«Jeti jarǵyda» áıel quqyǵy jaıly ne aıtylǵan
Táýke hannyń «Jeti jarǵysyndaǵy» jeti zańnyń úsheýi áıelderge qatysty boldy. Olar — Otbasy jáne neke zańy, Qun zańy, Jesir daýy zańy. Tarıhshy Aınur Kadırkýlova qazaq dalasyndaǵy zańdar týraly tarqatyp aıtyp berdi.
HVІІ ǵasyrda qazaq handyǵyn saqtap qalý, aýyzbirshilikti arttyrý maqsatynda Táýke hannyń «Jeti jarǵysy» qabyldandy.
Bul «Qasym hannyń qasqa joly», «Esim hannyń eski jolyn» jetildirgen, tolyqtyrǵan zań boldy. Kazinform Halyqaralyq áıelder kúni qarsańynda «Jeti jarǵydaǵy» áıel quqyǵy týraly tarıhshydan surap bildi.
— Zań nege kerek boldy? Zań — eldiń ishki birligin, yntymaqty saqtaýǵa, syrtqy jaýdan qorǵanýǵa arnalǵan talap pen norma. «Jeti jarǵy» sol kezde barlyq qoǵamdy qamtydy. «Jeti jarǵydaǵy» jeti zańnyń ishinde úsheýi áıelge qatysty aıtyldy. Olar: Otbasy jáne neke zańy, Qun zańy, Jesir daýy zańy. Otbasy jáne neke zańyna toqtalsam… Qazaq qoǵamynda monogamdyq neke boldy. Ol er men áıeldiń nekesi. Jappaı kóp áıel aldy dep aıtýǵa bolmaıdy. Degenmen sharıǵat zańyna baılanys tórt áıelge ruqsat bar, biraq mindettelmedi. Ony shatastyrmaýymyz kerek. Qazaq qoǵamynda qamqorshysy — er adam. Áıeldiń qyzmeti — úı sharýashyǵy men bala tárbıesi. Er adamǵa moıynsuný kerek. Bul kúıeýiniń aıtqanyn eki etpeý emes, otaǵasyna degen syılastyq. Nekedegi negizgi qaǵıdat — jeti ataǵa deıin qyz alyspaý. Bul áli kúnge deıin bar. Neke qurýmen qatar, neke buzý týraly da aıtylǵan. Eger áıel kúıeýine senimsizdik tanytsa, kúıeýiniń ruqsatymen nekesin buzdy. Al eger áıel opasyzdyq jasasa, kúıeýi bas tartyp, bala áke tárbıesinde qalady. Er adam áıelinen esh sebepsiz ajyrassa, bala anasynyń qamqorlyǵynda bolady, — dedi Q.Jubanov atyndaǵy Aqtóbe óńirlik ýnıversıtetiniń tarıh jáne dintaný kafedrasynyń aǵa oqytýshysy Aınur Kadırkýlova.
Tarıhshynyń aıtýynsha, «Jeti jarǵyda» báıbishe quqyǵy erekshe kórsetilgen. Máselen báıbishe kúıeýiniń qylmysyna aıǵaq tapsa, aqsaqaldar ruqsatyn alyp, tórkinine ketip qalǵan. Al toqalǵa mundaı artyqshylyq berilmedi.
— «Jeti jarǵyda» áıelge erekshe qurmet jaıly da jazylǵan. Eger áıeldi bireý renjitse, keshirim suraýǵa mindetti. Eger áıel keshirim bermese, zorlyq kórsetkenge teń qun tóleýge mindetti boldy. Qazaq qoǵamyndaǵy áıel rólin osydan-aq kórýge bolady. Degenmen er adamnyń orny bólek. Eger áıel kúıeýiniń urlyǵyn bilip, ony jasyryp qalsa, jazaǵa tartylmady, — dedi Aınur Kadırkýlova.
Ámeńgerlik týraly teris túsinik aıtylǵanymen, basty maqsat — balalardy qamqorǵa alý, urpaǵyn saqtaý.
Bul jerde de áıelge tańdaý berildi. Áıel ámeńgerlikten bas tarta aldy, óz sheshimin aıtty. Er adam qaza tapsa, týystary jesir áıel men balalaryna qamqorshy boldy.
Ámeńgerlik jolmen turmysqa shyqpaǵan áıel mal-múlkine ózi bas-kóz bola aldy, biraq sol áýlette qalyp, qamqorlyǵynda boldy. Jesir áıelge muranyń segizden biri tıesili edi.
— Eger áıeldi abaısyzda nemese atpen qýyp jaralasa, balasy shetinep ketse, mindetti túr quny tólendi. 5 aılyq bolmaǵan bala bolsa, aı saıyn 1 jylqydan, al 5 aıdan asqan bolsa 9 aıǵa deıin 1 túıe berildi. «Jeti jarǵyda» eki aýyr qylmys bar. Birinshisi — adam óltirý, ekinshisi — áıel zorlaý. Áıeldi zábirlegen-zorlaǵan adam bolsa, ólim jazasyna kesti. Eger týystary, áıel keshirse, arnaıy tólem qarastyryldy. Eger áıel kúıeýin óltirse, týystary ony keshirmese, ólim jazasyna kesildi. Eger aıaǵy aýyr áıel qylmys jasasa, úkim qoldanylmady. Eger kúıeýi óz áıelin óltirse, qunyn tóledi. Eger áıel nekesiz bala týsa, sóıtip óz uıatynan ólse, bólek jerledi. Bala tiri qaldy. Eger áıel nekesiz týǵan balasyn ózi óltirse, áıel de ólim jazasyna kesildi. Zınaqorlarǵa ólim jazasy kesildi, — dedi tarıhshy.
Sonymen birge áıelder sotta kýáger bola almady. Biraq jaza qoldaný kezinde pikiri eskerildi.
«Jeti jarǵyda» ata-ananyń bala tárbıesine qatysty da jazylǵan. Áke balany jazalaı alady. Al bala ákesine qol jumsasa, el aldynda masqaralaıdy. Qyzdy anasy tártipke salady.
— Burynǵy men qazirgini shatastyrýǵa bolmaıdy. Otbasyndaǵy áıeldiń róli men qoǵamdaǵy áıeldi shatastyrmaý kerek. Otbasynda áıel — ana, jar, — dedi tarıhshy.
Eske sala keteıik, Muhametjan Tynyshbaıulynyń qazaq tarıhy týraly eńbegi araǵa 100 jyl salyp qazaqsha jaryq kórgenin habarlaǵan edik.