Jeńistiń 66 jyldyǵyna oraı Astanadaǵy «Otan qorǵaýshylar» monýmentine gúl shoqtaryn qoıý rásimi ótti

None
None
ASTANA. 9 mamyr. QazAqparat - Búgin, 9 mamyr kúni 1941-1945 jyldardaǵy Uly Otan soǵysyndaǵy Jeńistiń 66 jyldyǵyna oraı Astanadaǵy «Otan qorǵaýshylar» monýmentine gúl shoqtaryn qoıý rásimi ótti, dep habarlady Astana qalasy ákimi apparatynyń baspasóz qyzmeti.

Fashıstik basqynshylarmen kúresip, qandy maıdannan oralmaǵan qazaqstandyq jaýyngerlerge qurmet kórsetý úshin ondaǵan myń astanalyqtar men qala qonaqtary jınaldy. Resmı delegatsııa músheleri arasynda: QR Premer-Mınıstri Kárim Másimov, Astana ákimi Imanǵalı Tasmaǵambetov, QR Úkimetiniń, Prezıdent Ákimshiliginiń ókilderi, QR Parlament Senaty men Májilisiniń depýtattary, ortalyq jáne jergilikti memlekettik organdardyń basshylary, qoǵamdyq uıymdardyń músheleri boldy.

«Otan qorǵaýshylar» alańynda «Máńgi alaýdyń» aldyndaǵy mártebeli meımandarǵa arnalǵan oryndarda 400 UOS ardageri jaıǵasqan. Olardyń janynda QR Respýblıkalyq Ulan úrlemeli orkestri men QR Respýblıkalyq Ulan, QR Qorǵanys mınıstrligi, «Jas Ulan» respýblıkalyq mektebiniń qurama bólimderi ornalasqan.

Gúl shoqtaryn qoıý rásimi aıaqtalǵan soń, bir sát únsizdik jarııalanyp, sodan keıin Qazaqstan Respýblıkasynyń ánurany oryndaldy.

Osydan soń saltanatqa qatysýshylar áıgili kompozıtor Matýsovskııdiń «Qaıdasyńdar, maıdanger dostarym» atty ániniń áýenin tyńdaı júrip, qaz qatar tigilgen shatyrlar jaqqa bardy. Ol jerde ardagerler dástúrli qaraqumyq botqasynan dám tatty, teatr ártisteri olardyń qurmetine teatrlandyrylǵan kórinister qoıdy.

Bul kúni elordamyzdyń túrli alańdarynda Jeńis kúnine oraı saltanatty sharalar ótti, soǵys jyldaryndaǵy ánder shyrqaldy. Búgin Astananyń árbir otbasy adamzat tarıhyndaǵy eń qandy soǵysta jeńiske jetken atalarymyzdyń erligin eske alyp, uly kúndi atap ótti.

Astanada úsh dıvızııa - 72-shi gvardııalyq Krasnograd atqyshtar dıvızııasy, 310-shy Novgorod atqyshtar dıvızııasy jáne 387-shi Perekop atqyshtar dıvızııasy qurylǵan bolatyn. Jaýyngerlerdiń basym bóligi qandy maıdannan oralǵan joq.

Сейчас читают
telegram