JEŃІSKE 70 JYL: Qazynaly qarııalar

ASTANA. QazAqparat - Eńbek jáne soǵys ardageri, úsh qa­rııa - Seıdaly Jarqynbaıuly, Ta­lapbek Baıdildaev, Kólbaı Anafııaev, biri - Almaty qalasyndaǵy Bostandyq, ekinshisi - Áýezov, úshinshisi Almaly aýdanynyń turǵyny. 93 jastaǵy Seı­daly ataı da, 90 jastaǵy Kólbaı qarııa da, 88 jastaǵy Talapbek aqsaqal da el basyna tóngen bar zulmatty bir basy­nan ótkergen jandar. Alaıda úsheýi de soǵys týraly aıtqandy unatpaıdy.

«Soǵystyń nesi qyzyq deısiń, ba­lam», - dedi Seıdaly ata. - «Soǵys ult tańdamaıdy, sebetini - ólim. Ne­ǵurlym jaqsy áńgime aıtqan jón. «Jaq­sy sóz -jarym yrys» degen. Apa­laryń­nan aıyrylǵanyma da biraz jyldyń júzi boldy. Balalarymnyń ortasyn­da, nemere-shóberelerimniń qýa­­nyshy-na ortaqtasyp otyrǵan jaıym bar».

Úsh jasynda anasynan aıyrylǵan Seıdalyny ájesi baǵyp-qaǵypty. Ashar­shylyqtyń apatty jyldaryn bastan ótkergen ol qalaı aman qalǵa­nyna tańǵalady. «1932 jyldary qyry­lyp jatqan adamdardy kózimmen kór­dim, ol kezde 11 jasta edim, kómetin jan joq. Árkim óz basymen qaıǵy. Ájemdi týǵan inisi kelip «ashtan ólesiń be bos­tan-bosqa osylarmen birge» dep alyp ket­ken edi, bir aptadan keıin «ólsek birge ólemiz» dep qaıtyp kelipti. Ájem atamnyń ekinshi jary bolatyn» deıdi Seıdaly ataı. Úsh aıdaı taýǵa shyǵyp ketip, sonyń jemis-jıdegin terip jep kún kóripti. Ashtan ólmeýdiń bar amalyn qarastyrǵandar qur súlderi qalsa da tiri qalǵandaryna táýbe desti.

1941 jyly ásker qataryna shaqy­rylady. Stalıngradqa nemister kire bastaǵan kez. Saratovtan Stalıngradqa deıingi 650 shaqyrym jerdi toqtamaı jaıaý júrip barǵan jaýyngerler 14 kún degende belgilengen núktege de kelip jetedi. Júrip kele jatyp uıqy qysqan kezde, qalǵyp ketip gúrs ete qulaǵan sarbaz ile-shala esin jınap, tez arada qaıta qosylady eken sapqa. «Nemister ońtaıly jerge bekinipti, kúnde jaý jasyrynǵan bekinisti alamyz dep jan­talasa shabýyldaıtyn jaýyngerlerdiń jartysy qyrylady. Sosyn keri qaı­tamyz. Ajaly joqtar kelesi kúni taǵy da jaýǵa qarsy shabýyldy údetemiz. Solaı 14 kún arpalystyq, 14-shi kúni jaralandym. Qolyma jaralanǵanyma baılanysty anyqtama qaǵaz berdi, kete berýime bolady. Eshkimnen eshqandaı kómek joq. Alasapyran dúnıe. Sta­lın­grad shaıqasynyń 60 jyldyǵyna oraı, Máskeýde shyqqan «HH ǵasyr­dyń jaýyn­gerleri» degen kitapta men tý­raly da derekter bar. Bul kitapta Qa­zaq­stan­nan tek tórt jaýyngerdiń ǵana aty atalypty» deıdi sol kúnderdi eske alǵan ataı.

Birinshi Belarýs maıdanynyń qu­ramynda Polshany, Kıngsbergti, Ýkraınany, Be­lorýssııany azat etýge qatysqan Seı­daly Jarqynbaıuly Berlındi alar kez­de jan alysyp, jan berisken naǵyz qyrǵynǵa kýá bolǵan sarbaz. Shpreı ózeninen ótkende bir vzvodtan nebári tórt-aq adam tiri qa­lady.Taǵy da jara­lanady.

1946 jyly elge oralǵannan keıin eńbekke qyzý aralasqan Seıdaly ataı aýylsharýashylyq salasynda uzaq jyldar abyroımen qyzmet atqaryp, qurmetti demalysqa shyǵady. «Tynysh ómir, beıbit zamannyń qadirin bilińder. Baǵalańdar!» degendi óz balalaryma da, kezdesýge shaqyrǵan jerlerdegi jas­tarǵa da aıtýdan jalyqqan emespin. Ty­nyshtyq - ósip-órkendeýdiń, kó­beıýdiń, búkil jańa ister men jaqsy bastamalardyń júzege asýynyń kepili. Beıbit kúnge jeteri joq. Árbir qazaq­standyq azamat osy beıbit kúnniń aıasynda baqytty turmys keship jat­qanyn umytpaýy tıis. Endi mine, ul­da­rymdy uıaǵa, qyzdarymdy qutty ornyna qondyryp, nemere, shóberelerimniń or­tasynda baqytty turmys keship ja­tyrmyn. Bárińe meniń jasymdy bersin» deıdi 93-tegi Seıdaly ataı.

«Soǵys - qasiret qoı. Ne seni ól­ti­redi, ne sen óltirýiń kerek? Basqa amal joq» deıdi 88 jastaǵy Talapbek aq­sa­qal. «Ýkraına maıdanynda general Rokossovkıı basqarǵan 316-gvardııa­lyq dıvızııanyń bir rotasynda boldyq. Artıllerııadan atady, jerdiń bári ot bop jatyr. Aınala qyrylǵan adam. Aıtqym da, ol kúnderdi eske alǵym da kelmeıdi. Aqyret zaman boldy ǵoı. Je­ńisti Karpatta qarsy aldyq. Ýralaǵan únnen jer jańǵyrdy. Ol qýanyshty tilmen jetkizý múmkin emes».

Talapbek Baıdildaev 1956-1996 jyl­ǵa deıin Almatydaǵy oılaý qabileti tómen balalarǵa arnalǵan №18 arnaıy mektep-ınternat gımnazııada dırektor bolyp qyzmet atqarypty. «10-synyp oqýshysyna 8-synyptyń baǵdarlama­syn ótkizesiń. Tiginshi, etikshi syndy kásipke beıimdep shyǵardyq», - deıdi ardager us­taz.

«Nemere-shóbere súıdik. Nemere kelinim Mádınaǵa rızamyz. Úlken ulym­nyń balasy Muratty 9 aıynda baýyrymyzǵa bastyq. Qazir apalaryń Orynkúl ekeýmiz Muratymnyń qo­lyndamyz. Onyń úsh balasy bar. Bir jaqqa shyǵa qalsaq, kelgende «ata-apa­lap» aldymyzdan júgirip shyǵatyn shó­berelerimizdi sál kórmesek, ózimiz de saǵynyp qalamyz. Júrgen jerimde adamdarǵa bir-birin qurmetteýden, syı­lastyqtan artyq bul dúnıede eshteme joq ekenin aıtyp júremin. Bári de ótedi. Máńgilik eshnárse joq. Artyńnan jaqsy sóz aıtylsa, sol ǵanıbet.

- Adamnyń adamsyz kúni joq

Adamsyz adamnyń quny joq.

Ótkizbesin dostarymsyz kúnderimdi,

Aıamaǵyn dostaryńnan bilgenińdi.

Bul áıgili Baýyrjan Momyshuly­nyń aıtqany. 70-jyldary Saryaǵashqa demalýǵa kelgen Baýkeńdi jetelep júr­dim. «Men de bir kúni dúnıeden ótem. Sen umytpaı aıtyp júr» dep edi. Sonda aıtqany - osy. Endi mine, ózimdi de ne­me­relerim jeteleýde. Apalaryń ekeý­mizdi balalarymyz alaqanǵa salyp, aıalap ba­ǵyp otyr.

Asharshylyqty bastan ótkerdik. Ne kórmedik. Nanǵa toıǵan adamnyń ar­many bar ma deıtin edik. Jegenimiz by­lamyq boldy. Áıteýir ólmestiń kúni. Al qazirgi kezeńdi «qoı ústine boztorǵaı jumyrtqalaǵan zaman» dese bolǵandaı. Sonyń baǵasyn bilý kerek búgingi jas­tar», - deıdi Talapbek aqsaqal.

Kólbaı Anafııaev - 90-da. Soǵysqa 1944 jyly attanady. Ekinshi Belorýs maıdany, 12-gvardııalyq dıvızııasy­-nyń 197-polkinde mınometshi bolyp urysqa qatysqan ol, Berlınge jaqyn­daǵanda Jeńisti qarsy alǵan sáttegi qýanysh jadynda máńgilikke umytyl­mastaı jattalyp qalǵanyn aıtty.

Bir úıden attanǵan tórt azamattan tek bir ózi ǵana aman oralady. Omar, Ke­rimbaı, Baqtybaı atty úsh aǵasy máń­gilikke jat jerde qalypty. Kólbaı qa­rııa bul kúnderi balaly-shaǵaly, 24 ne­mere, 14 shóbere súıip otyr. «Men kezdesýlerde ómirlik áńgime aıtýǵa tyrysamyn» deıdi Kólbaı ata. «Biriniń bolmasa, biriniń esinde qalady. Taǵy­lymdy áńgimeden júrek kózi saıaqtar ónege alady. Jeti qazynaǵa qatysty kezinde úlkenderden estigenimdi alǵa tarta ketkim keledi» degen ol, jeti qa­zynaǵa jatatyndary: jer, aýa, sý, tuz, jol, otyn, ıt» dedi. Sosyn ony dálel­deýge tyrysty.

- Jer - Ana. Adamǵa qajettiniń bári jerden alynady. Sýsyz tirshilik joq. Tuzsyz astyń dámi kirmeıdi. Aýa­syz bir sekýnd ta ómir súre almaısyz. «Jol júrgen qazynaǵa jolyǵady» deıdi dana halqymyz. Otynsyz kún­kóris qıyndaıtyny belgili. Kezde­sý­lerde ekinshi kisige oı tastar, taǵylymy mol áńgimelerdi aıtqandy durys kó­remin,- degen aqsaqal áńgimesin odan ári bylaısha órbitti.

- Bir kezdesýde Baýkeń týraly aıt­tym. 70-jyldary úıine kisi shaqyrady. Zeınep bar dámdisin daıyndap, bar yqylasymen kútedi. Qonaqtar da rıza bolyp, batasyn berip tarqasady. Zeı­nep ashanada ydys-aıaqtardy jýyp jat­sa, bir kezde atasy «týrchanka» dep aıqaılaıdy. «Ne búldirip qoıdym» dep búrisip, aldyna barypty. «Sen búgin tórt qate jiberdiń?» deıdi Baýkeń.

- Birinshi - bas tabaqty úlken­der­diń aldyna áıel aparmaıdy. Ekinshi - mal tumsyǵymen júredi. Sen ony jel­kesimen ákeldiń. Úshinshi - basty qas­­qalaý kerek, ol «tórt qubylamyz teń bolsyn» degendi bildiredi. Tórtin­shi - bastyń tisin shappapsyń. Ejelde renjisip júrgender qonaǵynyń aldy­na tisin shappaı qoıatyn bolǵan, onysy «áli de senimen aıtysýdy doǵarmaı­myn» de­genniń belgisi.

Taǵy birde Zeınep qosylǵandaryna 3-4 aı bolǵanda Baqytjanmen bir ­nár­­sege kelise almaı qalsa kerek, tór­kinine tartypty. Anasy syrtta júr eken. Zeınep anasyn kóre sala kem­seń­deı bastaıdy. Qyzyn úıge kirgizbeı turyp, mán-jaıǵa qanyqqan anasy, «Ekinshi ret úıge jalǵyz kelme! Súrt kózińdi!» dep, úıine kirgizbeı, keri qaı­taryp jiberedi. Al endi qazirgi jastar ne bop jatyr?! Qıt etse ajy­rasý de­sem, áńgi­memdi tyńdap otyrǵan kelin­shekter, «Oǵan kim kináli?» deıdi. «Ana­sy» dedim. Osyny aıtsam, bir áıelder, «Oı qazir zaman basqa» dep muryn shúıiredi.

Tárbıe barlyq zamanda birdeı, onyń negizi ózgergen joq. Másele, bala­syn kim qalaı tárbıeleıdi, qandaı ba­ǵyt-baǵdar beredi, bári soǵan baıla­nysty, - deıdi Kólbaı ata.

Shıpajaıda demalyp jatqan qa­rııalarmen qoshtasarda, Kólbaı ata «Tu­ra tur, qyzym, bata bereıin. Sen arqyly búkil gazetińdegi qyzmet istep jatqan balalarym da qabyl alsyn ba­tamdy» dedi. Men qolymdy jaıdym.

- Ámın! Aqyldy, abyroıly, meıi­rim­di, daryndy, kishipeıil, kıeli, al­dyń - ádil, tilegiń qabyl, ómir jasyń uzaq, halqyńa qalaýly, ata-ana, aǵaıyn, týys, qatar qurby, otbasyńa jaǵymdy, artyń - balaly-shaǵaly, aldyń - qo­maqty, nesipti bolsyn!

Óneriń órleı bersin! Ómiriń tórleı bersin! Denderińe saýlyq, otbasyńa amandyq, bereke, birlik bersin!

Ulbosyn Aıtólen

«Aıqyn» gazeti, 7 sáýir 2015 jyl