Jerdi paıdalanýdyń tıimdiligin arttyrý agrarlyq sektor úshin asa qajet
Bul rette Memleket basshysy: «Ekonomıkalyq basymdyqtardyń biri agroónerkásiptik keshenniń damýymen baılanysty. Sondyqtan da, sharýa qojalyqtaryn jáne fermerlik sharýashylyqtar qyzmetin jetildirý máseleleri jónindegi zań jobasy Parlamentke usynyldy, ony ýaqyt sozbaı qabyldaý qajet», - degen bolatyn.
Rasynda, sońǵy jyldary aýyl sharýashylyǵynda qyzmet etetin sharýa qojalyqtaryna qatysty zańnama deńgeıinde retteýdi qajet etetin máseleler aıqyn sezilgen bolatyn. Bul rette eń aldymen aýyl sharýashylyǵy maqsatyndaǵy nysandar ornalasqan jer ýchaskesiniń qunyna qatysty kóptegen qaıshylyqtar baıqalýda. Máselen, 2006 jylǵy Jer kodeksine engizilgen ózgeristerden keıin sharýa qojalyqtarynyń jerdi satyp alýy múldem qıyndap ketken bolatyn. Bundaǵy kereǵarlyqtyń basty sebebi - jergilikti atqarýshy organdar zańda kórsetilgen normany múldem basqasha taldap, sonyń saldarynan aýyl sharýashylyǵyna qajetti jerlerdi satý barysynda onyń bazalyq quny 8-10 esege deıin artyp ketken eken. Budan bólek, sharýa qojalyqtaryna aýyl sharýashylyǵy maqsatynda paıdalaný úshin jer telimderin berý rásimderin ońaılatý, azamattardyń atalǵan maqsattarda jer alýǵa degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý sharalary, sondaı-aq jer telimine tıisti quqyq alý úshin beriletin qujattar tizbesin qysqartý sekildi máseleler de kópten beri agrarlyq sektor kásipkerleriniń kóterip júrgen oryndy usynystary bolatyn. Osyndaı olqylyqtardy joıyp, Elbasy tapsyrǵan mindetti sheshý úshin Úkimet «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine sharýa qojalyqtarynyń qyzmeti máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobasyn Májiliske usynǵan edi. Depýtattar atalmysh qujatty osy aptadaǵy palata otyrysynda birinshi oqylymda maquldady. Zań jobasynda jerdi jalǵa berý kezinde ony tıimdi paıdalaný úshin qarjy salýdy yntalandyrýǵa qatysty normalar kórinis taýypty.
Alaıda, birinshi oqylymda talqylanǵan jobany Májilis depýtattary tolyq qoldaǵanymen, atalǵan salada áli de sheshimin tabýy tıis ózekti máselelerdiń jetkilikti ekendigi baıqaldy.
«Zań jobasynda aýyl sharýashylyǵy jerlerin tıimdi paıdalaný máseleleri kórinis tappaı qalǵan. Búgingi kúni agrarlyq sektorda dál osy problema ózekti bolyp otyrǵany jasyryn emes. Kóptegen sharýalar ártúrli sebepterdi alǵa tartyp uzaqmerzimge jalǵa alǵan jerlerine beı-jaı qaraıdy, tipti qarjylyq qoldaý bolmaǵandyqtan ony óńdeýdi júzege asyra almaı keledi. Al jergilikti organdarda paıdasyz jatyp, toza bastaǵan bundaı jer ýchaskelerin perspektıvaly taýar óndirýshilerge berý tetigi múldem qarastyrylmaǵan. Sonyń saldarynan táp-táýir jerlerimiz túkke jaramsyz bop, aramshóp basyp qury jatyr. Zań jobasynda osy másele kórsetilýi shart edi», - deıdi depýtat Baýyrjan Smaılov.
Depýtattyń keltirgen málimetterge súıensek, Qazaqstanda aýyl sharýashylyǵy maqsatyndaǵy barlyq jerlerdiń 20 paıyzy tıimsiz paıdalanylady eken. Endeshe, bul shynymen de agrarlyq salanyń damýyn tejeıtin keri kórsetkishterdiń biri bolyp otyr. «Osyǵan oraı, jergilikti bılikte bundaı problemalardy sol jergilikti oryndarda-aq sheshý úshin qajetti normamen qamtylǵan tetikteri bolýy kerek. Ol úshin de osy zań jobasy sheńberinde Jer kodeksine ózgerister engizý qajet etiledi», - deıdi B. Smaılov.
Al agrarlyq sektordyń damýyna alańdaǵan taǵy bir depýtat Aldan Smaıyl aýyl sharýashylyǵy salasyndaǵy korporatsııalarǵa qomaqty qarajat bólingenimen, máselelerdiń áli de qordalanǵan kúıinde qalyp otyrǵanyn aıtady. «Qazirgi tańda elimizdegi maldyń kópshiligi jekemenshik, usaq sharýashylyqtardyń qolynda. Solaı bola tura, bularǵa nazar aýdarylmaı júr. Zań jobasynda da bul másele qalys qalǵan. Jalpy osyndaı sharýashylyqtyń aldynda turǵan eki úlken qıyndyq bar. Onyń biri - jem-shóp bazasyn daıyndaý. Óıtkeni, qazirdiń ózinde ulan-baıtaq jerimizdegi qalyń shalǵyndar quryp barady. Sonyń hám bıylǵy qurǵaqshylyqtyń saldarynan aǵymdaǵy jyly 1 tonna shóp baǵasy keıbir jerlerde 50 myń teńgege deıin artty. Bul - bir sıyrdyń quny. Osy turǵydan alǵanda sharýa qojalyqtaryna jem-shóp daıyndaý bazasyn quratyn ýaqyt jetken tárizdi», - deıdi depýtat.
Bul rette A. Smaıyl mal sharýashylyǵyndaǵy jem-shóp bazasy týraly jeke baǵdarlama ázirleý kerektigin alǵa tartady. Al jem-shóp qory ilgeri baspaı, endigi kúni mal basyn arttyrý sharasy úlken kedergilerge tap bolýy ábden múmkin. «Ekinshi másele, aýylda mal joq emes, bar. Keıbir sharýa qojalyqtarynda eki myń jylqy, úsh myń qoıǵa deıin barady. Alaıda, maldy qyp-qyzyl beınetpen ósirgenimen, onyń qyzyǵyn kóre almaı jatqandar da barshylyq. Ótkizeıin dese, óz betimen qalaǵa jetkizý qıyn. Qalaǵa jetkenshe aldan shyǵatyn birqatar kedergilerdi de bilemiz. Sondyqtan da, sharýalar mal qunyn tómendetip, arzan baǵamen deldaldarǵa satyp otyrýǵa májbúr. Budan bólek, jazda Jańarqa aýdanynyń biraz jerlerin araladym. Naǵyz shúıgindi, bulaqty jerler osy arada edi. Mine sol jerlerdiń bári jekemenshikke ótip ketken. Onyń ıesiniń kim ekenin aýyl adamdary múldem bilmeıdi. Biraq álgi jer ıesi mal túgili adam kirmesteı etip, bárin qorshap tastaǵan. Osylaısha, naǵyz mal úshin ıgeriletin, paıdalanylatyn jerler bos jatyr. Bul mal sharýashylyǵyn damytý úshin eń qunarly jerler edi. Endeshe álgi jaǵdaıdyń barlyǵyn tekserip, ary qaraı ıgerilmeı qury jatatyn bolsa, ondaı jerlerdi mal sharýashylyǵy qojalyqtaryna berý qajet dep bilemin», - dedi A. Smaıyl.
Zań jobasy ekinshi oqylymǵa ázirleý úshin Bas komıtetke tapsyrylǵan bolatyn. Sondyqtan da, sharýa qojalyqtarynyń qyzmetin jandandyrý, jer telimderin tıimdi paıdalaný máseleleri áli de zańnamalyq deńgeıde jetile túsetini anyq.
