Jyl sońyna deıin Jetisý oblysyna 375 mlrd teńge ınvestıtsııa tartý josparlanyp otyr
ASTANA. KAZINFORM – Qazaqstan Premer-Mınıstri Oljas Bektenov Jetisý oblysyna jumys sapary aıasynda óńirdiń áleýmettik-ekonomıkalyq damýymen tanysyp, AÓK, óńdeý ónerkásibin jáne týrızmdi damytý, ekonomıkaǵa qosatyn úlesin arttyrý úshin ShOB-ty qoldaý sharalary boıynsha birqatar naqty tapsyrmalar berdi.
Óńirde Úkimet basshysyna Alakól aýdany Úsharal qalasynyń áýejaıynda rekonstrýktsııalaý nátıjesinde iri áýe kemelerin qabyldaı bastaǵan ushý-qoný jolaǵynyń jumysy týraly baıandaldy. Nysan týrıstik aǵynnyń ósýin eskere otyryp, týrızmdi damytý úshin erekshe mańyzǵa ıe. Búginde Astana, Almaty, Taldyqorǵan qalalaryna reıster oryndalady. Bıyl áýe reısterin sýbsıdııalaýǵa 653 mln teńge bólindi, bul quny 8-18 myń teńge bolatyn 20 myńǵa jýyq bıletti satýǵa múmkindik berdi.
Jetisý oblysynyń ákimi Beıbit Isabaev Prezıdenttiń bıylǵy maýsym aıynda týrızmdi damytý boıynsha ótken keńeste bergen shaǵyn avıatsııany damytý jónindegi tapsyrmasyn iske asyrý aıasynda ótkizý qabileti saǵatyna 75 jolaýshyny quraıtyn Úsharal qalasy áýejaıynyń qosymsha termınaly qurylysynyń jobalaý-smetalyq qujattamasy ázirlenip jatqanyn baıandady. Qazirgi ınfraqurylymdy eskere otyryp, nysandar saǵatyna 125 jolaýshyǵa qyzmet kórsetetin bolady. Jalpy, ótken jyly óńirge 2 mln demalýshy kelgen, 17 jańa týrızm nysany iske qosylyp, 3,5 mlrd teńge jeke ınvestıtsııa tartylǵan. Týrızm salasyn odan ári damytý úshin Úkimet basshysy ınvestıtsııa tartý jáne tıisti ınfraqurylym qurý jumystaryn kúsheıtýdi tapsyrdy.
Jartyjyldyq qorytyndysyna sáıkes Jetisý oblysynyń qysqamerzimdi ekonomıkalyq ındıkatory 110,7%-dy qurady. Máselen, saýda-sattyq kólemi 23%-ǵa, qurylys jumystarynyń kólemi – 33,8%-ǵa nemese 1,3 esege, baılanys – 7,5%-ǵa artty.
Jalpy, óńir áleýetin agroónerkásip kesheni, óńdeý ónerkásibi jáne logıstıka quraıdy.
Oblys ekonomıkasy qurylymyndaǵy AÓK úlesi 15,2%-dy quraıdy. Aýyl sharýashylyǵyndaǵy ósim bıylǵy qańtar-maýsym aılarynda 1,2%-dy kórsetti. Salany damytý úshin 2022 jyldan beri paıdalanylmaı jatqan 1,2 mln gektar jer anyqtalyp, memleket menshigine qaıtaryldy, onyń 800 myń gektardan astamy aýyl sharýashylyǵy aınalymyna tartyldy. Sýarý jelilerin qalpyna keltirý jáne ınnovatsııalyq agrotehnologııalardy qoldaný arqyly daqyl ónimdiligin arttyrý jumystary júrgizilýde. Ákimdiktiń málimetinshe, egin jınaý naýqanyn eskere otyryp, sala kórsetkishteriniń ósýi kútilýde.
Úkimet basshysy Oljas Bektenov bıyl óńirdiń AÓK salasyn qarjylandyrý kólemi ulǵaıtylǵanyn atap ótti.
Shaǵyn jáne orta bıznes nesıeleri boıynsha paıyzdyq mólsherlemeni sýbsıdııalaýdy arttyrýǵa 23 mlrd teńge qarajat aýdaryldy. Osyǵan baılanysty Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligine ákimdikpen birlesip, aýyl sharýashylyǵy men qaıta óńdeý sektoryn damytýǵa basa nazar aýdarý tapsyryldy.
Óńirde JÓÓ úlesi 11,2% quraıtyn óńdeý ónerkásibin damytý maqsatynda Premer-Mınıstrdiń tapsyrmasy boıynsha qolda bar óndiristik kórsetkishterdi keńeıtý jáne tolyq qýatqa shyǵarý jumystary júrgizilip keledi. Atalǵan sharalar «Alatsem», «Qaınar AKB», «Almaz Keramıks», «ASMA Indastrial», «SSA Feed Mills», «Maııamı Solar», «Sýffle Qazaqstan ýyt zaýyty», «Aqsý qant zaýyty» JShS qamtıdy. Sondaı-aq buǵan deıin toqtap turǵan «Jetisý Majıko agrokesheni» kásipornyn iske qosý jumystary pysyqtalýda. Oblysta 29 myńnan astam adam jumys isteıtin, 554 ónerkásip kásiporny (onyń ishinde 11-i – júıe quraýshy kásiporyn) bar. Bıyl 1,5 myńnan astam jumys ornyn quryp, 58 ınvestıtsııalyq jobany iske asyrý josparlanyp otyr. Jalpy, jyl basynan beri 1,4 ese ósimmen 136,6 mlrd teńge ınvestıtsııa tartyldy, onyń ishinde jeke ınvestıtsııalar 2 esege – 103,5 mlrd teńgege deıin artty. 2024 jyldyń sońyna deıin 375 mlrd teńge kóleminde ınvestıtsııa tartý josparlanǵan.
Úkimet basshysy jańa óndiris oryndaryn ashý úshin ınvestorlardy tartý jumysyn kúsheıtýdi tapsyrdy.
Ekonomıkaǵa ınvestıtsııa tartýdyń negizgi faktory – ınfraqurylymdy damytý boıynsha qabyldanǵan sharalar.
Bıyl «Taldyqorǵan – Úsharal» (287-615 km) jáne «Saryózek – Kóktal» (45-68 km) respýblıkalyq mańyzy bar avtojol ýchaskeleri paıdalanýǵa beriledi. Sondaı-aq «Lepsi – Balqash kóli» (0-27 km) avtojolynda jóndeý jumystary tolyq aıaqtaldy. Jyl aıaǵyna deıin «Almaty – Óskemen – Lepsi – Aqtoǵaı» avtomobıl jolynyń 90 shaqyrymy asfaltpen jabylady, qalǵan 15 shaqyrymyna 2025 jylǵy týrıstik maýsymǵa deıin tóseledi. Bıylǵy jospar – 182 shaqyrym oblystyq mańyzy bar joldar men 54 eldi mekenniń ishki kóshelerin jóndeý. Jalpy, jyl sońyna qaraı oblysta ekinshi jáne úshinshi sanattaǵy 336 km jol ashylady, bul jaqsy jáne qanaǵattanarlyq jaǵdaıdaǵy oblystyq mańyzy bar avtojoldardyń úlesin 93%-dan 95%-ǵa deıin arttyrady.
Áleýmettik ınfraqurylymnyń jaı-kúıin jaqsartýdyń oń dınamıkasy atap ótildi. Máselen, Jetisý oblysy qurylǵan sátten bastap kúrdeli jóndeý men jańasyn salýdy talap etetin áleýmettik nysandar orta eseppen 50%-ǵa jańartyldy. Buǵan qosa, jyl sońyna deıin óńirde keminde 349 myń m2 turǵyn úı salý josparda bar. Halyqtyń áleýmettik jaǵynan az qamtylǵan toptary úshin 866 páter satyp alýǵa 13,4 mlrd teńge qarastyrylǵan.
