Jyl qorytyndysy: óńdeý ónerkásibindegi serpindi jobalar jáne jańa taýarlar óndirisin damytý
Primeminister.kz otandyq ónerkásipte jyl boıy qol jetkizilgen nátıjelerge sholý usyndy, dep habarlaıdy Kazinform.
Bıyl elimiz Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń «Ádiletti Qazaqstannyń ekonomıkalyq baǵdary» atty Qazaqstan halqyna Joldaýynda jarııalaǵan jáne halyqtyń ómirin jaqsartýǵa baǵyttalǵan jańa ekonomıkalyq modelge kóshýdi bastady.
Ol úshin elimizdiń myqty ónerkásiptik negizin qalyptastyrýǵa basa mańyz berilgen qurylymdyq ekonomıkalyq reformalar belgilendi.
«Óńdeý salasyn jedel damytýǵa basa mán berýimiz qajet. Biz el taǵdyry úshin aıryqsha máni bar birqatar jobany júzege asyrýymyz kerek. Ekonomıkany ártaraptandyrý burynǵydan da mańyzdy mindetke aınalýda. Bul rette metaldy tereń óńdeý, munaı-gaz jáne kómir hımııasy, aýyr mashına jasaý, ýrandy konversııalaý jáne baıytý, avtobólshekter jáne tyńaıtqyshtar shyǵarý sııaqty baǵyttarǵa aıryqsha nazar aýdarǵan jón. Basqasha aıtsaq, joǵary deńgeıde óńdelgen ónim shyǵaratyn klaster qurý kerek», — delingen el Prezıdentiniń halyqqa Joldaýynda.
- Bıyl elimizde óńdeý ónerkásibinde jalpy quny 488 mlrd teńge bolatyn 126 jańa joba iske qosyldy. 8,9 myńǵa jýyq turaqty jumys orny ashyldy. Aıta keteıik, jumysqa ornalastyrý sharalarymen qalalar, monoqalalar jáne aýyl turǵyndary qamtylýda.
El ekonomıkasy úshin eń negizgi jáne mańyzdy jobalar qatarynda:
– Tamyz aıynda Dóń taý-ken baıytý kombınatynyń jınalǵan shlamdaryn óńdeıtin baıytý fabrıkasy iske qosyldy. Zaýyttyń qýattylyǵy jylyna 400 myń tonna hrom kontsentratyn quraıdy, jalpy ınvestıtsııa kólemi — 96 mlrd teńge. Joba aıasynda 400-ge jýyq jumys orny ashyldy. Jobany júzege asyrý nátıjesinde burynnan jınaqtalyp qalǵan 14,5 mln tonna qaldyq óńdeletin bolady.
Aqtóbe oblysy Hromtaý q. Dóń taý-ken baıytý kombınatynyń jınalǵan shlamdaryn óńdeıtin baıytý fabrıkasy
– Qarasha aıynda Qaraǵandy oblysynda arnaıy koks shyǵaratyn aýqymdy joba tehnıkalyq túrde iske qosyldy. Qýattylyǵy jylyna 400 myń tonna bolatyn kásiporynda 184 jumys orny ashyldy. Arnaıy kokstan bólek, zaýytta jylyna 72 myń tonna kómir shaıyry men kómir maıyn óndirý de josparlanyp otyr.
– Qarasha aıynda Qaraǵandy oblysy Saran qalasynyń ındýstrııalyq aımaǵyndaǵy Silk Road Electronics zaýytynda otandyq turmystyq tehnıka óndirisi ashyldy.
Otandyq turmystyq tehnıka shyǵaratyn Silk Road Electronics zaýyty
Avtomattandyrylǵan kásiporynda Artel brendimen sý jylytqyshtar, shańsorǵyshtar, as úı plıtalary, shaǵyn peshter, as úı aýasyn tazartqyshtar, jartylaı avtomatty kir jýǵysh mashınalar men teledıdarlar sııaqty 7 túrli ónim shyǵarylady. Zaýyt 2025 jylǵa qaraı tolyq qýatyna shyqqanda jylyna 1,1 mln dana ónim shyǵaratyn bolady.
– Qaraǵandy oblysynda ashylǵan taǵy bir mańyzdy joba — qýattylyǵy jylyna 330 myń tonna ónimdi quraıtyn ák shyǵaratyn zaýyt. Importty almastyrýǵa zor úles qosatyn kásiporynǵa «Qarapaıym zattar ekonomıkasy» memlekettik baǵdarlamasy aıasynda qoldaý kórsetildi. Zaýyt respýblıkanyń áktasqa qajettiligin tolyq jabady dep kútilýde.
– Qyrkúıekte Jetisý oblysyndaǵy keramıkalyq plıtka óndirisiniń qýaty jylyna 1,2 mln sharshy metrden 3,5 mln sharshy metrge deıin ulǵaıtyldy. Bul elimizdegi osy ónim ımportynyń 10% jabýǵa múmkindik beredi. 226 jumys orny ashyldy.
Jetisý oblysyndaǵy keramıkalyq plıtka óndirisi
– Qostanaıda álemdik óndirýshilermen ónerkásiptik kooperatsııa aıasynda birqatar joba júzege asyryldy. Atap aıtqanda, jylyna 10 myń dana Jetour avtokólikteriniń serııalyq óndirisi, sondaı-aq jylyna 15 myń dana Skoda avtomobılderiniń óndirisi iske qosyldy.
– Óndiristi jergiliktendirýdi damytý aıasynda qýattylyǵy jylyna 25 myń dana Kia Sportage jáne Kia Cerato avtomobılderin usaq toraptyq ádisi arqyly (dánekerleý jáne kýzovtardy boıaýdy qosa) shyǵarý uıymdastyryldy. Qýattylyǵy jylyna 30 myń dana Chevrolet Onix avtokólikterin usaq toraptyq ádispen shyǵarý jobasyn iske qosý bastaldy.
Qýattylyǵy jylyna 70 myń avtomobıldi quraıtyn jańa Kia zaýytynyń maketi
– Qostanaı ındýstrıaldy aımaǵynda qýattylyǵy jylyna 70 myń avtomobıldi quraıtyn jańa Kia zaýytynyń qurylysy bastaldy. Sonymen qatar ShOB-tyń qatysýymen avtokomponentter shyǵarylatyn lokalızatsııalaý ortalyǵynyń qurylysy júrip jatyr.
– Almatyda Hyundai Trans Almaty zaýytyn jańǵyrtý aıaqtaldy: Golden Dragon qalalyq avtobýstaryn, sondaı-aq Hyundai júk kólikteriniń barlyq modelin dánekerleý jáne boıaý boıynsha tehnologııalyq operatsııalar iske qosyldy.
– Sonymen qatar Almatyda oryndyq, mýltımedıa júıeleri men plastıkalyq bólshekter shyǵaratyn Hyundai avtomobıldik lokalızatsııalaý parkiniń qurylysy bastaldy. Lokalızatsııalaýdy tereńdetý aıasynda ınvestıtsııa kólemi 12,4 mlrd teńge quramaq. 400-den astam jumys ornyn ashý josparlanǵan.
- Budan bólek, ishki naryqqa baǵyttalǵan ónimder shyǵaratyn birqatar shaǵyn jáne orta jobalar iske qosyldy:
– Shymkentte ınvestıtsııanyń jalpy quny 4,9 mlrd teńge bolatyn dymqyl maılyqtar, suıyq jáne qatty sabyn óndirisi jobasy iske qosyldy. Zaýyttyń qýattylyǵy jylyna shamamen 15 myń tonna ónim shyǵarýǵa jetedi.
– Batys Qazaqstan oblysynda jalpy ınvestıtsııa kólemi shamamen 1,3 mlrd teńge bolatyn bıgbeg (jumsaq konteınerler) shyǵarý jobasy iske qosyldy. Kásiporynnyń qýattylyǵy jylyna 5 mln ónimdi quraıdy.
Bıyl Qazaqstanda buǵan deıin elimizde óndirilmegen jańa taýarlardyń óndirisi jolǵa qoıyldy. Olardyń qatarynda munaı-hımııalyq reagentter, aınymaly jıilikti jetekter, kún batareıasynyń kartrıdjderi, joǵary turaqty elektr únemdeıtin kvartstyq generatorlar, elektrondy temperatýra túrlendirgishteri jáne membrandyq bólgishter júıeleri, sondaı-aq joǵary voltti vakýýmdyq avtomattyq ajyratqyshtar jáne kóp fýnktsııaly eseptegishter bar.
- Bıylǵy eleýli jetistikterdiń biri — Qarmet kombınatynyń Qazaqstan menshigine qaıtarylýy. Qazaqstan Úkimeti men ArcelorMittal arasyndaǵy kelisimdi elimiz úshin aıryqsha mańyzǵa ıe mega-mámile dep ataýǵa bolady. Menshik ıesiniń aýysýymen kásiporynǵa birinshi kezeńde shamamen 1,3 mlrd dollar jeke ınvestıtsııa salynady. Bul qarajat qural-jabdyqtardy jańǵyrtýǵa, zamanaýı óndiristik tehnologııalardy engizýge jáne ónerkásiptik qaýipsizdik standarttaryn jaqsartýǵa baǵyttalady.
- El Úkimeti shartty buzǵan jer qoınaýyn paıdalanýshylardyń kelisimsharttary men lıtsenzııalaryn qaıta qaraý jumystaryn júrgizýde. Bıyl 54 kelisimshart toqtatylyp, qatty paıdaly qazbalardy barlaýǵa berilgen 96 lıtsenzııa qaıtaryldy. Mindettemelerdi buzǵany úshin 6,4 mlrd teńge aıyppul salyndy.
Nátıjesinde altyn, kómir, temir, mys, kómirsýtek, boksıt, polımetall jáne taǵy basqa ken oryndary memlekettik qorǵa qaıtaryldy, olar keıinnen jańa ınvestorlarǵa berý úshin ashyq aýktsıonǵa qoıylady. Bul jer qoınaýyn paıdalaný sektoryna qosymsha ınvestıtsııa aǵynyn qamtamasyz etedi.
2023 jyly ótkizilgen aýktsıondardyń qorytyndysy boıynsha el bıýdjetine 4,3 mlrd teńge kóleminde qol qoıý bonýsy tólendi. Bul rette kómirsýtek shıkizatyn geologııalyq barlaýǵa tartylǵan jańa ınvestıtsııalar kólemi shamamen 23 mlrd teńgeni quraıdy.
- Qazaqstannyń jańa ónerkásiptik saıasaty ónimdiligi joǵary, eksportqa baǵdarlanǵan ekonomıkany qurýǵa jáne shıkizattan óńdeýshi ónerkásipke kóshýge baǵyttalyp otyr. Osy maqsatta bıyl memlekettik yntalandyrýdyń qarjylyq jáne qarjylyq emes sharalaryn qamtamasyz etý mehanızmderi qosylǵan Óńdeý ónerkásibin damytýdyń 2023-2029 jyldarǵa arnalǵan tujyrymdamasy bekitildi.
Qyzylordada beton buıymdaryn shyǵaratyn zaýyt ashyldy. Munda saǵatyna 80 tekshe metr taýarlyq beton, táýligine 120 tekshe metr temir-beton buıymdary shyǵarylady
- Ótken jyly jáne bıyl damý ınstıtýttary óńdeý ónerkásibi jobalaryn qarjylandyrýǵa 620 mlrd teńgeden astam qarajat bóldi. Atap aıtqanda, jeńil ónerkásipke 3%, turmystyq tehnıka sııaqty tereń óńdelgen ónim óndirýshilerge 9% nesıe beriledi. Shaǵyn jáne orta bıznestiń 2 mlrd-tan 7 mlrd teńgege deıingi jobalary úshin 8% nesıe berý qarastyrylǵan.
- Óndirýshilerdi shıkizatpen qamtamasyz etý boıynsha jumystar júrgizildi. Alıýmınıı, mys jáne qorǵasyn úsh mańyzdy metall retinde anyqtaldy. Qazirgi ýaqytta metaldardy ishki tutyný úlesi: alıýmınıı — 17%, qorǵasyn — 19%, mys — 1,5%. Qazir olardyń otandyq qaıta óńdeýshilerge arnalǵan baǵasy naryq baǵasynan 5% deıin tómen. Atap aıtqanda, bul jyl sońyna deıin alıýmınıı óńdeýdi shamamen eki esege — 31 myń tonnadan 51 myń tonnaǵa, mysty 7 myńnan 9 myń tonnaǵa deıin arttyrýǵa múmkindik beredi.
- Óńdeý kásiporyndaryn qoljetimdi shıkizatpen qamtamasyz etý boıynsha zańnamalyq mindettemelerdi iske asyrý úshin túzetýler paketi ázirlendi. Bul 2029 jylǵa qaraı metaldardy ishki óńdeý kólemin, ıaǵnı alıýmınııdi 5 esege – 166 myń tonnaǵa, qorǵasyndy 4 esege — 81 myń tonnaǵa, mysty 13 esege — 91 myń tonnaǵa deıin ulǵaıtýǵa múmkindik beredi.
- ShOB-qa ınfraqurylymdyq qoldaý kórsetý úshin «Shaǵyn ónerkásiptik aımaqtar» baǵdarlamasyn iske qosý jumystary bastaldy. Ol óńdeý ónerkásibi salasyna shaǵyn jáne orta bıznes sýbektilerin tartý úshin jańa óndiristik oryndar salýdy jáne qazirgi óndiristerdi rekonstrýktsııalaýdy kózdeıdi.
