Jyl qorytyndysy: jańa turǵyn úı qurylysy jáne TKSh ınfraqurylymyn jańǵyrtý
Qazaqstandyqtardy sapaly turǵyn úımen qamtamasyz etý jáne turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq júıesin keshendi jańǵyrtý – QR Úkimeti jumysynyń basymdyqtarynyń biri, dep jazady primeminister.kz.
Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev «Ádiletti Qazaqstan: bárimiz jáne árqaısymyz úshin. Qazir jáne árdaıym» atty saılaýaldy baǵdarlamasynda osy baǵyttar boıynsha naqty mindetterdi belgiledi:
– 7 jyl ishinde 111 mln sharshy metr turǵyn úı salý;
– úleskerlerdiń qatysýymen salynyp jatqan problemalyq úılerdiń barlyǵynyń qurylysyn aıaqtaý;
– 40 myńǵa jýyq apatty jáne tozyǵy jetken turǵyn úı ıelerin jańa baspanamen qamtamasyz etý;
– jappaı turǵyn úı qurylysy júrip jatqan aýdandarda ınjenerlik kommýnıkatsııalar júrgizý jumystaryn jandandyrý;
– eldi mekenderdiń 100%-yn sýmen jabdyqtaý;
– jylýmen jáne sýmen jabdyqtaý, sý tartý jelileriniń tozý kórsetkishin 40%-ǵa deıin tómendetý.
2023 jylǵy qurylys jáne TKSh salalaryndaǵy nátıjeler týraly Primeminister.kz redaktsııanyń sholý materıalynan oqyńyz.
● 11 aıdyń qorytyndysy boıynsha Qazaqstanda 15 mln sharshy metrden astam jańa turǵyn úı paıdalanýǵa berildi, bul ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 16%-ǵa artyq. Osynyń arqasynda 140 myńǵa jýyq otbasy úı jaǵdaılaryn jaqsartty.
Jalpy respýblıka boıynsha 134 myń turǵyn úı paıdalanýǵa berildi, onyń ishinde 32 myńnan astamy – jeke turǵyn úıler.
● Qurylys jumystarynyń kólemi 5,9 trln teńgege jetti, bul ótken jylmen salystyrǵanda 12,6%-ǵa artyq.
Qyzylorda oblysynda 2023 jyly barlyq qarjylandyrý kózderi esebinen 600 myń sharshy metrden astam turǵyn úı paıdalanýǵa berildi
● Qurylys materıaldarynyń otandyq óndirisin ulǵaıtý salany damytýda mańyzdy sanalady. Osy oraıda 2027 jylǵa deıingi jol kartasy bekitildi. Ol qurylys ındýstrııasy salasyndaǵy jalpy quny 1,8 trln teńgege jýyq 270 jobany qamtıdy.
Bıyl 73 mlrd teńgege 41 joba iske qosyldy. Olardyń ishinde Qaraǵandy oblysynda birinshi suryptaǵy ák jáne Astanada asfalt betonyn óndiretin zaýyttar bar. Sondaı-aq Abaı oblysynda tsement zaýyty qalpyna keltirilip, jańǵyrtyldy. Jetisý oblysynda qysh taqtaısha óndirisi keńeıtildi. Astanada shatyr jáne qaptaıtyn materıaldardy shyǵarý jolǵa qoıylǵan.
Jaqyn arada Shymkentte 2 mlrd teńge somasyna taǵy 3 joba paıdalanýǵa beriledi dep kútilýde.
● Jalpy respýblıkada qurylys materıaldarynyń óndirisi 10,2%-ǵa 1,03 trln teńgege deıin ósti. Bul rette jalpy kórsetkishte qurylys materıaldary satyp alynǵan otandyq taýar óndirýshilerdiń úlesi 62-den 66%-ǵa deıin ulǵaıdy, bul olardyń ishki naryqtaǵy pozıtsııalarynyń nyǵaıǵanyn bildiredi.
● Kezekte turǵandardy qoljetimdi áleýmettik turǵyn úımen qamtamasyz etý aıasynda bıyl 10,9 myń jaldamaly páter satyp alýǵa 104 mlrd teńgeden astam, sondaı-aq nesıege beriletin 12,5 myń turǵyn úı salýǵa jáne satýǵa 158 mlrd teńgeden astam qarjy bólindi.
Qostanaı oblysynda Respýblıka kúnine oraı jaldamaly turǵyn úı tapsyryldy. Páter kiltterin kóp balaly, tolyq emes otbasylar, memlekettik turǵyn úı qorynan baspanaǵa muqtaj kezekte turǵan azamattar aldy
Petropavlda «Bereke» shaǵyn aýdanynda 6 jalǵa beriletin kommýnaldyq úı paıdalanýǵa berildi. 600 otbasy qonys toıyn atap ótti
● «Otbasy bank» 43,7 mlrd teńge somasyna baspana alýǵa 2% jeńildikpen 4,4 myń nesıe, sondaı-aq 32 mlrd teńgege 5% jeńildikpen 2,7 myń nesıe berdi. Bul – «Baqytty otbasy» jáne «Shańyraq» baǵdarlamalary.
● Bir-birine óte jaqyn etip úı salýǵa jol bermeý maqsatynda 2024 jylǵy qańtardan bastap engiziletin biryńǵaı qala qurylysy saraptamasynyń tetigi ázirlendi. Endi ázirlengen jáne túzetilgen jobalar (bas josparlar, egjeı-tegjeıli josparlaý jáne qurylys jobalary) Memqalaqurylyskadastyrynyń aqparat júıesine mindetti túrde tirkelip, keshendi saraptamadan ótetin bolady.
● Úleskerlerdiń qatysýymen qurylys júrgizý salasyndaǵy baqylaýdy kúsheıtý jáne qurylystyń uzaqqa sozylý táýekelderin azaıtý úshin zańnamaǵa jańa túzetýler ázirlendi:
– úı satyp alýǵa aldyn ala shart jasasýǵa tyıym salý josparlanyp otyr, bul úleskerlermen tolyqqandy shart jasalmaǵandyqtan, olardyń aldyn ala aqsha berip, aldanyp qalmaýyna múmkindik beredi;
– qurylys júrgizýshilerdiń jaýapkershiligin arttyrý maqsatynda úleskerlerden zańsyz aqsha alyp, keıinnen qurylysty toqtatqany úshin aıyppul sanktsııalaryn ulǵaıtý qaralyp jatyr.
Qazirgi ýaqytta bul túzetýler – QR Parlamenti Májilisiniń qaraýynda.
● Bıyl ınjenerlik jelilersiz turǵyn úı nysandaryn jobalaýǵa jáne salýǵa tyıym salyndy. Bul sapasyz nysandardy paıdalanýǵa berý táýekelderin joıady.
● «Jedel den qoıý sharasy» jańa baqylaý tetigin engizý boıynsha jumystar júrip jatyr. Ol profılaktıkalyq baqylaý aıasynda oqıǵa ornyna barmaı-aq, zań buzýshylyqtarǵa ýaqytyly jaýap berip, olardyń jolyn kesýge, onyń ishinde qurylys-montajdaý jumystaryn toqtata turý jáne ruqsat berý qujattarynan (lıtsenzııalar, attestattar, akkredıtteý) aıyrýǵa múmkindik beredi.
●Astanada osy jyldyń basynda 4 myńnan astam úlesker qatysatyn 16 problemalyq nysan aıaqtalmaı jatqan. Bıyl 3,6 myńǵa jýyq úlesker páter kiltin aldy. Qalǵan úleskerler kiltin 2024 jyldyń birinshi jartyjyldyǵynda almaq.
Jalpy sońǵy jyldary Astana boıynsha memlekettiń qatysýymen problemaly sanalǵan 120-dan astam kóp páterli turǵyn úıdiń qurylysy aıaqtaldy, 14 myńnan astam úleskerdiń máselesi sheshildi.
● Bıyl 560 km jylý jelileri, sondaı-aq 1,7 myń km sýmen jabdyqtaý jáne sý tartý jelileri jóndeldi.
Pavlodar oblysynyń úsh qalasynda 22 mlrd teńgeden astam somaǵa 128 km astam jylý jelileri salynyp, rekonstrýktsııalanyp, aǵymdaǵy jóndeýden ótti
● Jyl sońyna deıin el turǵyndaryn sýmen jabdyqtaý qyzmetterimen qamtamasyz etý deńgeıin 97,6%-ǵa deıin, onyń ishinde qalalarda 98,8%-ǵa deıin, aýyldarda 96,3%-ǵa deıin jetkizý josparlanyp otyr. Jalpy Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha 2025 jyldyń sońyna deıin halyqty 100% taza aýyz sýmen qamtamasyz etý josparlanýda.
