Jeltoqsan oqıǵasynda alańda taspaǵa túsip qalǵan qazaq qyzy: Ol kún úshin ókinbeımin...
«Jandaıshaptardyń qursaýynda basyn tómen túsirmeı qasqaıyp bara jatqan buıra shashty qazaq qyzy kim eken? Qaıda eken? Tiri me eken?» Kópshiliktiń kókeıin osy suraqtar mazalap keldi. 32 jyl buryn taspaǵa túsken osy fotoǵa qatysty kóptegen saýaldyń jaýaby tabylyp ta jatyr. Áleýmettik jeliniń arqasynda osyndaı qaharmandardy oqyrmanmen keńinen tanystýry múmkindigi de týyp otyr eken. Óz sýretiniń Feısbýkte taralyp, el ishinde «beıtanys qaharman qyz» atanǵanyn Anar Rahymjanova osydan 2 jyl buryn estigen.
«Sýretimniń jelide taralyp jatqanyn bilgenmin. Janar sińilim aıtqan. Biraq men Feısbýkke kirmeppin. Sodan 2-3 jyl ótkende tirkelip, kóre bastadym. Belgisiz apaı «Myna sýrettegi qyz tiri me eken? Bul qyzdyń taǵdyry ne boldy eken?» dep jazypty. «Menmin. Tirimin» dedim. Sol kezde maǵan suraq jan-jaqtan qoıyldy. «Sen emessiń, múmkin emes» degen adamdar da boldy. Jazba avtory «Seniń paltoń bar ma?» dep surady. Paltom joq bolatyn. Aýylǵa berip jibergenmin. Anam kórpeshe tigip tastaǵan. Úıge barǵanda kóretinmin. Keıinen ol da joq boldy. Al shash úlgisi bar. Shashymnyń sol kezdegi fotolarynda jibergenmin. Alaıda, maǵan senbegender kóp boldy. «Jeltoqsan-86» uıymynyń jetekshisi Gúlbahram Júnisova apaı da bul sýrette basqa qyz dedi. Ol boıjetken de úsh kún alańda júrgen, basynan taıaq tıgen. Biraq ol kisiniń shash úlgisi ol kezde buıra bolmaǵan», - dedi Anar Rahymjanova.
Týmysynan qarapaıym ári qaharman áıel kópshiliktiń talasyna túskisi kelmegen eken. Áleýmettik jelide ózin jarnamalaǵandy da jón sanamaǵan. Onyń oıynsha bul sýrette kim ekendigi mańyzdy emes. Eń bastysy bul foto qazaq qyzdarynyń qaısarlyǵynyń belgisi.
«Negizi alańǵa shyqqan, belsendi bolyp júrgen búkil qazaqtyń qyzy ustaldy ǵoı. Qaısysynyń taǵdyry qalaı bolǵanyn oılaý da múmkin emes. Menen de aýyr taýqymet kórgender bar. Bul - qazaq qyzdarynyń eńbegi. Osyny eskergen tanystarym Іshki ister organdaryna baryp tirkel dep keńes berdi. Osyndaı kisiler qoımaǵan soń ІІB tirkelem dep barǵanda, ýaqyt ótip ketkendikten qabyldamady. Onda meni emes, qurbym Gúlshat Tópenovany tirkeńizder dedim. Gúlshat - bala kezden birge ósken dosym. Alańǵa ekeýmiz birge shyqqanbyz. Jeltoqsan oqıǵasynan soń jumysqa kire almaı qınalyp ketti, densaýlyǵyna kóp zaqym keldi. Biraz kún ótpeı-aq Gúlshat habarlasyp, rahmetin aıtty. Oǵan bireýler habarlasyp, ana sýrettegi shynymen Anar Rahymjanova ma dep suraǵan. Ol tiri kýá ǵoı. «Iá» degen. Osylaısha kópshilik sýrettegi men ekendigine kóz jetkize bastady», - deıdi ol.
Al Anar Rahymjanova alańda qalaı tap boldy? Yzǵarly Jeltoqsannyń 16-sy kúni 19 jastaǵy boıjetken Anar aýlynan oralǵan beti eken. Jataqhanada júrgende dalada qazaq jastary dybys zoraıtqyshpen alańdaǵy ahýaldy aıtyp, jastardyń alańǵy shyǵýyna uran tastap júrgen.
«Sol sóz rýh berdi. Gúlshat ekeýmizdi eshkim úgittemedi. Osy jaǵdaıdy estidim, jumysqa da shyqqym kelmeı qaldy. Erteńinde sál aýyryp turǵam, emhanadan anyqtama aldym da jumysqa barmadym. Ne bop jatqanyn kóremiz degen oımen alańǵa tarttyq. Ustap, qamap jatqanyn estip otyrdyq. Jastarmen birge boldyq. Gúlshat ekeýmiz kóteriliske shyqqandardyń tolqynymenen týra saptyń aldyna qalaı shyqqanymyzdy bilmeı qaldyq. Qarasam bári japatarmaǵaı qashyp jatyr. Áskerı adamdardy kórdik. Buryla berip, bir-birimizdiń ústimizge qulap jyǵylyp qaldyq. Men shashynan súırelip, soqqy jep, esinen tanyp jatqan jastarǵa janym ashydy. Ózim týraly oılamappyn da. Meni de ustady. Sonymen meni eki jaǵymnan ekeýi ustap súırep bara jatqanda, «jiberińder, ózim baramyn» dedim. Sol sátte qurbym telefon býdkasynda tyǵylyp otyrǵan. Meniń ustalyp bara jatqanymdy kórip, ol da atyp shyqqanda, ony da ustap áketti» dep áńgimeleıdi qaharman. 
Odan ustalǵandardy bir avtobýsqa otyrǵyzyp Sátbaev kóshesiniń boıymen alyp ketken eken. Avtobýsta qyzdar az bolǵanymen, kóbisi jigitter eken. Bári de qyzdarǵa jany ashyp, olardy avtobýstan túsirýin talap etken. «Jolda bir jazýshy ıa bolmasa aqyn (kim ekenin esime saqtaı almaı qalyppyn, áıteýir bir zııaly bolatyn) «bosat qazaq qyzdaryn» dedi. Bizdi bosatqan joq. Al ana kisi qoımaǵan soń, jolda onyń ózin túsirip tastady. Uzaq júrgen soń mılıtsııa ýchaskesine keldik», - dedi Anar Rahymjanova.
Taǵdyrdyń jazýymen 19 jastaǵy Anar mılıtsııadaǵy qazaqtar kóp jumys isteıtin Qaskeleń qalalyq ІІB-ge túsken eken. Sonyń arqasynda taıaq pen soqqydan aman qalǵanyn aıtady.
«Bizdi eshkim soqpady. Aldymyzdan, qyrymyzdan sýretke túsirdi, tolyq málimet alǵan soń shyǵaryp jiberdi. Ol kúni adamdar kóp túsip jatty. Olardyń bárin qabyldaıtyn oryn bolǵan joq. 17-si kúni ІІB-ge adam syımaı ketti. Úlgermeı jatty. Sondyqtan, keıbirin qala syrtyna aparyp tógip jatty degeni de ras», - dep eske alady sol sátte keıipkerimiz.
Sol kúni qarshadaı qyz qaladaǵy jataqhanaǵa tún jarymynda áreń jetken eken.
«Men birinshi keldim. Azdan soń qurbym Gúlshat keldi. Ony basqa jaqqa ustap alyp ketken. Olardy urǵan. Gúlshat sol kezde basynan soqqy alǵan, mıy shaıqalǵan. Sol alǵan jaraqattary áli de syr berip keledi. Tipti sodan soń aýrýhanaǵa da qaralǵan joq. Aýrýhanalar qabyldamaǵan. Jumystan da shyǵyp ketti. Meni ózimniń bastyǵym ýkraın áıel edi, sol kisi jumysta qaldyrdy. Biraq, oqýǵa tússem, joǵary bilimim bolsa degen armanyma balta shabyldy», - dedi Anar Rahymjanova.
Qazirgi kezde Jeltoqsan oqıǵasyna qatysýshylardy halyq erekshe qurmetteıtini shyndyq. Alaıda, bul qurmetke ıe bolý úshin jeltoqsan qaharmandary óte úlken qysymnan ótti. Olardy saýsaǵyn shuqyp kórsetetinder kóp boldy, jumys pen oqýdan qaǵyldy, kópshiliginiń saǵy syndy. Qoǵamdaǵy qysymǵa shydas berýge týra keldi. Bir ǵana Lázzat Asanovany aqtap alýǵa 13 sot otyrysy ótken.
«Men mılıtsııada shyn aty-jónimdi aıttym. Keıin bilgendeı, ótirik esimmen tirkelgender kóp bolǵan eken. Sol úshin meni de esh jer oqýǵa qabyldamady. Men sekildi kópshiligi jumyssyz qınalyp ketti. Sonyń ishinde qurbym Gúlshat joldasy Qydyr ekeýi Qyzylorda oblysyndaǵy aýylǵa ketti. Meniń bastyǵym - ýkraına azamatshasy meni qysymnan aman alyp qaldy. Sonyń arqasynda jumysym boldy. Keıin kelgen qazaq basshynyń aldyna baryp «durystaý harakterıstıka berińizshi» dep talaı ótindim. Biraq bári beker boldy. Bálkim oǵan solaı bolýy tıis dep eskertken shyǵar. Bir qyzyǵy Jeltoqsan kóterilisine jastar «basshymyz qazaq bolsyn» dep shyqty ǵoı», - dedi keıipkerimiz.
Qandyqol jandaıshaptardyń qursaýynda eńsesin tik ustap, qasqaıyp ketken qazaqtyń qaısar da namysshyl qyzy qazir ulyn uıaǵa, qyzyn qııaǵa qondyrǵan. Ol sonaý jyldary alańǵa shyǵyp, óz talabyn aıtýǵa talpynǵany úshin taǵdyrdan da talaı tálkek kórgen. Keıinnen «qara tizimde» bolǵandyqtan, esh jerge jumysqa qabyldanbaǵan. Amalsyz bazarda saýdaǵa shyqqan.
«Otbasyly bolǵan soń basqa ómir bastalyp ketti. Turmysqa 20 jasymda shyqtym, eki balam bar. Qyzymdy uzattym. Kelinim, 1-2 aılyq nemerem bar. Keıde oryssha sóılep, basqa qundylyqtardy qurmetteıtin jastardy kórgende ishim ashıdy. Bunyń barlyǵy tárbıeden. Bala emes, ata-anasy kináli. Men Almatyda qaldym, 1 jyldan soń turmysqa shyǵyp, shamamyz kelgenshe úı saldyq. Bizde qazaq mektebinen orys mektebi jaqyn bolatyn. Biraq biz balamyzdy alys bolsa da qazaq mektebine berdik. Bala qaı tilde oqysa, sol tilge qyzmet etedi. Balaǵa kishkene kezinen tárbıeni beretin de, ulttyq qundylyqtardy darytatyn da ata-anasy», - dedi Anar Rahymjanova.
Qazir elýdi eńserip qalǵan Jeltoqsan oqıǵasynyń qatysýshysy ómiriniń balaýsa kezinde alańǵa shyǵyp, ultynyń quqyǵy úshin oqýdan qýdalanǵanyna bir sátke de ókinbeıdi.
«Bilesiz be? Men ókinbeımin. Tek adamdarǵa degen kózqarasym ózgerdi. Men múmkin oqý oqyp, joǵary bilim ala almaǵan shyǵarmyn. Ǵalym bolyp, ǵylymǵa úles qospaǵan shyǵarmyn. Biraq, men júregimdegi patrıotızm otyn urpaqtaryma qaldyra aldym. Men elin, jerin súıýdi isimmen kórsete aldym. Jaqsy bala tárbıelep, tútinin túzý ushyrǵan jaqsy otbasyn qura bildim. Men sııaqty qazaqtyń myńdaǵan qyzy bar. Múmkin olar sýretke túspeı qalǵan shyǵar. Biraq menen de ary taýqymet kórip, densaýlyǵyn táýelsizdik jolynda qurban etkender qanshama. Olardyń barlyǵyna qurmetim sheksiz», - dedi Anar Rahymjanova.
