JEŃІSKE DEIІN 21 KÚN: Mıhaıl ıArovtyń Dańq ordeni
3-shi Belarýs maıdanynyń áskeri Pıllaý porty mańyndaǵy Zemlandııa túbeginiń ońtústik-batys jaǵyna bytyraı qashqan jaý áskerin joıý úshin aıqasty jalǵastyryp jatty. Pıllaý irgesinde nemister aldyn ala daıyndalǵan bekiniske súıenip, tabandylyqpen qarsylyq tanytty. Bizdiń jaıaý ásker men tank bólimshesi birneshe okop jelileri men tankige qarsy tereń orlardy eńserdi. Gıtlershiler keńes áskerlerin tejeý úshin ormanda úıindiler uıymdastyryp, oryndy mınalap tastady. Bizdiń artıllerıster qarsylastyń atys núktelerin tas-talqan etip, keńes jaıaý áskeriniń jolyn tazalady. Keskilesken urys nátıjesinde gvardııalyq bólimshe nemisterdi orman alqabynyń soltústik bóliginen qýyp, tabandylyqpen Pıllaýǵa qaraı bet aldy.
Sılezııa. Ratıbordyń ońtústik-batys jáne ońtústik qalalarynda bizdiń ásker shabýyldy urys júrgizdi. Іri ónerkásip ortalyǵy Moravska Ostrava qalasyn qoldan bermeýge tyrysqan jaý áskeri jan aıaspaı kúresip baqty.
Ratıbordyń ońtústik-batysynda keńes áskerleri Opavadan bes shaqyrymdaı qashyqtyqta ornalasqan Pıltsh tirek pýnktin basyp aldy. Ratıbordyń ońtústiginde nemister rezerv quryp, birneshe márte qarsy oq jaýdyrtty. Jaýdyń bul qarsylyǵyna da toıtarys bergen bizdiń ásker eki tas jol toǵysqan Bolatıtse aýylyna basyp kirdi.
Keńes áskeri granata men avtomattan oq jaýdyrtyp nemisterdi tas ǵımarattardan qýyp, eldi mekendi basyp aldy. Sátti jeńispen alǵa umtylǵan bizdiń ásker Dolnyı Beneshov eldi mekenin ıelenip, Opava ózenine shyǵyp ótkelde aıqas ótkizdi. Bul aýdanda nemistiń 4 ushaǵy, 6 planer, 12 qarý jaraq tárkilendi. Dolnyı Beneshov eldi mekeni Moravska Ostrava qalasynan 12 shaqyrym jerde ornalasqan. Eki kúnge sozylǵan urys barysynda bizdiń ásker 35 nemis tankisi men ózdiginen júretin qurylǵyny joıdy. 700-den astam jaý sarbazdary men ofıtserler tutqynǵa alyndy.
30-dan astam eldi mekender: Býrgfeld, Pıltsh, Oldrjıhov, Kravarje, Zabrjeg, Dolnyı Beneshov, Bogýslavıtse, Rogýv, Gojytse, t.b basyp alyndy...
Chehoslavakııa aýmaǵynda bizdiń ásker shabýyldy jalǵastyryp jatty. Keńes jaıaý áskeri Iılgava ózenin betke alyp, Brnonyń ońtústik-batysyna qaraı 17 shaqyrymda ornalasqan Ivanchıtse qalasyn basyp aldy. Budan basqa, Vratsov, Mılotıtse, Klo-Boýkı, Jıdlohovıtse, Raıgrad, Sırovıtse, Melchany, Nemchıtskı, Medlov, Smolın eldi mekenderin ıelendi...
Venanyń soltústiginde Avstrııada keńes áskeri aıqasa júrip alǵa jyljydy. Haýsbrýnn eldi mekenindegi ormanda keskilesken urys júrdi. Sondaı-aq Rabensbýrg, Kroıtsshteten, Gross Rýssbah, Vaınshtaıg, Gettsmannsdorf, Molmansdorf, Rıýkersdorf eldi mekenderi men Ýlrıh temir jol stanasy basyp alyndy...
1945 jylǵy 18 sáýirde Mıstelbahtyń soltústik-shyǵys qalalarynyń 18-shaqyrymynda ornalasqan Alt-Lıhtenvard eldi mekenindegi urysta gvardııanyń kishi serjanty Mıhaıl ıArov ózine senip tapsyrylǵan pýlemetpen jaqyndaǵan jaýdyń jaıaý áskerine qarsy oq jaýdyryp, 15-ten astam gıtlershilerdi jaıratty.
ıArovoı Mıhaıl Savvıch - Dańq Ordeniniń 8 tolyq ıegerleriniń biri, sondaı-aq Sotsıalıstik Eńbek eri ataǵyn alǵan.
1925 jyly 15 jeltoqsanda Vınnıtskıı oblysy Mogılev-Podolsk aýdanynyń Sadkı aýylynda sharýa otbasynda dúnıege kelgen. 5 synyp bitirgen. Kolhozda jumys istegen.
Uly Otan soǵysy bastalǵannan bastap okkýpatsııalanǵan aýmaqta qalýǵa májbúr bolǵan. Germanııaǵa qýylǵan ol ormandy panalǵan. 1944 jyly naýryzda aýdandy azat etkennen keıin aýdandyq áskerı bólim Qyzyl Áskerge shaqyrtty.
1945 jyly 25 naýryz - 6 sáýir aralyǵynda Chehoslavakııa aýmaǵynda 285-gvardııalyq atqyshtar polkiniń 2-shi pýlemetshiler rotasy stanokty pýlemetshiler tobynyń komandıri kishi serjant M. ıArovoı jaýdyń bes pýlemet núktesin, bir bólimshe sarbazdy joıdy.
1945 jylǵy 11 mamyrda aıqastarda kórsetken erligi men batyrlyǵy úshin M. ıArovoı 2-shi dárejeli Dańq ordenimen, 1946 jyly 15 mamyrda nemis-fashıstik basqynshylarmen aıqasta qolbasshylyq tapsyrmalaryn múltiksiz oryndaǵany úshin - 1-shi dárejeli Dańq Ordenimen marapattalyp, Dańq ordeniniń tolyq ıegeri atandy.
Berlınge shabýyl operatsııasy. 1-shi Belarýs maıdanynyń 61-shi áskeriniń birinshi qaptalynda Oderdegi platsdarm keńeıtildi, 47-shi ásker Vrıtsennen ońtústikke bet alyp, Vrıtsen - Shýltsdorf tas jolyna shyqty, 3-shi soqqy áskeri tús aýa Meglınge shyqty, kúnniń ekinshi jartysynda Shýltsedorf - Meglın shekarasyndaǵy jaý bekinisin eńserdi.
Ortalyqta 5-shi soqqy áskeri men 2-shi gvardııalyq áskeri orman alqaby, kól tizbegi jaǵdaıynda 4 shaqyrymǵa alǵa jyljyp, Gıgenvald aýdanyna ótti. 1-shi gvardııalyq tank áskeri ońtústik-batys baǵytta Marksdorvtyń basyp aldy. 8-shi gvardııa áskeri tús aýa Trebnıtske kirdi.
Sol qaptalda 69-shy jáne 33-shi ásker Frankfýrt bekitilgen aýdandy aınalyp ótip, qalany qorshaý qaýpin týyndatty. Nemis basshylyǵy garnızondy Frankfýrt-na-Odereden kóshirip, batys jaǵalaýda qorǵanysty nyǵaıtý sheshimin qabyldady.
18 sáýir keshke 1-shi Ýkraındyq maıdan áskeriniń 3-shi gvardııalyq tank áskeri Shpreeden 30 shaqyrymǵa ótti. Al 4-shi gvardııalyq tank áskeri 45 shaqyrymǵa alǵa jyljydy. 13-shi ásker Shpreeden ótip, soltústik-batys baǵytty betke aldy. 3-shi gvardııalyq ásker men 5-shi gvardııalyq ásker asý qaptalynda keskilesken urystar júrgizdi.
Gerlıts soltústiginde Polskıı áskeriniń 2-shi áskeri jáne 52-shi ásker Nıse ózenin kesip ótip, nemis qorǵanysyń taktıkalyq aımaǵyn buzyp ótip, keshke qaraı úshinshi jolaqqa jetti...
Jeńiske 21 kún qaldy...
