Jemisin el kóretin jetistikter - baspasózge sholý

ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi 2 shilde, beısenbi kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.

***

Sońǵy júzjyldyqta qazaqtyń juldyzyn erekshe jarqyratqan bir tulǵa bar. Ol - Elbasy Nursultan Nazarbaev, dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti búgingi sanyndaǵy « Jemisin el kóretin jetistikter » atty maqalasynda.

Maqala avtory Parlament Senatynyń depýtaty Muratbaı Joldasbaevtyń jazýynsha, Elbasy qazaq degen halyqty álemge tanytyp, ózgemen tere­ze­mizdi teń etti.

«Maýsym aıynyń sońǵy aptalary qazaqstandyqtar úshin tolaıym tabystarǵa toly bol­dy. Biz Dúnıejúzilik saýda uıy­myna múshe bolyp kirý jolyn­­­daǵy uzaqqa sozylǵan kelis­sózderdi tabysty aıaqtadyq. Sóıtip, álemdik saýda-sattyqta ózge­lermen teń dárejede bolý­dyń múmkindigin aldyq. Qazaq­stannyń bul jetistigi Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń sarabdal saıasatynyń nátıjesi ekendigi sózsiz. Memleket basshysy DSU-ǵa múshe bolyp kirý­diń qazaqstandyqtar úshin úlken qýanysh, úlken jeńis eken­digin atap ótken bolatyn», deıdi ol. Búginde qazaqstandyqtar «Máńgilik El» ıdeıasynyń tóńi­regine tyǵyz toptasýda. «Máń­­gilik El» ıdeıasy kóne dáýir­ler­den beri qazaq halqynyń tarı­hı jadynda saqtalǵan, asyl ań­sa­ry, armany bolǵandyǵy anyq. Biraq, bul ıdeıa halyqtyń sanasynda kómeskilenip kele jatqan bolatyn. Elbasy Nursultan Ábishuly sol ıdeıany qaıta jańǵyrtyp, ulttyq ıdeologııa deńgeıine kóterdi.

Halyqty bir ıdeıanyń tóńi­regine toptastyra bilý - Elbasy saıasaty jemisteriniń biri. Nátıjesin qazir halyq kórip otyr. Buqaranyń Prezıdentke razy bolatyny da, onyń saıasatyn biraýyzdan qoldap, Elbasyna senetini de sodan. Elbasy jarııalaǵan bes ınstıtýttyq reformany júzege asyrý jolynda barsha halyq aıanyp qalmaq emes. Óıtkeni, bul reformalar elimizdi quzar shyńdarǵa bastaıtynyna kózimiz jetip otyr, deıdi senator.

Atalǵan basylymda « Turǵyn úı - ómir sapasynyń aınasy» degen taqyryppen «As­tana qalasynyń Turǵyn úı basqarmasy» memlekettik me­kemesiniń basshysy Rýslan Ahmetovpen bolǵan suhbat berilip otyr.

«Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev «Azamat­tardyń ómir sapasynyń ozyq kórsetkishi - turǵyn úı jaı­lylyǵynyń deńgeıi» dep atap kórsetken bolatyn. Osyǵan oraı, elimizdiń bas qalasynda azamattardyń turǵyn úı jaǵ­daılaryn jaqsartýǵa, apatty jáne eskirgen úılerdiń ornyna qolaıly jańa páterler salý máselesine erekshe basymdyq berilgen. Elordanyń qarqyndy damýy qalamyzda óskeleń ta­lapqa saı turǵyn úı rynogyn qalyptastyrýǵa múmkindik berdi. Baspana máselesi adam ómirine erekshe yqpaly bar turmystyq ahýal ekeni belgili. Osyǵan baılanysty bizdiń basqarma ózine júktelgen mindet júginiń qanshalyqty jaýapty ekendigin jete sezine otyryp, sapaly ju­mys atqarýǵa kúsh salady», - deıdi R. Ahmetov óz sózinde.

Onyń aıtýynsha, búgingi kúnge deıin elorda boıynsha kommýnaldyq turǵyn úı qorynan páter alýǵa muqtajdar kezeginde 37 688 adam tirkeýde tur. Bul rette paıdalanýǵa berilgen tur­ǵyn úılerden páterler berý máse­lesi tek kezek reti kelgende ǵana júzege asatyndyǵyn, pá­terge muqtajdar tiziminde turǵan aza­mattardyń quqyqtary teń eken­digin erekshe atap kórsetý kerek. Elimizde baspanaǵa muqtaj turǵyndardyń neǵurlym basym kópshiligin baspanamen qamtamasyz etý maqsatynda Úkimetimiz 2014 jyly Óńirlerdi damytýdyń 2020 jylǵa deıingi baǵdarlamasyn qabyldady. Elbasynyń «Nurly Jol - bolashaqqa bastar jol» Joldaýynan týyndaǵan min­det­terge baılanysty atalmysh baǵdarlama odan ári keńeı­tildi. Osy baǵdarlama aıasynda Astana qalasy boıynsha, 2014 jyly memlekettik tur­ǵyn úı qorynan 927 páter bólinse, 2015 jyldyń ótken bes aı ishinde astanalyqtardyń tur­ǵyn úı jaǵdaılaryn jaqsartý maq­satynda 590 páter bólindi. Turǵyn úı qurylys jınaq banki baǵyty boıynsha osy páterlerdiń ishinde 1218 páter satyldy, deıdi ol.

***

Taksılerdi bir túske boıaý tóńiregindegi áńgime taǵy qoz­ǵaldy. Bul joly bastamany «Or­taq jol» jol qozǵalysy qaýip­sizdigi qaýymdastyǵy kóterdi, dep jazady «Aıqyn» gazeti búgingi sanyndaǵy «Túrli-tústi TAXi-ler...» atty maqalasynda.

Basylymnyń jazýynsha, «Zań­dastyrylmaǵan taksı qyz­metin qoldanatyn azamattarǵa qaraqshylyq shabýyldardyń kóbeıýine baılanysty, sonymen qatar zańsyz taksılermen kúres maqsatynda qaýymdastyq Úki­metke jeńil taksılerdiń syrty sary túske boıalýy qajettigi týraly usynys joldaıdy» dedi qaýymdastyq tóraǵasy Shákýov.

Kúni keshe qabyldanyp, endi qaıtadan tolyqtyrýlar men ózgerister engizilgeli jatqan «Jol qozǵalysy týraly» zańdy «qo­paryp» jatqan jurtqa usynys jasaǵan qaýymdastyq taksılerdi bir túske boıaý arqyly, olardyń qyzmetin de durys jolǵa qoıýǵa bolatyndyǵyna kámil senedi.

Bir qyzyǵy, álemniń damyǵan birqatar elderiniń televızııasynda joǵary reıtıng sporttyq baǵdarlamalarda eken. Biraq tek sportshylardyń ómirbaıanyn, halyqaralyq deńgeıdegi sporttyq sharalardy kórsetetin baǵdarlamalar emes, sport túrlerin negizge alatyn ártúrli tanymdyq oıyn-saýyq jobalar, dep jazady atalǵan basylym «Sporttyq baǵdarlamaǵa suranys joq pa?» degen maqalasynda.

Máselen, alǵash ret 1962 jyly Frantsııada «Intervilles» (qalaaralyq) degen ataýmen paıda bolǵan, otandyq televızııada tórt maýsymyn usynǵan «Namys doda» jobasynyń aýdıtorııasy 2 mlrd adam. Bul teleshoý álemniń otyz­dan astam eline tanymal. Bir­shama memleketter qatysatyn sport­tyq-tanymdyq baǵdarla­manyń negizin sol jyldary Fran­tsııanyń prezıdenti Sharl de Goll qalady. Onyń maqsaty - halyqtar dostyǵyn nyǵaıtyp, Eýropa jastarynyń kóńilin kóterý. Mundaı aýdıtorııa tek Olım­pıada oıyndarynda jına­lady. Bul televızııa damýyndaǵy álemdik barlyq tendentsııalarǵa sáıkes keletin iri kólemdegi jáne joǵary sapadaǵy joba dep aıtýǵa bolady. Bıyl Qytaıdyń Haınan ara­lynda álemge tanymal «Namys doda» sporttyq-tanymdyq tele­shoýynyń kezekti túsirilimi ótýde. Bul synnan otandyq sport jáne óner juldyzdarynan jasaqtalǵan Qazaqstan komandasy qur qal­mady. Bıylǵy oıynda Qazaq­stannan bólek, Qytaı, Vengrııa, Frantsııa jáne Aljır eliniń komandalary baq synaýda. Buǵan deıin Qazaqstan osy shoýǵa úsh ret qatysty. Ulttyq arnanyń dere­gine súıensek, 2007 jyly - 4-oryn, 2008 jyly - 2-oryn, al 2012 jyly - 1-oryndy ıelengen. Jarysqa ár elden sport túrleri boıynsha álem chempıondary, estrada juldyzdary qatysady. Máselen, «Je­tinshi» arnadaǵy «Ekstremaly», «Jankeshtiler jarysy», «Faktor straha» syndy sporttyq oıyn-saýyq baǵdarlamalary birneshe jyl kóleminde úzdiksiz kórsetilip keledi. Demek, reıtıng joǵary. ***

Qymyzdyń dertke daýa qasıetteri atam zamamannan belgili. Degenmen onyń tek jaz aılarynda ǵana daıyndalatyny qolbaılaý bolyp kelgen. Endi ol nemis tehnologııasynyń arqasynda jyl mezgiliniń qaı kezinde de dastarhannan tabyla alady. Biraq ol qurǵaq túrde saqtalady, dep jazady «Ekspress K» gazeti «Poroshok? Horosho!» atty maqalasynda. Gazettiń jazýynsha, jańa tehnologııa kezinde QARLAG tutqyny bolǵan Gans Zolmannyń ázirlemeleri arqyly jasalǵan. Ol tutqyn kezinde týberkýlezben aýyryp, jergilikti qazaqtar ony qymyzben jazyp alǵan eken. Eline qaıtqan soń Gans jylqy fermasyn ashyp, qymyzdyń qyr-syryn meńgergen. Qazir onyń jumysyn urpaqtary jalǵastyrýda. Olar endi Qazaqstanǵa da kelip, óz isterin keńite túspek eken. Olar óndiretin qurǵaq untaq bıeniń saýmalynan alynady. Óndirýshilerdiń aıtýynsha, osy tehnologııanyń arqasynda untaqtalǵan saýmal ózine tıesili qasıetterdi esh buzbaı, uzaq ýaqyt saqtaı alady. Untaqty balalardyń tamaǵyna, túrli kremder men sabyndarǵa qosýǵa bolady. Óndiris jylyna 10 tonna untaq óndirýdi josparlap otyr.