Jetisý jaýharlary: Eshkiólmes petroglıfteri
Jetisý oblysynda bitik tastar men ejelgi qorymdardyń úlken shoǵyry bar. Qazir ǵylymı negizdelip, tarıhı muralar tizimine engen tabıǵı nysandar týrısterdiń kózaıymyna aınalyp otyr. Bul qatarda Eshkiólmes jotasy mańyndaǵy petroglıfterdi aıtýǵa bolady, - dep habarlaıdy Kazinform.
Ataýy aıtyp urǵandaı, Eshkiólmes jotasy ejelgi zamannan malǵa jaıly ataqonys bolǵan meken. Shóbi shúıgin, qysy jaıly shatqal kóshpeli órkenıettiń tirshilik eter tirek ortasy ǵana emes, ejelgi adamdardyń turmys-saltynan da habar beretin kıeli orynǵa uqsaıdy. Qazir ǵylymı negizdelip, «Eshkiólmes petroglıfteri» degen ataýǵa ıe bolǵan aýmaq 1998 jyly «ıÝNESKO Álemdik mura nysandar» tiziminiń «Aralas (Mádenıet+Tabıǵat) sanatyna» qosylyp, arnaıy qorǵaý mártebesin ıelengen.
Bul jumystyń basynda Álkeı Marǵulan atyndaǵy arheologııa ınstıtýty tur. Al shatqaldaǵy ejelgi órkenıettiń izin alǵash ret 1970 jyly geolog Lıýdmıla Skrynnık tapqan eken. Keıinnen, 1982 jyly akademık Aleksandr Marıashev bastaǵan Abaı atyndaǵy Qazaq pedagogıkalyq ınstıtýtynyń arheologııalyq ekspedıtsııasy resmı zertteý jumysyn bastap, Eshkiólmes jotasynda tek tasqa bádizdelgen sýretter ǵana emes, óte erte kezeńdegi qorymdar men yrym rásimderi jasalatyn oryndardyń bolǵanyn dáleldegen.
- Eshkiólmes jotasynyń petroglıfterinde skıftik-sibirlik ań stıli dástúriniń paıda bolýy anaǵurlym ashyq baıqalady jáne Soltústik-shyǵys Jetisýdyń tas óneriniń negizgi kórkemdik dástúri kórinedi. Jartastarǵa sýret salýdyń ózindik erekshe tásilderi men jergilikti ejelgi sýretshilerdiń kórkemdik beıneleý óneri bolǵandyǵy sózsiz. Jartastarǵa graffıtı – qashaý tehnıkasymen oıylyp salynǵan, keıde 1-2 sm-den aspaıtyn kip-kishkentaı beıneler ásemdigimen erekshe kózge túsedi. Basqa da osy tıptegi eskertkish- terge qaraǵanda mundaǵy jartas óneri – osyndaı erekshelikterge anaǵurlym baı jáne alýan túrli, Eshkiólmes ǵıbadathanasynyń sýretteri sany jaǵynan álemge tanymal Tamǵalytas kesheninen asyp túsedi, - dep jazylǵan sol kezdegi Abaı atyndaǵy Qazaq pedagogıkalyq ınstıtýtynyń arheologııalyq ekspedıtsııasynyń músheri jazǵan ǵylymı esepterdegi málimetterde.
Eshkiólmes taý jotasy Taldyqorǵan qalasynan 30 shaqyrym qashyqtyqta, ońtústik baǵytqa qaraı 1 saǵattyq jerde sozylyp jatyr. Taý baýraıynda kishigirim 24 shatqal bar eken. Arhelogtar bul mańnan tabylǵan órkenıet izderin keshendi eskertkishter tobyna qosady. Ár tustaǵy qazba jumystary jerleý oryndaryn, qorǵandardy, qorǵandardyń mańyna qoıylǵan ǵuryptyq qorshaýlaryn tapqan. Anyqtalǵan tas músinder, balbal tastar, jartastardaǵy sýretter men tańbalarǵa qarap ǵalymdar bul mańdaǵy bádiz izderin oıma jazýlar tobyna jatqyzady. Jalpy, Eshkiólmes ańǵarynda qola dáýirine jatatyn 4 myńnan astam petroglıfter saqtalǵan. Tastaǵy ań, qus beınesi, ǵuryptyq tańbalar óte jaqsy sapada kórinedi.
Eshkiólmes jotasy qazir Eskeldi aýdanyndaǵy týrısterdiń nazary aýǵan tarhı mekenge aınalyp keledi. Mundaǵy arǵysy b.z.d. 2 myńjyldyqtyń eskertkishine jatatyn, qola dáýiri kezeńine kiretin tabıǵı eskertkishterdi tanýǵa degen qarapaıym jurttyń yqylasy erekshe eken. Endi aýdan aýmaǵynda kelýshilerge jaǵdaı jasap, tutas týrıstik klaster qalyptastyrý mindeti tur.
Osy maqsatta keler jyly Eshkiólmes petroglıfterine keletin týrıster úshin arnaıy mýzeı úlgisinde vızıt-ortalyǵy salynýy múmkin. Bul týraly Eskeldi aýdandyq mádenıet úıinde ótken turǵyndarymen kezdesýi kezinde oblys ákimi Beıbit Isabaev aıtyp, ýáde bergen.
- Týrısterdi tartý maqsatynda arnaıy mýzeı úlgisinde vızıt-ortalyǵyn salý úshin ekonomıka jáne bıýdjettik josparlaý, mádenıet, arhıvter jáne qujattama basqarmalaryna birinshi kezekte tapsyrma beriledi. Endi tarıhı-mádenı eskertkishtiń aýmaǵynda ǵylymı-zertteý jumystaryn júrgizip, mýzeıge aınaldyrý júmysna qarajat qarastyrý kerek. Ekinshiden, aýdan basshylyǵy demalýshylarǵa tıisti ınfraqurylym, jol jáne qoǵamdyq qaýipsizdikti qamtamasyz etý bóliginde jaıly demalys úshin barlyq jaǵdaıdy jasaıdy, - deıdi Jetisý oblysynyń ákimi Beıbit Isabaev.
