Jeltoqsan oqıǵasy áli tolyq zerttelgen joq – Nurym Erǵalıev

ATYRAÝ. QazAqparat – Qazaq eliniń shejireli tarıhynda Jeltoqsan oqıǵasynyń alar orny erekshe. Alańǵa shyqqan qazaqtyń asqaq rýhty jastary ozbyrlyq saıasatqa qarsylyǵyn beıbit sherý arqyly tanytýdy kózdegen edi. Biraq, arandatýshylar oqıǵany basqasha órbitip jiberdi. Jeltoqsan oqıǵasy jaıly keıbir derekter ashyq aıtylmaı keledi. Tipti Jeltoqsan oqıǵasy áli tolyq zerttelgen joq. Sol kezde alańda bolǵan atyraýlyq aqyn, «Saraıshyq» jýrnalynyń ádebı redaktory, «Eren eńbegi úshin» medaliniń ıegeri Nurym Erǵalıev Jeltoqsan oqıǵasy jaıly aıtyp berdi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

– Siz 1986 jylǵy Jeltoqsan oqıǵasynyń qatysýshysy ári kýágeri boldyńyz. Bul oqıǵanyń qalaı órbigeni esińizde me?

– Ár adamnyń ómirinde umytylmaıtyn balalyq, jastyq shaq sekildi kezeńder bolady ǵoı. Al, 1986 jylǵy Jeltoqsan oqıǵasy sol kezde Almatyda bolǵan jastardyń jadynda óshpesteı iz qaldyrdy. Men sol jyly KazGÝ-diń jýrnalıstıka fakýltetiniń 5-kýrs stýdenti edim. Bizdiń kýrstaǵy stýdentterdiń deni páter jaldap turatyn. Men jaldaǵan úı «Qazaqfılm» stýdııasy jaqta ornalasqan. Sabaqqa túsqaıta baramyz. Ádettegideı 17 jeltoqsan kúni de sabaqqa keldim. Biraq, fakýltetten kýrstasym Úrlaı Rysbaevadan ózge eshkimdi kórmedim. Ekeýmiz bir-birimizden jón surastyq. «Stýdentterdiń bári alańǵa ketipti. Sen bul týraly estigen joqsyń ba?» dedi ol.

Shyndyǵynda, stýdentterdiń alańǵa nege ketkeninen, onda ne bolyp jatqanynan habarsyz edim. Sóıtip, ekeýmiz surastyryp bilgenimizdeı, 16 jeltoqsanda uzaqtyǵy 10 mınýtqa jetpeıtin pleným ótip, onda birinshi hatshy Dinmuhamed Qonaev jumysynan bosatypty. Onyń ornyna buryn elimizde jumys istemegen, jergilikti halyqtyń tarıhynan, mádenıetinen múldem beıhabar adam taǵaıyndalypty. Ol – Ýlıanov oblystyq partııa komıtetiniń birinshi hatshysy bolǵan Gennadıı Kolbın.

Bul ásirese, qazaq jastaryna áser etip, kelispeýshilik týǵyzǵan. Almatydaǵy birneshe joǵary oqý ornynyń, onyń ishinde KazGÝ-diń birneshe fakýltetiniń stýdentteri, ásirese bolashaq zańgerler men jýrnalıster qarsylyq aktsııasyna belsendilik tanytqanyn estidik. Biz de alańǵa jettik. Alańda jastar kóp. Ortalyq alańdaǵy jastardyń qolynda «Lenındik ult saıasaty jasasyn!», «Ár ultty óz kósemi basqarsyn!» degen plakat bar. Olar Jumeken Nájimedenovtiń sózine jazylǵan Shámshi Qaldyaıaqovtyń «Meniń Qazaqstanym» ánin shyrqap tur. Sol kezde beıbit sherýde turǵan jastardy mılıtsııa qyzmetkerleri qorshaı bastady.

Jastar alańǵa ár tustan lek-legimen kelip jatty. Áli esimde keshke taman Jansaıa Sábıtova degen kelinshek sóıledi. «Men alańǵa qyzymmen kelip edim. Qazir qyzymnyń qaıda ekenin bilmeımin. Adasyp qaldym. Biraq, aıtaıyn degenim, qazaq halqy buǵan deıin talaı zobalańdy da, ashtyqty da, qýǵyn-súrgindi de kórdi. Munyń bári – qazaqtyń rýhyn syndyryp, bas kótertpeý úshin ortalyqtan jasalǵan ımperıalıstik pıǵyldyń kórinisi. Nege deseńiz, 52 jyl buryn alashtyń úrkerdeı tobyn Turar Rysqulov, Ahmet Baıtursynov, Álıhan Bókeıhanov, Mustafa Shoqaı sekildi ultjandy zııaly qaýym ókilderin qasaqana halyq jaýyna aınaldyrdy. Ult zııalylaryn sottady, atyp jiberdi. Endi mine, sondaı jymysqy áreketpen el basqaratyn adamdy basqa jaqtan ákelip otyr. Sonda qazaqtyń arasynan el basqaratyn saıası saýatty, bilimdi adam joq pa?» degeni esimde qaldy.

Al qarańǵy túsken mezgilde alańda ózgeshe dúrbeleń bastaldy. Bul kezde Almatyda jumys isteıtin qazaq jastary kelip jatty. Jumysshy jastar stýdentterge rýh bergendeı boldy. Óıtkeni, olar kezinde oqýǵa túse almaǵan, sodan soń qurylys mekemelerinde aýyr jumystardy atqarýǵa májbúr bolǵan. Páterleri de joq. Ózge ulttyń qýyqtaı bólmesin, tipti taýyq qora sekildi úıshikterin jaldap turady. Bul árıne, qazaq jastarynyń yzasyn keltirip, namysyna tıetin jaıt ǵoı.

Alańdy qalqan men dýbınkamen qarýlanǵan arnaýly maqsattaǵy otrıad toby qorshady. Olar alańdaǵy jastaryn taratý úshin keri yǵystyrady. Jastar alǵa umtylady. Qarýlanǵan otrıad jastardy uryp-soǵýdy bastady. Qarańǵy túsken kezde órt sóndirýshi mashınalar kolonnasy kelip, jastarǵa salqyn sý shashty. Mnyń bári jastardy ashý-yzaǵa ábden býlyqtyrdy. Bul – jastardy arandatý úshin ádeıi jasalǵan áreket.

– Keıin alańǵa barǵanyńyz úshin jazalanǵan joqsyz ba?

– Biz alańǵa 17 jeltoqsanda bardyq ǵoı. Keshkisin jaldap turatyn úıge jetý múmkin bolmady. Tún ortasynda jataqhanaǵa jaıaýlatyp áreń jettik. Al, kelesi kúni – 18 jeltoqsanda bizdi jataqhanadan shyǵarmady. Fakýltettiń oqytýshylary kezekshilik atqaryp, stýdentterdiń jataqhanadan shyǵyp ketýine jol bermedi. Birneshe kúnnen keıin tergeý bastaldy. Menen memlekettik qaýipsizdik komıtetiniń eki qyzmetkeri jataqhananyń jertólesinde tergedi. Nege jertólede tergeý júrgizgenin áli kúnge túsinbeımin. Tergeýshiler kózime jaryq shaǵylystyratyn shamnyń sáýlesin túsirip, jaýap aldy. Olar «Alańnan kimdi kórdiń? Sen án aıtady ekensiń? Alańǵa nege bardyń?» degendi suraqtardy qoıyp, oryssha sóıledi. Men oryssha túsinbeıtinimdi, qazaqsha jaýap beretinimdi aıttym.

Qaǵazǵa jazyp bergen jaýabyma qanaǵattanbaı, qaıta-qaıta jyrtyp tastady. Keıin rektoratqa shaqyryp, taǵy jaýap aldy. Tergeýge qaıta-qaıta shaqyrady. Sóıtip, 1987 jyldyń jazyna deıin, dıplom alǵansha tergerýge baryp júrdik. Sol kezde fakýltettiń oqytýshylary «Bastapqyda bergen jaýaptan taımańdar» dep janashyrlyq tanytty. Ustazdarymyzdyń sondaı janashyrlyǵy bolar, áıteýir, qudaı saqtap, bizdiń 5-kýrstyń stýdentteri qatań jazadan aman qaldyq.

– Bul oqıǵany el táýelsizdigin alýǵa jolashar retindegi alǵashqy qadam deýge bola ma?

– Qazaq halqynyń kórmegeni joq ǵoı. Qoldan jasalǵan ashtyq, qýǵyn-súrgin, bodandyqtyń qamyty sekildi zobalańdar halqymyzdyń janyn jaralap, arqasyna aıazdaı batqanymen, qoldan keler dármen bolmady. Biraq, ulttyń asqaq rýhy synbady. Qazaqtyń rýhy býyrqanyp, ońtaıly sátin kútip jatqandaı kórinetin. Jastardyń Jeltoqsandaǵy beıbit sherýi bodandyqtyń buǵaýyn byrt-byrt úzdi. Bul qazaq eline ǵana emes, odaqtyń quramyndaǵy Orta Azııa jáne Baltyq jaǵalaýyndaǵy memleketterge qatty áser etti.

Sol kezdegi jastardyń Jeltoqsandaǵy sherýin táýelsizdikke umtylystyń ushqyny, tipti alǵashqy qadamy deýge ábden bolady. Jastar alańǵa «Meniń Qazaqstanym» áni shyrqap keldi. Alańda osy ándi álsin-álsin shyrqap turdy. Bul án sol kezdiń ózinde eldiń beıresmı gımni ispetti edi. Keıin dál osy án memlekettik gımnge aınaldy.

– Jeltoqsan oqıǵasyna qatysqanyńyz jumysyńyzǵa áser etken joq pa?

– Biz KazGÝ-diń jýrnalıstıka fakýltetin bitirip, jumysymdy Balyqshy aýdandyq gazetinen bastadym. Keıin Qurmanǵazy aýdandyq gazetinde, odan soń oblystyq baspasózde jumys istedim. Eki aýdandyq gazettiń bas redaktory boldym. Jeltoqsan oqıǵasyna qatysqanym jumysyma áser ete qoıǵan joq. Óıtkeni, meni komsomoldan, joǵary oqý ornynan shyǵarǵan joq edi.

Biraq, Jeltoqsan oqıǵasy «Elimiz táýelsizdigin tezirek alsa eken» degen úmitti oıatty. Sol úmitti gazetke jarııalaı almasaq ta, júrek túkpirinde saqtap júrdik.

– Sol kezden beri Jeltoqsan oqıǵasy týraly aıtylmaı júrgen derek bar ma?

– Jeltoqsan oqıǵasyna qansha qatysqany, jastarǵa qarsy jasalǵan zulymdyq áreketke kim buıryq bergeni áli ashyq aıtylmaı keledi. Alańǵa barǵany úshin sottalǵandar týraly málimet bar. Biraq qansha adamnyń qurban bolǵany jóninde naqty derek aıtylmady.

Osy kezge deıin Jeltoqsan oqıǵasy tolyq zerttelgen joq. Bul oqıǵa tarıhı zertteýge suranyp-aq tur. Oǵan qatysýshylardyń mártebesi de naqtylanbaı keledi. Olarǵa áleýmettik jeńildikter qarastyrylmaǵan. Memleket tarapynan Jeltoqsan oqıǵasyna qatysýshylarǵa áleýmettik qoldaý kórsetýge múddelik tanytylýy tıis.

Al, Almatydaǵy jeltoqsanshylarǵa arnalǵan eskertkish eleýsizdeý jerde tur. Sol eskertkishti kórgen adam aýyr muńǵa batady. Óıtkeni, eskertkishte qarýly toptyń aıaǵynyń astynda qoǵadaı japyrylyp, jyǵylyp jatqan jastar beınelengen. Nege bulaı? Bul eskertkish bas kótergen adamdardyń osylaı taptalatyny týraly astamshylyqty áıgilep turǵandaı áser beredi. Jalpy, Jeltoqsan oqıǵasyna arnalǵan eskertkish qazaq jastarynyń asqaq rýhyn áıgilep turýy tıis dep oılaımyn.

– Áńgimeńizge rahmet.