JEŃІSKE 70 JYL: Men atamdy «dala ýnıversıtetiniń professory» der edim - D.Molaqova
Atamnyń soǵys týraly, soǵystan keıingi eńbek etken jyldary jaıly aıtqan áńgimeleri búginge deıin qulaǵymnan ketpeıdi. Atam erekshe meıirbandylyǵymen qatar, kerek kezde uldaryna da, bábishesine de, aýyl aqsaqaldaryna da aıtqanyn istete biletin erekshe qabilet ıesi edi.
Meniń atam 1901 jyly Torǵaı ýezine qarasty Qaıǵabol bolysynyń 5-shi aýlynda týǵan. 1995 jylǵa deıin óziniń bar ǵumyrynda asharshylyqty da, soǵysty da kórip, aıanbaı eńbek etken, sosyn urpaǵynyń rahatyna bólenip, eńbeginiń zeınetin de kórgen adam edi.
Surapyl soǵysqa 1943 jyly attanyp, elge 1945 jyly Jeńisten soń oralǵan. 1943 jyly ekinshi Belarýs maıdanynda atqyshtar polkinde qarý-jaraq komandıri bolypty. Birneshe medaldar men ordenderdi keýdesine taǵyp, soǵystan oralǵan soń eńbek maıdanynda taǵy elý jyl qyzmet etti.
Túsipbek atam ákesinen 13 jasynda jetim qalyp, 1921 jylǵa deıin baılardyń malyn baqqan, al 1922-1926 jyldary Qyzylorda kirpish zaýytynda jumys istegen. 1926-1932 jyldary shahtaǵa túsip, «shahter-zaboışık» bolyp aýyr jumysta istese, 1932-1938 jyldary sol shahtada «desıatnık» qyzmetin atqarǵan. Kóp uzamaı 1938 jyldyń qarashasynan shahta dırektory bolyp taǵaıyndalǵan. Ol kezde Baıqońyr shahtasynda D.A.Qonaevpen birge Máskeýde oqyǵan M.Q.Bópejanovpen birge jumys istegen. Basshylyq qyzmette júrgen kezinde de osy kisini «qyzyldyń qyrǵynynan» da alyp qalǵan bolsa kerek. «Túsekeńniń adamgershiligine tánti boldym. Túsipbek bolmasa meni de «halyq jaýy» dep atar edi», dep syryn Qanysh Imantaıulyna Muhıt ata ózi aıtypty. Atam Q.I.Sátbaevpen talaı syrlas, dastarhandas bolyp, keter ketkeninshe aralas-quralas júripti.
Atam 1939-1941 jyldary Jezqazǵan ken basqarmasynyń partııa bıýrosynyń hatshylyǵyna saılanady. Mys kombınatynyń basshylary aýdandyq partııa komıtetimen kelisip Molaqov Túsipbekti Baıqońyrdaǵy №19 eń úlken shahtaǵa bastyq etip taǵaıyndady. Bul jumysty ol 1943 jyldyń maýsymyna deıin atqaryp, 1943 jyly shildede Uly Otan soǵysyna attandy.
Soǵystan aman-esen jeńispen oralyp, Túsipbek atam 1945-1949 jyldary Baıqońyrov kómir kombınatynyń kásipodaqtar komıtetiniń tóraǵasy jumysyn maıdangerlik qarqynmen qyzý atqardy. 1947-1949 jyldary «Qazmysqurylys» trestiniń qosymsha sharýashylyǵynyń dırektory, ári jumysshylardy azyq-túlikpen qamtamasyz etetin bólimin basqardy. 1949-1953 jyldary «Qyzyl ásker» ujymsharynyń bastyǵy bolyp, soǵystan keıingi el ómirin túzetýge atsalysty. Al 1954 jyly Jezqazǵandaǵy «Qazmysqurylys» trestiniń kásipodaqtar komıtetiniń tóraǵasy bolyp saılandy.
1955-1978 jyldary ken basqarmasynyń «Pokro-15» shahtasynyń bastyǵynyń orynbasary bolyp, uzaq ýaqyt abyroıly dárejede qyzmet atqardy. 1982 jyly «50 jyl KPSS tósbelgisimen», ár jyldary Uly Otan soǵysynyń 30, 40, 50 jyldyǵyna baılanysty tósbelgilermen marapattaldy.
«Meniń atymdy bıik kúmbezben nemese kóshe atymen emes, adal urpaq bolýlaryńmen dáleldeńder. Sonda ǵana men senderge máńgilik rıza bolamyn», - deýshi edi. Bul ósıetti ákemnen búginge deıin estip kelemin.
Óz qatary men zamandastary atamdy biri óleńge qossa, biri estelikterine arqaý etti. Jan dosy M.Bópejanov, inisindeı bolǵan K.Salyqov, B.Aıapbergenov, I. Bekmahanuly, ár jyldarda shyqqan kitaptary men gazet-jýrnaldardaǵy atammen bolǵan kezdesýler, estelik sátter týraly oqyǵanda osyndaı adamnyń urpaǵy bolyp dúnıege kelgenime shúkirshilik etemin. I.Bekmahanulynyń «Syr men qyrdyń perzenti», Ó.Ábdirahmanovtyń «Qypshaq qaıratkerleri», túrkitanýshy Gýsman Igisinniń «Balmaǵanbet Balqybaıuly», K.Salyqovtyń «Janymnyń jaqsy kórgen adamdary» kitaptary arqyly estelikterdiń arqaýy bolyp keıingi urpaqqa jetýi júregimizge qýanysh sezimin syılaıdy.
Zamandas inileriniń biri kenshi aqyn Kákimbek ata kózi jumylǵansha atammen syrlas, syılas, etene jaqyn boldy. Óz estelikterinde K.Salyqov árdaıym atamnyń eńbekterin aıtyp, ónege tutyp, bolashaq jastarǵa úlgi etip otyratyn. Atama arnaǵan óleńderi de az emes edi.
Óz ómirinde tek adaldyqpen ómir súrip, qyzmet jasaǵan atam, keıingi kezdegi jeń ushynan jalǵasyp, tanys-tamyryna ǵana kómek qolyn sozatyn ýaqytqa nalyp otyratyn. Sondaı bir kezderde Qanysh Sátbaev atamnyń úıine kelgende ekeýi biraz syrlasypty. Qaladaǵy tanystaryńa tapsyryp ket, bizdi keıingilerge jaltańdatpa degendeı áńgime aıtsa kerek. Qart dosy kelinge tapsyraıyn dep qımastyǵyn bildirgende, atam tótesinen kimge tapsyrý kerek ekenin aıtyp salǵanǵa uqsaıdy. Muny estip, aǵasynyń aıtqan ýájine tánti bolǵan kenshi aqyn Kákimbek atamyz lezde osy oqıǵaǵa baılanysty ázil-óleń joldarymen órnektese kerek.
Keıki tildi batyrym
Men Molaqov Túsipbek, Shahtyǵa birge túsip ek. Qarsaqbaı men Baıqońyr, Jemisti bolyp pisip te ek. Janyashyr kómek - tirekten, Qajyr men qaırat - bilekten. Bir qyzyq zaman boldy ǵoı, «Tiregi» barlar ilekken. Júrsiń ǵoı Qanysh alysta, Men qaldym tasa qalysta. Tapsyryp ket dosyńdy, Qalada myqty tanysqa. - Qanekeń sonda: «Meniń de, Dostaryń kóp qoı seniń de. Eń myqtysy solardyń, Tapsyram úıde kelinge. Jalynsam aqy suraı ma, Kóreıin olaı, bylaı da. Dál odan artyq myqty joq Tapsyrdym dedi qudaıǵa». Olarǵa tabam bir aıla, Ekeýin qoı bylaıǵa. Tapsyr dedi Túsekeń, Qalada «dókeı» qudaıǵa. «Almas tildi batylym, Keıki tildi batyrym, Qaı jerińe syıyp tur Depti ǵalym - aqylyń?!»
Atamdy zamandastary qımasymen syrlasa biletin, márttigi óz aldyna bir tóbe, aqjúrek, atymtaı jomart adam edi dep otyratyn. Qanysh Imantaıulynyń kelin dep otyrǵany sol zamandaǵy bizdiń eldiń Baıan sulýy - Ultýǵan ájem bolatyn. Ájem eldegi saýatty molda Jaraspaıdyń qyzy edi. Zamanynda arabsha hat tanyǵan, keıin kırılıtsany meńgergen, sózi mándi, ózi sándi, otyrǵan jerde aıtqan áńgimeleri tuşymdy, abysyn-ajynyna qadirli, aýyldaǵy aıaýly analardyń biri boldy.
Soǵystan aman-esen kelgen soń atam 21 jasar Ultýǵan ájeme úılenipti. Búginde ata-ájemnen órbigen jeti ul, bir qyzdan 22 nemere, otyz shaqty shóbere bar. Atam tiri kezinde ájemniń basshylyǵymen bárimiz jaılaýǵa shyǵyp, Jeńis kúnin erekshe toılaıtynbyz. Ózinen órbigen urpaqtarynyń qasynda bolǵanyn, báriniń birdeı bul toıdy erekshe atap ótkenin jaqsy kórýshi edi, jaryqtyq. Soǵys týraly, asharshylyq náýbeti, soǵystan keıingi eńbek maıdany týraly tebirene áńgime aıtýshy edi. Ájem erin óte qurmettegen, aýyldyń syry ketse de syny ketpegen ádemi de, aıaýly anasy bolatyn. Balalaryna, ákeleriń qastaryńda máńgi júrmeıdi, aıtqandaryn jadylaryńa túıip, «áke atyna saı azamat bolyńdar», deıtin.
Atam 1995 jyldyń 22 jeltoqsanynda urpaǵyna sońǵy sózin aıtyp, báıbishesimen baquldasyp baryp qaıtys boldy. Atam qaıtys bolǵannan keıingi jyldary bar urpaǵy bolyp jınalyp, Jeńis kúni beıitine baryp, Quran oqytyp, atamyz ben ájemizdi eske alyp, jaqsy isterin aıtyp, ózimizden keıingilerge úlgi etip tarasatynbyz.
Men atamdy árbir sózi men isine, balalaryna bergen tárbıesine, halqyna jasaǵan eńbegine qarap, quddy bir «dala ýnıversıtetiniń professory» der edim.
Atamnyń aıtqandarynan uǵyp, esimde qalǵan birnárse bolsa, ol qazaqtyń genetıkalyq tazalyǵy men adaldyq týraly "dala kodeksin" berik ustanǵandyǵy ma deımin. Otansúıgishtik, ata-anaǵa qurmet, kishige izetti bolý, qyzmette adal bolýdy da ákemnen bastap bárimizge sózimen emes, isimen dáleldegen adam bolsa, ol - meniń atam!
