JEŃІSKE JETKІZGENDERІMІZ: Uly Otan soǵysynda erlikpen qaza tapqan aqyn A.Jumaǵalıevtiń 100 jyldyǵyn el bolyp atap ótý - paryz
Qazirgi Syrym aýdany Josaly aýyldyq okrýginde kindik qany tamǵan Abdolladaı albyrt aqynnyń at jalyn tartyp mingen kúninen bastap-aq ádebıettiń jolyna túspeýi múmkin emes-ti. Qońyr mektebinde bastaýysh bilim alyp, keıin Orynborda, el astanasy bolǵan Qyzylordada oqýyn jalǵastyrǵan jalyndy jastyń armanyn aıalap, qııalyna qanat bitirgen sol kezde, ıaǵnı 1932 jyly jańadan ashylǵan ózimizdiń Oral pedagogıkalyq ınstıtýty edi. Osy ınstıtýtqa oqytýshylyqqa kelgen, keıin akademık atanǵan Qajym Jumalıev esteliginde: «Aryqsha, taldyrmash kelgen, qabaǵy tez túıilip, tez ashylatyn, qımyl, júris-turysy tez, óziniń shapshańdyǵymen abaıyńdy aýdaratyn úlken kóz qara bala birinshi kezdeskende maǵan pálendeı áser etken joq», deı kelip, Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń tapsyrmasymen Oralda ózi uıymdastyrǵan ádebı birlestik jumysy nátıjesinde Abdolla Jumaǵalıevtiń oblysqa tanymal jas aqyndardyń birine aınalǵanyn jazady. Sol kezdegi Qasym Amanjolov, Hamıt Erǵalıev, Saǵynǵalı Seıitov, Járdem Tilekov syndy ádebıet álemine jańa engenderdiń barlyǵynyń derlik tyrnaqaldy týyndylary oblystyq «Ekpindi qurylys» (qazirgi «Oral óńiri») gazetinde jarııalandy. Sonymen qatar 1934 jyly Oralda «Bizdiń eńbek» atty almanah shyǵarylǵan. Qajym Jumalıevtiń jobalaýynsha, Abdollanyń baspa júzin kórgen alǵashqy óleńi Qyzyl áskerdiń 16 jyldyǵyna arnalyp, «16-dan asqanda» degen taqyryppen osy jınaqta jaryq kórgen.
Artynsha Almatydaǵy Qazaq pedagogıkalyq ınstıtýtyna oqýǵa aýysqan jas aqynnyń talanty odan saıyn ashyla tústi. Ádebı ortamen etene aralasqan Abdollanyń jalyndy jyrlary «Lenınshil jas», «Sotsıalıstik Qazaqstan» syndy elimizdiń ortalyq basylymdarynda jarııalanyp, soǵysqa deıin-aq aqyn retinde elge tanylyp úlgerdi. QazPI-di bitirgennen keıin Qyzylordada ustazdyq qyzmet atqaryp, Almatyda qazaq memlekettik baspasynda redaktorlyq etti.
Ábý Sársenbaev, Qalıjan Bekqojındeı qatar júrgen qalamdas dostarynyń aıǵaqtaýynsha, Abdollanyń minezi albyrt, ózi armanshyl, romantık edi. Aǵylshyn aqyny Baıronmen «aýyryp», shyǵarmalaryn aýdardy. Ómir boıy basy shyrǵalańnan arylmaı, talaı jerdiń dámin tatyp, aqyry Grekııa tóńkerisine qatysyp, sol eldiń batyry atanyp ólgen Baıron sońyna máńgi óshpes týyndylar qaldyrdy. Kóp sulýǵa kóz sala júrip, káris qyzy Aleksandraǵa (Shýra) úılengen Abdolla da el basyna kún týǵanda, «Tý ǵyp ustap kóterip júregimdi, Sapar alys, jol júrip ketip baram!» dep qan maıdanǵa attanyp kete bardy. Aqynnan urpaq qalmaǵanǵa uqsaıdy, ákesi Jumaǵalı Kúshkeev, anasy Álıma, qos inisi Ǵaınolla men Shaıdolla jurt qatarly qońyr turmys keship jatty.
Abdollaǵa tán qasıet alǵan betinen qaıtpaýy, ómirge de, tipti ólimge de daıar qaısarlyǵy bolsa kerek. Oǵan maıdan gazetinde tilshi bolyp, jumys jasap júre berýine bolatyn edi. Alaıda aqyn taǵy bir zamandasy, jazýshy Dmıtrıı Snegınge syr shertkende aıtyp ketkenindeı, bolashaqta «tereń mazmundy shyǵarma jazý úshin» aldyńǵy shepke asyqty. Eger qanquıly soǵysta Abdolla tiri qalǵanda, qazaq ádebıeti qabyrǵaly ókilderiniń birine aınalary anyq edi.
Máskeý túbindegi Volokalam tas jolyn ataqty Panfılov dıvızııasy qorǵaǵany málim. Mine, osyndaı qysyltaıań sátte negizgi kúshtiń sheginýine mursha berýi úshin Ivan Dýnaı, Ábil Qundybekovpen birge jaýdy tosyp, jolda qalǵan qazaq aqyny arystansha aıqasty. Tipti janyndaǵy jaýyngerdiń «Endi jóneleıik» degenine kónbeı, «Jazbasha buıryq kelmeı, sheginýge haqym joq», dep, aýyl shetindegi úıdiń shatyryna bekinip alyp, qara qurtsha qaptaǵan basqynshylarǵa avtomatynan oq jaýdyrýmen boldy. Aqyry qas dushpanǵa berilmeı, sol úıde órtenip kete bardy. Qalyń jaýdy qurtqany óz aldyna, qanshama qarýlastarynyń ómirin saqtap qaldy deseńizshi.
Qazaq aqynynyń batyrlyǵy jaıynda komandıri, gvardııa kapıtany V.Grıgorev 2-gvardııalyq atqyshtar korpýsynyń «Sovettik gvardııa» gazetiniń 1942 jylǵy 6 jeltoqsan kúngi nómirinde «Qaharman qalamger» degen maqalasynda tańdana, tebirene jazdy. Qandykóılek serikteri Pavel Kýznetsov, Ivan Nartsısov aqyn ólimine jany qınala, qalam terbedi. Ókinishtisi, qarýlastary moıyndaǵan erlik, alasapyran kezeńniń áserinen be, eleýsiz qaldy.
Abdolla týraly sóz etkende, Oraldan bastap jastyq shaǵyn birge ótkizip, únemi úzeńgiles júrgen Qasym Amanjolov týraly aıtpaý múmkin emes. Ǵabdol Slanovqa 1942 jyly 22 mamyrda maıdannan jazǵan hatynda: «Abdolladan hat-habar bar ma? Koreı kelin kúıli me?» dep suraıtyn Qasym dosynyń erligin estigen boıda qatty tolqydy. Sóıtip Qıyr Shyǵysta 1943 jyly «Aqyn ólimi týraly ańyzyn» jazyp, Abdolla atyn asqaqtatty, óleńnen ólmes eskertkish qoıdy.
Árıne, ómirden armanda ketken aqyn esimi máńgi óshpek emes. 1945 jyly-aq zamandas-dostarynyń qoldaýymen tuńǵysh jyr jınaǵy, 1962 jyly bir tomdyǵy, 1985 jyly Ábý Sársenbaevtyń qurastyrýymen «Ólmes ómir dastany» atty kitaby jaryq kórip, týǵan jerinde mereıtoılary atalyp ótilip keledi. Josaly aýyldyq okrýginiń ákimi Qobylandy Ǵabdeshevtiń aıtýynsha, osy óńirden shyqqan kásipkerlerdiń demeýshiligimen aqynnyń 100 jyldyǵyna oraı sharalar uıymdastyrylmaqshy. Jalpy, Abdollanyń týǵan jeri okrýg ortalyǵy Qońyrdan on segiz shaqyrym jerdegi Bylqyldaq eken. Bylqyldaq deseń, Bylqyldaq. Bylqyldaq atty kóli bar, sýly-nýly, qyrqaly-quıqaly, qumdaýyt jerdiń tabıǵaty keremet, sonda shyr etip, dúnıe esigin ashqan jannyń ásershil bolmaýy múmkin emesteı. Kezinde Abdollanyń ata-babalary, Qalqaman Tanalar meken etken jer qazir «Talap» AQ sharýa qojalyǵynyń menshigine aınalypty. Degenmen okrýg ortalyǵyndaǵy negizgi kóshe men mektep-balabaqsha kesheni A.Jumaǵalıev atynda. Aqyn ári batyr esimin enshilegen mektep ǵımaratynyń jobalaý-smetalyq qujattamasy daıyn, endi qarjy tezirek bólinip, kúrdeli jóndelse, mereıtoı aldynda durys bolar edi. Osy bilim ordasynda tarıh páninen dáris bergen Janbolat Aqsholaqovtyń sózine qaraǵanda, 1924 jyly Qońyr bastaýysh mektebi ashylǵanda, onyń alǵashqy shákirtteriniń biri Abdolla bolǵan. Demek, bıyl aqyn mektebiniń otaý tikkenine 90 jyl. 1955 jyly Uly Jeńistiń 10 jyldyǵyna oraı Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń qozǵaý salýymen araǵa úsh jyl salyp baryp, 1958 jyly Karl Marks atyndaǵy segizjyldyq mektepke A.Jumaǵalıevtiń esimi berilgen. 1967 jyly atalmysh bilim ordasy orta mektepke aınaldy. 1979 jyldyń qyrkúıeginde kútpegen jerden oblystyq partııa komıtetiniń uıǵarymymen aqyn esimimen ataýǵa tyıym salynady, tek jerles jazýshy Muqades Eslamǵalıulynyń ortalyq basylym betterinde («Pravdaǵa» deıin) óz oıyn batyl bildirýi arqasynda aqyn aty aman qalady.
Ótken ótti, endi qaıta túleıtin mekteptiń aldyna aqyn eskertkishi ornatylsa, búkil aýylǵa aıbar berip, abyroıyn asyra túser edi. Sonymen qatar mereıtoı kezinde as berip, atshabys ótkizý syndy bir kúndik emes, tálimi myń kúndik sharalarǵa basa mán berilse deımiz. Aqynnyń ádebı murasyn zertteý taqyryptaryna aınaldyryp, kitabyn qaıta shyǵaryp, onyń atynda saıabaq, kósheler ashsaq, Abdolla oqýlaryn uıymdastyrsaq, sol ońdy emes pe!? Osy oraıda syrymdyqtar serpilip, Oral pedagogıkalyq ınstıtýtynyń búgingi belbalasy - M.Ótemisov atyndaǵy Batys Qazaqstan memlekettik ýnıversıteti únsiz qalmaı, zııaly qaýym urpaq zerdesin jańǵyrtýǵa úles qossa, quba-qup der edik. Qoǵamdyq uıymdar men jergilikti bılik oryndary aqyn esimin máńgi este qaldyrý maqsatynda tize qossa, alynbaıtyn asý bolmas. Eń aldymen erligi Uly Otan soǵysy kezinde eleýsiz qalyp, birde-bir ordenge ıe bolmaǵan A.Jumaǵalıev eli táýelsiz atanǵan kezde «Halyq qaharmany» sııaqty qurmetti ataq alýǵa ábden laıyq. Ekinshiden, aqynnyń ǵasyrda bir keletin 100 jyldyq toıyn respýblıkalyq kólemde uıymdastyrý. Buǵan QR Mádenıet mınıstrligi men Qazaqstan Jazýshylar odaǵy qarsy bola qoımas. Aýdan, qaladan ekspedıtsııa uıymdastyryp, aqynnyń qaza tapqan ornyn (memorial.kz saıtynda, nege ekeni belgisiz, Almaty qalalyq áskerı komıssarıaty arqyly 1941 jyly áskerge alynǵan A.Jumaǵalıevtiń qaıtqan jyly 1944 dep kórsetilgen, demek, birizdilik joq) anyqtap, ómir derekterin tolyqtyrsa, esh artyqtyq etpes edi. Úshinshiden, oblys ortalyǵy Oral qalasynda A.Jumaǵalıevke jóni túzý kóshe berip, músinin ornatý. Kezinde qalada óńirden shyqqan Keńes Odaǵy Batyrlary men Dańq ordeniniń tolyq ıegerlerine bir-bir kóshe berildi. Batyrlyǵy men aqyndyǵyn qosa alǵanda, Abdolla Jumaǵalıevtiń eshkimnen kem túspesi anyq.
Qoryta aıtqanda, akademık Qajym Jumalıev: «...Abdolladaı óz óleńiniń kúshin sezinetin, ony sonshama berile oqıtyn bir de aqyndy kezdestirgenim joq. Bul jaǵynan ol basqalardan anaǵurlym oqshaý turatyn edi. Ol shyn máninde zor talantty, úlken aqyndyqqa qulash uryp, kóp úmit kútkizip edi. Biraq ol boıyndaǵy bar qabilet, darynyn syrtyna shyǵara almaı, erte ketti», dep baǵalaǵan aqyn atyn ardaqtaı bilgen abzal.
Ǵaısaǵalı Seıtaq, aqyn, Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń múshesi
