astam (8359 nemese 47,4 paıyz).
Olardyń ishinde 6 myń materıal alýǵa qatysty (6758 materıal nemese 80,8 paıyz). Sottyń sanktsııalary tintý boıynsha 1097 materıal, 471 materıal jeke tintýge qatysty.
Qosymsha tórt ókilettiktiń eń tómengi úlesi qaraýdy sanktsııalaýǵa jatady (barlyǵy 23 materıal kelip tústi), bul atalǵan protsessýaldyq is-qımyldyń ereksheligine baılanysty.
Ótken jyldyń 4 aıymen salystyrǵanda, bultartpaý, kepil, úıqamaq qamaqqa alý jónindegi ótinishhattar 8,1 paıyzǵa azaıdy (2016 jylǵy 4 aıda qamaqqa alýǵa sanktsııa berý 3611-den 3320 adamǵa azaıǵan).
Sonymen qatar, tergeý sýdıalary ústimizdegi jyldyń 4 aıynda tergeýshiniń jáne prokýrordyń is-áreketine baılanysty 409 shaǵymdy qarap, onyń besten bir bóligin qanaǵattandyrdy (86 nemese 21 paıyz).
Joǵarǵy Sottyń sýdıasy Q. Shaýharov azamattardyń quqyqtaryn qorǵaý kepildigin nyǵaıtýdaǵy sottyń baqylaýyn odan ári keńeıtý týraly baıandama jasady. Іshki ister mınıstriniń orynbasary R. Jaqypov óz baıandamasynda quqyq qoldaný tájirıbesi, bultartpaý sharalaryn qoldaný jáne jekelegen tergeý áreketterin júrgizýdegi problemalar týraly aıtty.
Halyqaralyq sarapshy Peter Valter jekelegen protsessýaldyq áreketterdi sottyń sanktsııalaýy jónindegi eýropalyq quqyqtyq tájirıbesiniń negizgi úrdisi, sondaı-aq, Germanııada tintý, jeke tintý, qaraý jáne alýdy sottyń sanktsııalaýynyń protsessýaldyq jáne uıymdastyrýshylyq negizi boıynsha óz tájirıbesin bólisti.
Semınarǵa qatysýshylar jasaǵan ózge de baıandamalarda keıbir tergeý áreketterin sanktsııalaý tájirıbesi, kepildikti bultartpaý sharasy retinde qoldanýdyń ereksheligi, adamnyń jáne azamattardyń konstıtýtsııalyq quqyǵyn shekteıtin barlyq tergeý qyzmeti jónindegi ókilettilikti tergeý sýdıasyna birtindep berýdi qamtamasyz etý arqyly sotta aıyptalýshy jáne qorǵaýshy arasyndaǵy teńgerimdi qamtamasyz etý, tergeý sýdıasynyń qyzmetin quqyqtyq qamtamasyz etýdi jetildirý, t.b. máseleler jan-jaqty talqylandy.
Іs-shara sońynda semınarǵa qatysýshylar tergeý sýdıasy ınstıtýtyn jetildirý jóninde usynymdama ázirleıtin bolady.
