Jezqazǵan men Arqalyqtyń damýyna jańa serpin berildi - Aptalyq sholý
Prezıdent egis alqaptaryn tekserýdi, paıdalanylmaı jatqan jerlerdi qaıtaryp alýdy, qant qyzylshasynyń alqabyn ulǵaıtýdy tapsyrdy.
«Qant qyzylshasy sizderde, Almaty oblysynda ǵana ósedi, egis alqabyn nege keńeıtpeısizder?» - dep surady Elbasy bul ósimdik ósetin aýdandardyń ákimderinen. - Zaýyttardyń bári jeke menshikke ótti, árqaısysy óz shartyn qoıady. Sheteldik shıkizat - qant qamysyn qaıta óńdeıdi. Kerek bolsa jańadan zaýyttar salamyz?
Prezıdent Nursultan Nazarbaev qant qyzylshasynyń alqabyn keńeıtý men ony qaıta óńdeýge kedergi keltiretin máselelerdi jaqyn arada anyqtaýdy jáne ony sheshýdi talap etti. Budan bólek, «Aq bulaq», «Eńbekpen qamtýdyń jol kartasy 2020» baǵdarlamalarynyń júzege asýyna erekshe mán berýdi tapsyrdy.
«Turǵyndardyń ómir súrý deńgeıi osy baǵdarlamalardyń sapaly júzege asýyna baılanysty. Sondyqtan bul jobalarǵa jaýapkershilikpen qaraýlaryńyzdy suraımyn», - dedi Nursultan Nazarbaev. Elbasy, ásirese, 100 paıyz oryndalýy tıis ınnovatsııalyq jobalarǵa aıryqsha toqtaldy.
Sonymen birge memleket tarapynan qoldaý kórsetilip jatqanyna qaramastan, óńirdiń áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaıyn jaqsartý jumystarynyń qarqyny jetkiliksiz ekendigin atap ótti.
Memleket basshysy oblystyń keıbir aýdandarynda «Bıznestiń jol kartasy-2020» baǵdarlamasy aıasynda kómek alǵan kásipkerlerdiń sany az ekendigine nazar aýdardy. Osyǵan baılanysty ol halyqty mańyzdy memlekettik baǵdarlamalarǵa tartý turǵysynan jergilikti bılik jumysynyń tıimdiligi jetkilikti deńgeıde emes ekenin aıtty.
Qazaqstan Prezıdenti Aqsý, Balqash jáne Qaratal aýdandarynda Indýstrııalandyrý kartasy aıasynda birde-bir joba iske aspaǵanyn, mundaı jaǵdaıdyń sebebi oblystyq ákimdik jumysynyń álsizdiginen bolyp otyrǵanyn atap ótti.
Nursultan Nazarbaev oblystyń aýyl sharýashylyǵyn damytýǵa qatysty aıta kelip, agrarshylardyń qolda bar resýrstardy paıdalanbaıtynyn jáne jańa tehnologııalardy engizýmen aınalyspaıtynyna toqtaldy. Osyǵan baılanysty Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligine aýyl sharýashylyǵy salalary boıynsha suranysqa taldaý júrgizýdi, basymdyǵy bar baǵyttardy anyqtaýdy jáne salany damytý jónindegi sharalardy ázirleýdi tapsyrdy.
Qazaqstan Prezıdenti bólingen jer ýchaskeleriniń qoldanylýynyń maqsatqa sáıkestigine tekserý júrgizý qajettigin taǵy da qadaı aıtty.
Sondaı-aq, Elbasy aýyl sharýashylyǵynyń jetkilikti damymaýy sebepti sońǵy 4 jylda oblysqa ımporttalatyn taýarlar kólemi 432 mıllıon dollar bolǵanyn, bul eksporttan 3 ese kóp ekendigine toqtala kele, ımporttyń denin quraıtyn taýar túrlerin anyqtap, ony qysqartý úshin jumys júrgizýdi tapsyrdy.
Qazaqstan Prezıdenti sýmen qamtamasyz etý máselelerine de nazar aýdardy. Atap aıtqanda, bólinip otyrǵan qarajatqa qaramastan oblystyń 212 aýyly aýyz sýmen qamtamasyz etilmegen.
Memleket basshysy óńirde týrızmdi damytý jaıyna toqtalyp, aınalasynda týrıstik ınfraqurylym qalyptastyrý múmkindigi bar eki kóldiń - Balqash pen Alakóldiń eleýli áleýetin bıznesmender paıdalanbaı otyrǵanyn jetkizdi.
Sondaı-aq Nursultan Nazarbaev óńirdi damytý úshin memleket tarapynan barlyq qajetti kómek jasalyp jatqanyna toqtaldy. «Óz kezeginde jergilikti bılik organdary turǵyndardy jumyspen qamtý, baspana qurylysy, densaýlyq saqtaý men bilim berý salasyn damytý máselelerine basa den qoıýǵa tıis».
Kezdesý qorytyndysy boıynsha Elbasy aıtylǵan eskertýlerdiń bárin qaperge alýdy, al Úkimetke árbir baǵyt boıynsha aldaǵy qadamdardy anyqtaýdy, Prezıdent Ákimshiligine barlyq máselelerdi óz baqylaýyna alýdy tapsyrdy.
Nursultan Nazarbaev Almaty oblysyna jumys saparynyń ekinshi kúninde oblys aktıvimen kezdesti. Kezdesýdi qorytyndylaı kelip, Memleket basshysy óńirdiń jańa ákimi Amandyq Batalovty tanystyrdy, onyń kandıdatýrasy oblystyq máslıhat depýtattarymen kelisildi.
«Jezqazǵan-Beıneý» jáne «Arqalyq-Shubarkól» eki jańa temirjol jelisinde qozǵalys bastaldy
Búgin Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaev Jezqazǵan qalasyna jumys sapary barysynda «Jezqazǵan-Beıneý» jáne «Arqalyq-Shubarkól» eki jańa temirjol jelisindegi qozǵalysty bastap berdi. «Búgin biz eki jańa temirjol magıstraldaryn ashyp otyrmyz. Mundaı oqıǵa bizdiń tarıhymyzda bolǵan joq. «Jezqazǵan-Beıneý» jáne «Arqalyq-Shubarkól» joldarynyń jumysy birneshe óńirdiń, búkil respýblıkanyń ómirine uzaq jyldar boıy jáne aldaǵy ondaǵan jyldarǵa qyzmet etedi», - dedi Nursultan Nazarbaev. Prezıdent táýelsizdiktiń búkil kezeńinde temirjoldar men avtomobıl joldarynyń qurylysy eshqashanda toqtalmaǵandyǵyn, «óıtkeni bizdiń elimizdiń orasan zor aýmaǵynda kólik kommýnıkatsııasyn damytpaıynsha damý múmkin emestigin» atap kórsetti.
Qurylystyń bastapqy núkteleri: Mańǵystaý oblysyndaǵy Beıneý stansasynan, Aqtóbe oblysynyń Shalqar stansasynan, Qyzylorda oblysynyń Sekseýil stansasynan jáne Jezqazǵan qalasynan tikeleı telekópir arqyly qosylý jańa joldarmen júk alyp shyqqan alǵashqy poıyzdardyń attanýyn kórýge múmkindik berdi. Aýqymdy kólik jobasynyń qurylysy 2012 jylǵy maýsymda bastalǵan bolatyn. «Qazaqstan temir joly» Ulttyq kompanııasy» AQ baspasóz qyzmetinen habarlaǵandaı, úlken jumystar júrgizildi. Atap aıtqanda, 1200 shaqyrymnan astam jol tóselip, túıistirildi, qyzmetkerler men qyzmet kórsetetin adamdarǵa turǵyn úı nysandary salyndy, qajetti ınfraqurylym turǵyzyldy. Jańa temir joldardyń ornalasýy Qazaqstannyń batysynan shyǵysyna jáne soltústiginen ońtústigine júkter tasymaldaý qashyqtyǵyn qysqartady, elimizdiń kólik múmkindikterin keńeıtedi. «Búgin paıdalanýǵa beriletin 1000 shaqyrymnan asatyn temirjoldar «Soltústik-Ońtústik» jáne «Shyǵys-Batys» baǵyttaryndaǵy júk tasqyny baǵyttaryn ońtaılandyrady. Temirjoldardyń jumysy Ortalyq jáne Batys Qazaqstannyń damýyna qýatty serpin berip, óńirlerdiń ónerkásiptik áleýetteri men óndiristeriniń damýyn jedeldete ıgerýge jaǵdaı týǵyzyp, ekonomıkalyq belsendiligin yntalandyrady. 3,5 myń jumys oryndary ashylady», - dep habarlady baspasóz qyzmeti. QTJ jańa joldardy iske qosý Qytaıdan Reseı baǵytyna jáne odan ári Eýropaǵa transqazaqstandyq kólik dálizderiniń kóliktik áleýetin eleýli arttyrady dep sanaıdy.
N.Nazarbaev «Jezqazǵan-Beıneý», «Arqalyq-Shubarkól» jelileri endi óńirdiń kelbetin tanymastaı ózgertetindigin atap ótti. Budan bylaı Jezqazǵan kólik tuıyǵy bolmaıdy. «Bul qalany damytý úshin óte mańyzdy. Arqalyq ta temirjol tuıyǵy bolmaıdy. Bul óńir turǵyndary úshin úlken baqyt jáne úlken oqıǵa. Endi ol respýblıkalyq jáne halyqaralyq mańyzdaǵy strategııalyq baǵytta ornalasqan», dep atap ótti», - Memleket basshysy
Sonymen qatar eki jańa temirjol magıstraldaryn ashý kezinde Prezıdent Úkimetke Jezqazǵan ekonomıkalyq ónerkásiptik óńirin qaıta qalpyna keltirý jáne damytýdyń arnaıy baǵdarlamasyn ázirleýdi tapsyrdy.
Statıstıka komıtetiniń shtaty qysqarady
Ótip bara jatqan bul aptada QR Prezıdenti janyndaǵy Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde ótken brıfıngte QR Ulttyq ekonomıka mınıstrligi Statıstıka komıtetiniń tóraǵasy Álıhan Smaıylov vedomstvodaǵy atqarylyp jatqan jumystarmen tanystyrdy. «Qazirgi ýaqytta bizde qaıta qurylymdaý júrgizilýde. Bizdiń agenttik Ulttyq ekonomıka mınıstrliginiń Statıstıka komıteti bolyp qaıta qurylýda jáne biz shtatymyzdy qysqartamyz. Qazirgi ýaqytta biz shtatymyzdy 6 paıyzǵa qysqartý týraly usynys jasadyq», - dedi ol BAQ ókilderiniń saýalyna oraı. Sonymen qatar ol komıtetten qansha qyzmetkerdiń qysqartýǵa ushyraıtyndyǵyn da ashyq aıtty.
«Tek ortalyq apparattan ǵana shamamen 20 adam qysqarady. Degenmen bul sońǵy sózimiz emes. Qazir bul jumystar Ulttyq ekonomıka mınıstrligi aıasynda júrgizilýde. Menińshe, taıaý kúnderi shtat sany shegin naqty anyqtaıtyn bolamyz jáne sizderge qosymsha aqparat beremiz», - dedi Á.Smaıylov.
Budan bólek komıtet basshysy qańtar-maýsymdaǵy JІÓ-nyń shynaıy mándegi ósimi 3,9 paıyzdy quraǵanyn jetkizdi. Al 7 aıdyń qorytyndysyna keler bolsaq, boljamdy baǵalaýǵa sáıkes JІÓ ósimi 4 paıyzdy quraıdy. ıAǵnı, 0,1 paıyzǵa joǵary bolyp otyr.
Munymen qosa ol bıylǵy qańtar-maýsymynda Qazaqstan halqy 124 myń adamǵa artqandyǵyn atap ótti.«2014 jyldyń 1 shildesinde elimizdegi halyq sany 17 284,9 myń adamdy qurady. Onyń ishinde qalalyqtar - 9 523,1 myń (55,1%), aýyldyqtar - 7 761,8 myń adamdy (44,9%). 2014 jylǵy qańtar-maýsymda jalpy elimizde halyq sany 124,1 myń adamǵa nemese 0,7 paıyzǵa ósti, 2013 jylǵy 1 shildemen salystyrǵanda halyq sany 256,3 myń adamǵa nemese 1,5 paıyzǵa artty», - dedi ol.
Apatty mektepter máselesi aıryqsha nazarda
Búgin bilim berý qyzmetkerleriniń respýblıkalyq tamyz keńesinde QR Premer-Mınıstriniń orynbasary Gúlshara Ábdiqalyqova aǵymdaǵy jyldyń sońyna deıin apatty mektepter kartasy ázirlenetindigin aıtty. «Úsh aýysymmen sabaq beretin jáne apatty mektepterdi joıý jumystary jalǵasýda. Olardy jergilikti atqarýshy organdarmen jáne jeke sektormen birlesip 5 jyldyq merzim ishinde joıýdyń kezeń-kezeńdik jospary júzege asyrylýda. Aǵymdaǵy jyldyń sońyna deıin apatty mektepter kartasy ázirlenetin bolady», - dedi G.Ábdiqalyqova.
Vıtse-premerdiń atap ótýinshe, kartada óńirlerdegi barlyq apatty mektepter jáne olardyń jyl saıyn joıylý múmkindigi anyq kórsetilýi tıis. Jalpy, aǵymdaǵy jyldyń 1 tamyzynda elimizde 176 apatty mektep qalyp otyr. Al jyl basynda olardyń sany 180 mektep bolatyn. Budan bólek, jyl basynda úsh aýysymmen sabaq beretin 104 mektep bolsa, 1 tamyzda olardyń 103-i qaldy.
«2014-2016 jyldary 258 mektep salý josparlanǵan. Olardyń 192-si 141,3 mlrd. teńge respýblıkalyq bıýdjet qarjysy esebinen salynady», - dedi ol.
G.Ábdiqalyqovanyń aıtýynsha, Qazaqstanda mektepke deıingi uıymdardy oqý-ádistemelik materıaldarmen jabdyqtaý zańmen retteletin bolady. Aýyldyq jerlerde bilim berýdi damytýǵa, tirek aýyldarda ınternattardy qaıta qurý arqyly shaǵyn jıyntyqty mektepterdiń materıaldyq-tehnıkalyq bazasyn jáne kadrlyq quramyn nyǵaıtýǵa erekshe nazar aýdarý qajet.
Sondaı-aq vıtse-premer mektepke deıingi bilim berýdiń oqý baǵdarlamasy, pedagogtardyń biliktiligin arttyrý júıesi jańartylý ústinde ekendigin atap ótti. «Mektepke deıingi uıymdardy jergilikti deńgeıde oqý-ádistemelik materıaldarmen jabdyqtaý máselesin zańmen retteý josparlanýda. Zań jobasy 2014 jyldyń qyrkúıeginde Parlamentke engiziledi», - dedi G.Ábdiqalyqova.
Aıtpaqshy, Qazaqstanda bastaýysh bilim berýdiń Memlekettik jalpyǵa mindetti bilim berý standartynyń jańa jobasy ázirlendi. 2009 jáne 2012 jyldary júrgizilgen EYDU PISA halyqaralyq zertteýleri negizindegi tájirıbeni taratý aıasynda Nazarbaev zııatkerlik mektepteri bastaýysh bilim berýdiń Memlekettik jalpyǵa mindetti bilim berý standartynyń jańa jobasyn ázirledi. Standart 2015-2016 oqý jyldarynda 30 mekteptiń bazasynda qabyldanatyn bolady.
Osy oraıda vıtse-premer jańa jaǵdaıda jumys isteý úshin pedagogter daıyndyǵy sapalyq deńgeıge kóterilýi tıistigin basa aıtty.
«Oqytýshylar jańa pedagogıkalyq tehnologııalardy ıgerýi jáne balalarǵa ómir daǵdylaryn úıretýi tıis. 12 jyldyq bilim berý berý modeline kóshý aıasynda bilim baǵdarlamalarynyń mazmunyn túbegeıli ózgertý qajet», - dedi G.Ábdiqalyqova.
