Jylý ortalyqtaryndaǵy apattardan keıin jaǵdaı qanshalyqty túzeldi
ASTANA. KAZINFORM – Salystyrmaly túrde alǵanda ótken jyldyń qysy qytymyr bola qoıǵan joq. Jylý elektr ortalyqtarynyń jalpy tozyǵy 66 paıyzǵa jetken elimizdiń Úkimeti úshin de, jergilikti atqarýshy organdar úshin de birshama qolaıly boldy desek, artyq aıtqandyq emes. Degenmen, aptaǵa sozylatyn úskirik aıaz ben alaı-dúleı aq boranda Petropavl, Rıdder, Ekibastuz qalalaryndaǵy jylý elektr ortalyqtary syr berip, halyqty áýre-sarsańǵa salyp qoıǵany da bar. Byltyr qazan aıynyń basynda-aq respýblıkanyń birneshe óńirinde áleýmettik nysandarǵa jylý berý bastalyp ketkenin eskersek, kezekti maýsymynyń bastalýyna da ýaqyttyń tym az qalǵany túsinikti.
Energetıka mınıstrliginiń málimetinshe, elimiz boıynsha barlyǵy 37 jylý elektr ortalyǵy jumys isteıdi. Búginde olardyń barlyǵynda aǵymdaǵy da, kúrdeli de jóndeý jumystary qolǵa alynǵan. Elektr stantsııalarynda bekitilgen kestege sáıkes 2024 jylǵa 10 energoblokty, 55 qazandyqty jáne 45 týrbınany kúrdeli jóndeý josparlanǵan. 2 energoblokta, 27 qazandyqta jáne 22 týrbınada jóndeý jumystary túrli kezeńderde júrgizilip jatyr. 5 energoblokta, 25 qazandyqta jáne 17 týrbınada jóndeý aıaqtaldy.
«Jalpy, osy jyly jylý elektr stantsııalaryn jóndeýge jáne rekonstrýktsııalaýǵa bólingen 327 mlrd teńgeni ıgerý josparlanǵan. Munan bólek, Qyzylorda, Kentaý, Ekibastuz, Rıdder qalalarynyń jylý elektr ortalyqtaryna jáne Kókshetaý qalasynyń qazandyqtaryna jóndeý jumystaryn júrgizý úshin respýblıkalyq bıýdjetten 22,6 mlrd teńge bólindi. Jalpy, jylý elektr stantsııalarynda bekitilgen kestege sáıkes, búgingi kúni jóndeý jumystarynyń 70 paıyzy aıaqtaldy», — dep atap ótedi mınıstrlikten.
Degenmen, vedomstvo eki óńirdegi jylý elektr ortalyqtaryn jóndeý jumystary bekitilgen kesteden keshigip jatqanyn aıtady. Atap aıtqanda, negizgi jabdyqty jóndeýdi bastaý merzimderiniń saqtalmaýy Qaraǵandydaǵy «Qarmet» AQ-nyń ekinshi JEO-synda jáne Mańǵystaý oblysyndaǵy «MAEK» JShS-de baıqalady.
Osydan 15 kún buryn Premer-Mınıstr Oljas Bektenovtiń tóraǵalyǵymen ótken Úkimet otyrysynda aldaǵy jylytý maýsymyna daıyndyq barysy qaralǵan-dy. Sol kezde de osy eki óńirdegi máselege Úkimet basshysy aıryqsha toqtalyp ótti. Aıtýynsha, jumystardyń aýqymdy bóligin eń sońǵy kúnderge qaldyrý ádeti jumystyń durys josparlanbaǵanyn kórsetedi. Máselen, Qaraǵandy oblysynda:
- № 2 qazandyqty kúrdeli jóndeý aıaqtalǵan joq
- «Qarmet» kompanııasynyń 2-shi JEO-syndaǵy № 1 qazandyqty kúrdeli jóndeý bastalmaǵan
- № 7 qazandyqty jóndeý jumystary da bekitilgen kesteden keshigip jatyr.
Alaıda bıylǵy mamyr aıynda jylytý maýsymyna daıyndyq máselesi qaralǵanda óńir ákimi atalǵan nysan «merziminde iske qosylady» dep málimdegen.
Mańǵystaý oblysyndaǵy atom energetıkalyq kombınatynda:
- 1-shi JEO-daǵy № 4 týrbınany kúrdeli jóndeý jumystary áli júrip jatyr
- 2-shi JEO-da qujattar ýaqtyly daıyn bolmaǵandyqtan, merdigerdi anyqtaý múmkin bolmaı otyr.
Bul rette Úkimet MAEK-ti damytýǵa qomaqty qarajat bóldi.
«Bekitilgen jóndeý jumystarynyń kestesin aýystyra salý, qujat daıyndaý jáne otyn qoryn jınaý merzimderin saqtamaý faktileri jyldan-jylǵa qaıtalanyp keledi. Árkim óz isine jaýapty qaraıtyn bolsa, mundaı keleńsiz jaǵdaılar oryn almas edi. Bizdiń otyrystarymyz ben keńesterimizde oblys ákimderine osyndaı osal tustarǵa nazar aýdarý týraly birneshe ret aıtyldy. Sonymen qatar jóndeý naýqany kezinde táýekel týdyrýy múmkin naqty jaǵdaılardy atap kórsetip, shuǵyl sharalar qabyldaý qajettigi týraly tapsyrmalar da berildi. Alaıda, 3 aı ótti, baıaǵy jartas — sol jartas, ózgeris shamaly. Sol óńirler áli artta, sol baıaǵy keshiktirý, keıinge shegerý. Búginde Energetıka mınıstrligi kásiporyndarǵa jylytý kezeńine ázirlik pasporttaryn bere bastady. JEO ázirlik pasportyn berýden bas tartylǵan jaǵdaıda sol óńirlerde ákimderdiń jetekshilik etetin orynbasarlarynyń tikeleı jaýapkershiligi qaralatyn bolady», — degen edi Premer-Mınıstr.
Degenmen, Energetıka mınıstrligi jylytý maýsymyna deıin jóndeý jumystary aıaqtalmaý qaýpi bar JEO-lar joq ekendigin alǵa tartady.
«Jalpy alǵanda jóndeý jumystary bekitilgen kestege sáıkes júrgizilip jatyr. Jylytý maýsymy bastalǵanǵa deıin turaqty jylýmen qamtamasyz etý úshin JEO-larda tıisti mólsherde jabdyqtarmen qamtamasyz etiletin bolady», — dedi vedomstvodan.
2 qyrkúıekte Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev «Ádiletti Qazaqstan: zań men tártip, ekonomıkalyq ósim, qoǵamdyq optımızm» atty Qazaqstan halqyna Joldaýyn jarııa etken bolatyn. Dál osy Joldaýda Energetıka jáne kommýnaldyq sharýashylyq salasyn jańǵyrtý jónindegi ulttyq jobany jyl sońyna deıin bekitý kerektigi aıtylǵan edi. Al keshe Úkimet otyrysynda osy Joldaýdan týyndaıtyn tapsyrmalarǵa qatysty Mınıstrler kabınetiniń atqarar jumystary belgili boldy. Máselen, sóz etip otyrǵan Ulttyq jobany júzege asyrýǵa Úkimet 10 trln teńgeden astam qarajat qajet dep otyr.
Vıtse-premer Qanat Bozymbaevtyń aıtýynsha, ár óńir boıynsha qoldanystaǵy energetıkalyq jáne kommýnaldyq ınfraqurylymnyń jaǵdaıyn zertteý úshin aýqymdy taldaý júrgizilgen. Osy taldaýǵa sáıkes:
- 22 jylýmen jabdyqtaý kásipornynda jelilerdiń aǵymdaǵy tozýy 65-ten 90 paıyzǵa deıin;
- 18 elektrmen jabdyqtaý obektisinde 70-ten 97 paıyzǵa deıin;
- sýmen jabdyqtaýdyń 13 kásipornynda 70-ten 100 paıyzǵa deıin;
- 24 sý burý kásipornynda 70-ten 100 paıyzǵa deıin jetkeni anyqtalyp otyr.
Al kommýnaldyq ınfraqurylymnyń tozýyn 50 paıyzǵa deıin tómendetý úshin mynadaı kólemde ınvestıtsııa tartý qajet:
- jylýmen jabdyqtaý 2,2 myń shaqyrym jelini jańǵyrtý úshin shamamen 2,5 trln teńge;
- elektrmen jabdyqtaý 114,7 myń shaqyrym jelini jańǵyrtý úshin 3,2 trln teńgeden astam;
- sýmen jabdyqtaý 5,3 myń shaqyrym jelini jańǵyrtý úshin shamamen 900 mlrd teńge;
- sý burý 3 myń shaqyrym jelini jańǵyrtý úshin 1,3 trln teńgeden astam qajet.
«Qoldanystaǵy belgilengen qýaty 20,4 GVt 55 energııa óndirýshi uıymdardyń ortasha tozýy — 56 paıyz. Stantsııalardyń tozýyn 25 paıyzǵa tómendetý jáne belgilengen qýatty 32,6 GVt-qa deıin arttyrý úshin shamamen 2,3 trln teńge ınvestıtsııa qajet. Aldyn ala baǵalaý boıynsha Ulttyq jobany (Energetıkalyq jáne kommýnaldyq ınfraqurylymdy jańǵyrtý ulttyq jobasy) iske asyrýǵa 10 trln teńgeden astam ınvestıtsııa kerek. Ulttyq jobanyń ınvestıtsııalyq tartymdylyǵy úshin tarıftik ádisnamaǵa qajetti ózgerister engiziledi. Qarjy ınstıtýttary men ınvestorlarǵa tıisti tarıfterdiń qajetti deńgeılerine kepildik berýge jáne ınvestıtsııalar men qaryzdardy qaıtarýǵa múmkindik beretin úkimettik jáne vedomstvolyq aktilerdi qabyldaý usynylady. Investıtsııalardy qaıtarý kepildigin nyǵaıtý úshin úsh jaqty kelisim jasalynady: qarjy ınstıtýttary, qaryz alýshy jáne retteýshi organ arasynda», — dedi Úkimet basshysynyń orynbasary.
Aıta keterligi, elimizdiń úsh oblys ortalyǵynda, atap aıtqanda Semeı, Óskemen jáne Kókshetaýda jańa jylý elektr ortalyqtary salynatyndyǵy belgili. Qazirgi ýaqytta úsh stansanyń da tehnıkalyq-ekonomıkalyq negizdemesin ázirleý jumysy qolǵa alynǵan. Jobalar júzege asyrýdyń túpkilikti merzimi TEN men jobalyq-smetalyq qujattamany qosa alǵanda jobalyq qujattamanyń bári ázirlengennen keıin belgili bolmaq. Degenmen, Kókshetaý men Semeı qalalaryndaǵy jylý ortalyqtarynyń bastalýy 2025 jylǵa, al Óskemen JEO qurylysy 2026 jylǵa boljanady.
«Aldyn ala josparǵa sáıkes, Kókshetaý JEO qurylysyn 2028 jyldyń 3-toqsanynda, Semeı JEO-syn 2029 jyly, al Óskemen JEO-syn 2030 jyly aıaqtaý boljanady», — dedi Energetıka mınıstrliginen.
