JEŃІSKE JETKІZGENDERІMІZ: Ustazdan vzvod komandırine aınalǵan Boqanbaı Medeshov
Aýyldaǵy kóp balanyń biri bolyp qalmaı aldyna arman-maqsat qoıyp 1935 jyly Qazalyda mańyzdy oqý orny bolyp sanalatyn FZÝ-da oqyp vagon slesari mamandyǵyn alsa, 1936 jyldary Qyzylorda qalasyndaǵy pedagogıkalyq ýchılışesinde oqyp muǵalim mamandyǵy boıynsha támamdaǵan ol Tóretam qystaǵynyń balalaryna bastaýysh mekteptiń ashylýyna yqpal etedi. 1936-1939 jyldary Tóretam qystaǵynda ózi bas bolyp ashylǵan №69 bastaýysh /qazirgi №80-shi mekteptiń negizi/ mekteptiń alǵashqy meńgerýshisi jáne muǵalimi bolyp qyzmet atqardy. Shákirtterin bilim nárimen sýsyndatqan jyldar da óte shyǵady. 1939 jyly Otan aldyndaǵy boryshyn óteýge shaqyrylyp, artynsha bastalyp ketken zulmat soǵysqa aralasyp ketedi.
1941 jyldyń shildesinde maıdanǵa attanǵan Boqanbaı Medeshov Uly Otan soǵysy jyldarynda qolyna qarý alyp jaýyn jeńbeı qaıtpaıtyn qaqarly jeńis jaýyngerine aınaldy. Ol 1-shi Ýkraın maıdanynda 133 dıvızııanyń 631 atqyshtar polkinde avtomatshy, barlaýshy, vzvod komandıri bolyp talaı batyldyǵymen kózge túsedi. Nebir aýyr shaıqastardy bastan ótkerip, Vıazma, Smolensk, Mınsk, Kıev, Jıtomır, Lvov, Ternopol, Podolsk sııaqty qalalardy jaýdan bosatýǵa qatysty. Dnepr ózeninen ótý kezindegi eń úlken qandy shaıqasta da erekshe erligimen kózge tústi. Al Karpat taýyndaǵy jaý qolyndaǵy 680 metr bıiktikti azat etý joryǵynda eren erliktiń úlgisin kórsetti. Komandıri oqqa ushqan soń tiri qalǵan jaýyngerlerge ózi basshylyq jasap, órge qaraı eptilikpen órleı otyryp nemis dzotyn qıratyp, bıiktikten fashısterdi qýyp shyǵady. Muz jastanyp, qar tósengen jaýyngerlik joryǵynda ol Ýkraınanyń Hatyn qalasyn, Eýropanyń Polsha, Vengrııa, Rýmynııa sekildi elderin fashıstik basqynshylardan azat etýge, Almanııa jerinde fashısterdi talqandaýǵa qatysty. Jaýmen shaıqasta eki ret aýyr jaralansa da, maıdan dalasyn tastamady. Qandy qyrǵynnyń basynan aıaǵyna deıin qatysqan ákem omyraýyna jaýyngerlik «Qyzyl Tý», «I dárejeli Otan soǵysy» ordenderin, birneshe medal sekildi joǵary memlekettik nagradalardy taǵyp, 1945 jyldyń qazan aıynda elge oraldy. Soǵys jyldary Bas Qolbasshy Stalınniń Alǵystarymen 4 ret jáne 1-shi Ýkraın maıdanynyń qolbasshysy, Keńes Odaǵynyń marshaly I.Konevtyń «Blagodarstvennaıa gramotasymen» marapattaldy. Otan qorǵaýda asqan erliktiń úlgisin kórsetken B. Medeshovti sol jyldary halqy maqtan tutyp, al bıliktegiler bolsa batyr azamatqa túrli qyzmet tizginin usyndy. Biraq Bókeń laýazymǵa qyzyqpaı óziniń ustazdyq jolyn ary qaraı jalǵastyrýdy paryz sanady. Osylaı ol oblystyq bilim basqarmasy meńgerýshisiniń buıryǵymen Qarmaqshy aýdany ortalyǵynda ornalasqan «Oktıabrdiń 18 jyldyǵy» atyndaǵy balalar úıiniń dırektory qyzmetine jumysqa kirisedi. Bul balalar úıinde qazaq balalarymen qatar, soǵystyń taqsiretin tartqan sol jyldary ákelingen orys, grýzın, sheshen, grek, ýkraın, qarashaı, káris t.b. ult ókilderiniń jetim balalary tárbıelenetin. ákem olardyń barlyǵynyń er jetip, aıaqtanýyna, jumysqa turyp, úıli-barandy bolýyna deıin kómegin aıamaı, qolǵabysyn berdi. Sol sebepti eseıip ketse de bizdiń ákemizdi olar da osy kezge deıin «áke» dep atap kelgen. Munyń ózi ol kisiniń shapaǵatqa toly meıirimi men qyzmetke degen adaldyǵy bolsa kerek. Áke ornyna áke bolyp, taǵdyr tálkegine ushyraǵan qorǵansyz sábı júrekterge jylý berip, azamat qataryna qosqan úlken márttigi úshin áke rýhy aldynda bas ıemin. 1951 jyly Qarmaqshy aýdanyndaǵy birneshe sharýashylyq túrle¬riniń basyn qosqan «Promkombınat» dırektorlyǵyna taǵaıyndalyp, bul qyzmetti 19 jyl abyroımen atqardy. Árbir isti tııanaqty, tyndyrymdy jasaı biletin bilikti basshyǵa osylaı aýmaqty salalardy kóterý júkteldi. Ákemizdiń basshylyǵymen 10-nan astam ár túrli ult ókil¬deri bar bul úlken ujym jumysshy, qyzmet¬kerleri aýyzbirshilikte, syılastyq, birlikte qyzmet atqaryp, aýdannyń ál-aý¬qatynyń ósýine óz úlesterin qosqan. 1969 jyldyń 4 qańtarynan ol halyq depýtattary Josaly poselkelik Soveti atqarý ko¬mıtetiniń tóraǵasy, 1975 jyldan 1980 jyldyń 31 shildesine deıin, zeınetkerlikke shyqqansha Qorqyt aýyldyq Sovetiniń tóraǵasy qyzmetterin abyroıly atqardy. 1975 jyly Uly Otan soǵysy jyldardaǵy erligi jáne soǵystan keıingi beıbit ómirdegi eren eńbegi úshin Qazaq SSR Joǵarǵy Keńesi Prezıdıýmynyń Jarlyǵymen Qazaq SSR Jo¬ǵarǵy Keńesiniń Qurmet gramotasymen marapattaldy. Boqanbaı Medeshov 1980 jyly oblystyq dárejedegi qurmetti eńbek demalysyna shyqty. Otanyn jaýdan qorǵaýdaǵy, sodan soń beıbit kezeńdegi erlik isteri úshin 16 memlekettik joǵary nagradalarmen marapattaldy. Bul árbir nagradada ákemizdiń maıdan dalasyndaǵy tógilgen qan men teri, soǵystan keıingi eldi qaıta qalpyna keltirý jumystaryndaǵy qajyry men qaıraty, kúsh-jigeri jatqany belgili. Ol talaı urpaqqa eńbek pen erliktiń úlgisi bola bildi. Qarttyq basyp, shashyna aq tússe de qoǵamdyq máselelerdi kóterip, halyqtyń qamyn jeýden tynǵan emes. Biraq ómir zańdylyǵynan qashyp qutyla almaısyń. Otanyna, eline, onyń ishinde Qarmaqshy aýdanyna eren eńbegi sińgen ardager jaýynger ákemiz Medeshov Boqanbaı 1994 jyldyń 15 tamyzynda 77 jasynda dúnıeden ozdy. Ýaqyt ótip barady. Sol ýaqyttyń jeteginde, shashasyna shań juqpaǵan sáıgúlik ǵumyr ótti. Ol - meniń ákemniń ǵumyry. Onyń balalary retinde ómiriniń tarıh shańyna kómilip, kómeski tartpaýy úshin kúsh salýǵa mindetti ekenimizdi sezinemiz. Biz bir shańyraqtan bir qyz, 7 bala bala ómirge qanat qaqtyq. Ónegeli ómir súrý, Otanǵa, elge qyzmet etý ata úrdisi nemere, shóbereleri tarapynan jalǵasyn tabýda. Tirlik-tirshiligimizdiń bastaý alar qaınary, ákemiz Boqanbaı men anamyz Urhııanyń aq júrek, pák tilekteri qaıda júrsek te bizben birge. Ata-anamyzdyń rýhynyń aq aspanda máńgilik samǵap júrerine biz senemiz. Sondyqtan da búgin: «Jeńisińiz qutty bolsyn, áke!» deımiz basymyzdy ıip.
Balasy Rahat MEDEShOV, Qarmaqshy aýdany
